Kas pole tüütu teema – vabakutseliste ravikindlustus? Kui Sirp oleks elusolend, oleks tal sellest ammu üledoos. Üheksa aasta eest nentis Ott Karulin sellest kirjutades, et teema on leierdatud, ja paar aastat hiljem tsiteeris sama teemat käsitledes iseennast – et teema leierdatud!
Ja nüüd ma jälle leierdan. Kas pole Margus Allikmaa ja Elin Kard kinnitanud, et häda on saanud leevendust kulka loometöötasu maksustamisega? Allikmaa ütleb mai lõpus ilmunud artiklis: „Eesti loovisikuid, kes…
Moodsa elu püsimatuse pärast muretsev sotsioloog Hartmut Rosa meenutab, et kunagi hoiti kodust päritud ametit läbi põlvkondade. Siis said lapsed vabaduse ise oma asju kujundada, ent valitud tööl püsiti tihti ikkagi läbi elu. Nüüd vahetuvad töökohad oluliselt kiiremini kui põlvkonnad. Sama näeme eraelus. Vastupidiselt sajandipikkustele traditsioonidele ei püsi pered modernsel ajal enamasti läbi inimese eluea.
Moed, elustiilid, väärtused, suhtumised, suhted, kaaslased seks- jm partnerid, vaated, veendumused jne vahelduvad nüüd ruttu. Identiteedi…
Inimene pole vorst ega kohuke, mida võib osta-müüa. Või ehk siiski on? Nimelt on 18. juunil plaanis sõlmida Rootsiga viieks aastaks leping, et siia tuua ligi 600 vangi. Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta meelest kindlustab see Lõuna-Eesti turvalisust, Eesti vanglateenistujate professionaalset hõivatust ja ametialaste oskuste täienemist. Üldiselt on leitud, et on tore, kui Tartu tühjenenud vangla leiab rohkem kasutust, ning riigile on leping rahaliselt kasulik. Meedias on hukka mõistetud, et…
Sel nädalal avaldati „Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs“*. See on omavalitsuse esimene samm eluasemeturu reguleerimise suunas, et ka keskmist palka saavad linlased saaksid pealinnas eluaseme üürida või lausa soetada.
Kuigi analüüs on Tallinna-põhine, on sama mure ka Tartus. Kinnisvara on läinud nii kalliks, et ainus võimalus kodu osta või üürida saabub siis, kui ollakse nõus linnast välja uusarenduspiirkonda kolima. Ka siis, kui pere kasvab ja vaja on ruumikamat korterit või…
Otsustasin pärast järjekordset lõppematut (doom)skrollimist Facebookis ja Instagramis – et mulle aitab. Kuhu läheb mu aeg ja mis saab kord mu pöidlast, kui sedasi jätkan? Alates eelmise aasta sügisest märkan, et veedan online’is rohkem aega kui kunagi varem ja kui mulle varem meeldis muu hulgas end teistele tutvustada kui kedagi, kes kunagi eriti ei satu millestki sõltuvusse, siis tunnistan, et ühismeediast on saanud miski, mida on väga raske „maha jätta“.…
13. mail kuulutati välja raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane ja raamat“.
Selge see, et lugemisharjumused on enam kui kümne eelmisest lugemisuuringust möödunud aastaga üksjagu muutunud. Nüüdse uuringu eesmärk ongi saada ülevaade eestikeelse kirjasõna tarbimisest ja väärtustamisest praegusel digiajastul: vaadeldakse lugejaskonna muutusi, erisuguseid lugemisviise ja -vahendeid ning ka lugemist takistavaid tegureid. Saadud info abil saavad raamatukogud, koolid, kirjastused ning ka huvirühmad oma tegevust paremini kavandada.
Projekt koosneb mitmest osast: kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring (hõlmab fookusrühmi, raamatukogusid ja…
Hiljaaegu esines Varro Vooglaid sooviga kehtestada riigikogu külastavatele inimestele dress code. Asjaolu, et just see EKRE fraktsiooni liige riigikogus tuleb lagedale silmapaistvalt rumala ideega, ei peaks kedagi imestama panema. Permanentselt maailma peale solvunud dogmaatiliselt usufanaatikult oleks raske muud oodata. Ehk võiks parlamendil olla tõsisemaid asju arutada kui riietumisstiil? Äkki riietus on osa eneseväljendusevabadusest või mõnel ehk ei olegi paremaid riideid, mida selga panna? Võib-olla võiks riigikogus kui demokraatia sümbolhoones igaüks…
Sirbi toimetus asub Tallinna vanalinnas, kus pole lihtne parkimiskohta leida, ja seetõttu käin rõõmsal meelel, kui pole muid autoga sõitmist nõudvaid asjatoimetusi, tööl ühissõidukiga. Lisaks loodussäästlikkusele pakub see ka väärt võimaluse liikuda jalgsi rohkem kui vaid autouksest kontoriukseni ja sealt tagasi. Mis aga veelgi tähtsam, bussis trehvab aeg-ajalt iseäralikke inimesi, kellega elutee muidu vaevalt ristuks – antropoloogiline huvi, mis muud.
Päeval, kui üle Eesti katsetati häirepasunate kõla ja saadeti hoiatamist harjutades…
Ameerika avalikkus pole siiani veel ära õppinud, kuidas mõtestada autoritaarse riigijuhi tegevust. Reporterite ja kommentaatorite maailmas on otsustajate sõnade ja tegude vahel seos, empiiriline reaalsus loeb ja poliitikat kaitstakse argumentidega vaba mõtte turuplatsil. Kuid liberaalse demokraatia ajakirjanduse põhimõtted on autoritaarse võimu all osutunud lootusetult naiivseks.
Näiteks on New York Times avaldanud rea artikleid pealkirjadega „Kuidas said ülikoolide mõttevabadust kaitsnud vabariiklastest selle ründajad“ ja „Trump ütles: mitte ühtegi põgenikku, välja arvatud valged…
Äsja alanud looduskaitsekuu alguseks otsustas valitsus vaeste linnulaulust kurnatud metsaärimeeste soovile vastu tulla ning teha Eesti loodusele ja looduskaitsele kingituse, sätestades metsaseadusega, et Eestis on kuni 70 protsenti metsamaast kasutusel majandusmetsana, ja ühtlasi määrata looduskaitseseaduses üldiseks maismaa kaitseprotsendiks 30, millest kaitse all olev metsamaa on üks kolmandik.
Muidugi paistab praegune valitsus silma tehnokraatliku suhtumisega, aga siiski ei osatud, hoolimata senistest märkidest, oodata, et avalikult nii loodusvaenulik kurss võetakse ja looduskaitsekuul kuuleb…
Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate puudusest. Haridusandmete portaali Haridussilm1 järgi on Eestis 22 476 õpetaja ametikohta ja 26 575 õpetajat – selle statistika põhjal õpetajate puudusest rääkida ei saa. Küll aga on esile kerkinud uus probleem: paljud õpetajad töötavad kvalifikatsioonita.
Missugune peab olema õpetaja kvalifikatsioon? Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab: „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“…
Kõik on ajutine, olgu selleks päikesejänku seinal, „Mona Lisa“, Egiptuse püramiidid või universumi laienemine ise. See omakorda tähendab aga, et absoluutselt kõike võib vaadelda kui teisenemist, üleminekut ühest olekust teise, ning oluline on siinkohal tõdeda, et ükski neist olekutest pole samuti päriselt püsiv. Iga hetk on pooleliolek, iselaadi vahepealsus, ning iga uus tegelikkus kätkeb eneses nihkeid, uusi vektoreid ja üleminekuid, isegi kui neid keegi parajasti ei näe. Need liikumised ja…
On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu.
Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupoodides hakati…
Surnud interneti teooria on küll veel vandenõuteooriate sekka liigitatud, aga ilmselt mitte enam kauaks, sest gangreen on juba väga selgelt paista. Teooria kohaselt domineerib internetis masinmõistus, sisu toodavad robotid, seda organiseerivad algoritmid ja inimsuhtlus marginaliseeritakse teadlikult kui kontrollimatu nähtus. Meie oleme inimestena seal juba külalised. Juhul kui meil õnnestub edukalt CAPTCHA-le tõestada, et me pole robotid. Äkki ongi CAPTCHA funktsioon hoopis vastupidine sellele, mis meie arvame? Turvamehhanism küll, aga kas…
Lapsepõlves pähe jäänud salmid püsivad tihtipeale meeles kogu elu. Millalgi kaheksakümnendatel koukisin kodusest pesukapist välja kimbu käsitsi kirjutusmasinal ümberlöödud tekste, muu hulgas järgmised read: „Issand Jumal, julge ikka / armastada Eestimaad, / meil on palju venelasi, / armasta ka neid kui saad, / oma lahke käega sa / tagasi nad juhata, / rõõmustagu nende meel: / Venemaa on alles veel!“. Autoriks on meie rahvusliku väärikuse ja vabaduse elav kehastus Hando…
Kas eesti keel sureb välja? Millal? Paljud on seda kartnud, aga piisavalt paljud ka lootnud. Keeleteadus on aegade jooksul proovinud pakkuda mitmeid mudeleid tingimuste kohta, mis toovad kaasa või kiirendavad keelte surma. Pehmemalt öeldes näitavad, mil määral on keel ohustatud.
Keskne küsimus on alati olnud see, kas keelt antakse põlvkondlikult edasi. Eesti keele kohta pole kuulda, et massid hakkavad kodus lastega inglise või vene keeles kõnelema.
Teine tegur on kõnelejate arv ja…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.