Niisugused raamatud nagu piltromaan „Ära oota midagi“ õpetavad paremini ära tundma inimvaenulikke režiime, kurjust, lõhuvad ohtlikke illusioone.
Kui ajakirjandus kirjeldab end parteistuvana, saab ta ise esimesena ja enim kahju.
Indrek Koff ja Olena London manavad raamatus „Ära oota midagi“ esile Nõukogude argipäeva tähtsad pisiasjad ja lapse nõutuse toonase kahepalgelisuse ees.
II koha sai Mario Pulver, III kohta jagavad Anu Allas ja Jaagup Mahkra.
Autoritele seadusega ette nähtud hüvitis ei tohiks igal aastal sõltuda eelarveläbirääkimistest, vaja on stabiilsust.
Kogu teravmeelsest analüüsist hoolimata on Mihkel Muti raamat eelkõige ülemlaul ühele hinge läinud linnale.
Näitus „Kaotusest laotusse“ annab tänuväärse panuse pagulaskirjanduse tutvustamisse ja populariseerimisse, olles ühtlasi hirmuäratavalt aktuaalne.
Vahest kõige vaimukama aja(tuse)nihke loob „Soos“ lauatelefonide kaasas-kaenlas-süles-kandmine, see nöökab toredasti mobiiltelefonist sõltumise napakust.
Nii lavastuse keskkond kui ka narratiivi katkendlikkus, episoodilisus võimaldab tõmmata paralleeli sellega, kuidas me mäletame, millised protsessid toimuvad ajupähklis meelde tuletamise ajal.
Minifestival „Värske kraam Viljandist“ tõestas, et sealsest kultuuriakadeemiast sirguvad teatritegijad hakkavad julgelt lavaka varjust välja astuma.
Kindlasti olid need operatsioonid „Monoliit Estonia“ tegijatele endile põnevad ja panid nad proovile, riskiti ja löödi ennast letti, aga kõik kokku on kuidagi siidikinnastes tehtud.
Lühike lavastus, kahes vaatuses kokku ligi kaks tundi mänguaega, laob näitlejaile tohutu koorma.
Nõukogude ajal kehtis naise puhul vastuolulistel ootustel põhinev kuvand. Naised pidid olema aktiivsed ühiskonna- ja tööelus, teisalt säilis tugev surve olla musterema ja hea perenaine.
Eesti-hollandi päritolu filmitegija Helga Merits jätkab „Seabrook Farms’i paradoksiga“ oma teoseid punase niidina läbivat jutustust põgenike saatusest Teise maailmasõja keerises.
Dokumentaalfilmi „Üks ühele“ eesmärk on John Lennon ja Yoko Ono pjedestaalilt maha tõsta, nad inimlikustada ja mitte rääkida vaid nende mõjust, vaid sellest, mis neid mõjutas.
Järva-Jaani kinomuuseum on lõputu filmisaladuste varasalv, mis lubab unistada, et alati on veel midagi sellist, millest sa kuulnud ei ole ning mis alles ootab avastamist.
Elin Kardi sõnul on kultuuriinimesed jagatud vaesuse tingimustes üksteisega konkureerima õpetatud.
Ebaõiglane on küsida keskmise palga järgi arvutatud maksupanust inimestelt, kelle sissetulekud ei küündi alampalgani.
Kunstnike maale silmitsedes võib hakata tajuma tühimike, lünkade ja ellipsite kohalolu.
Näitust „Mälumäed“ võib vaadata kui ühtainust suurt fotot, millel on mitu kihistust: ilusõnum, mälusõnum ja signatuur.
Linna tihendamise puhul pole tegemist üksnes linnaehitusliku kompaktsuse saavutamise, vaid ka väärtuste tiheda konkurentsi, ootuste ja tähenduste põrkumisega.
Madis Tuuder: „Ülikooli sisseastumiskomisjonis küsiti, mis ma pärast kooli lõppu tahan teha. Ütlesin, et tahan minna tagasi koju. Ja lõpuks läksingi.“
Jan van Schaik: „Loomeprotsessis on intuitiivsed otsused teinekord vältimatud ja hädavajalikud selleks, et üldse edasi jõuda.“
Arvestades soodsat suveperioodi pole lootustki, et Venemaa enne sügist oma sõjamasina peataks.
Ökonomistid ei jutusta vastastikusest abist, vaid rõhutavad rikaste tähtsust ning õigustavad ebavõrdsust. Aga just neid võetakse tõsiselt.
Konkurentsivõime edendamisest on saanud Euroopa Liidu püha graal, mis on tunginud igasse sfääri.
Segane ütlemine või kirjutamine on isegi sügavalt müstilise või ilusana näides tavaliselt segase mõtlemise tulemus.
Toomas Siitan: „Varasemates muusikalugudes on tehtud selget vahet omal ja võõral. Oleme püüdnud seda ümber defineerida: see, mis meil on oma, ei oleks saanud tekkida ilma imporditud kultuuri põhjata.“
Lisanna Laansalu: „Noorele dirigendile ei ulata keegi dirigendikeppi hõbekandikul, vaid need võimalused tuleb ise endale luua. Selle mõistmine oli mulle murdepunkt.“
ÕSi tegijatele on keerulisim teha sõnavalik. Oleme nentinud, et pole olemas spetsiifilist ÕSi sõna, nüüd lähtume ühtlasemast, kesksemast, stiililt neutraalsemast sõnaloendist.
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kuidas mõelda teadlase (karjääri)teekonnast ja millist nõu anda alustavale teadlasele?
Esiküljel kirjanik ja tõlkija Indrek Koff. Foto Daria Prasko
Järgmine Sirp ilmub 25. juulil.