Film
-
Generator M Tallinnas Nõmme kultuurimaja laval 25. mail 1982. Tegemist oli bändi viimase ehk hüvastijätukontserdiga.Kaader filmist. Foto: Arno SaarMis on see, mis paneb kuulama?
Portreedokk „Sal-Saller. See on see, mis paneb elama“ avab nimikangelase elufilosoofia, kus on kesksel kohal austus nii bändikaaslaste kui publiku vastu, aga fännile jääb üht-teist puudu.
5 minutit -
„Minu kallimate“ peamine iva polegi ehk vastata küsimusele, kas mitmiksuhe on hea või halb, vaid näidata inimesi tegelemas iseenda, oma lähisuhete ja intiimsusega.Kaader filmistMitmiksuhe
Vahest kõige olulisem on „Minu kallimate“ juures see, et iga tegelane paistab omal kombel väärikas. Kõigi vastu saab mingil moel empaatiat tunda: vahel nad ajavad vihale, vahel panevad muigama.
8 minutit -
Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku
Tõnis Pill: „Ma leian, et Eesti on nii väike, armas ja pisike riik, filmindus veel väiksem, kus kõik tunnevad kõiki, seega siin ei ole seda ruumi, et olla kolleegide suhtes ebainimlik.“
9 minutit -
Dokumentaalfilm „Saksa rahvas“ jälgib Hanau terrorirünnakus hukkunute lähedaste aastatepikkust võitlust õigluse nimel.Kaader filmistNarratiivide sõda
Berliini filmifestivalil võeti uue juhi eestvedamisel Saksamaa parlamendivalimiste, Iisraeli-Palestiina konflikti ja Vene-Ukraina sõja vahel navigeerides turvaline kurss.
7 minutit -
Elisabeth Kužovniku lühidokis „Suhkur“ portreteeritakse pussyriotlikult seksitööstuse ilminguid ning selle positsiooni Eesti ühiskonnas.Kaader filmistSissejuhatus kodumaisesse empaatiasse
Lühidokumentaalfilmide kroonikasarja „Eesti lood“ 22. hooajal jätkatakse eestlaseks olemise ja Eestis elamise kogemuse uurimist mitmest perspektiivist.
8 minutit -
Céline Sallette: „Oma raamatus „Minu saladus“ nimetab Niki seda suve, mil isa ta vägistas, „madude suveks““.Laurent VU / SIPA / ScanpixKunstiga madude suve vastu
Céline Sallette: „Me ei saanud Niki de Saint Phalle’i kunsti näitamiseks õigusi. Väljendasime soovi teha Nikist film, aga perekond ütles kohe, et nad ei luba seda teha.“
7 minutit -
„Yummys“ on napi kümmekonna minutiga üles leitud ühe suhte napakad-naerutavad paradoksid, aga tahtnuks tegelastega pikemalt aega veeta, et lugu naha alla poeks.Kaader filmistEesti nüüdisanimatsiooni lühikursus
Lühianimakassett „Animaffia“ pole mingi best of, vaid pooleteise tunniga maalitakse üles meie animatsiooni tänapäev kõigis tema värvides.
5 minutit -
Moonika Siimets uurib filmis „Must auk“ küsimust, mis juhtub siis, kui maavälised jõud ja horoskoopide ennustused saavad tõeks, kui new age’i ajakirjadest loetu muundub tõelisuseks. Pildil sõbrannad Maret (Eva Koldits) ja Sirje (Anne Reemann).Kaader filmistInimväärset elu igatsedes
„Must auk“ tuletab meelde, et ühest ärevast või üksildasest päevast teise elades tasub mängida, et nõnda elust rõõmu tunda.
4 minutit -
Midagi paistab Tootsenil olevat nende paljaste jalgadega – võib-olla tahab režissöör ikkagi siit üles leida THI rahvameheliku joone? Aga kuidas sobivad omavahel kokku kikilips ja paljad jalad?Kaader filmistKas olla ülbe või kui niidetud muru?
„Kikilipsuga mässaja“ näitab, et poliitiku elu ei ole lihtne: peab olema rahvamees, aga kohtuma ka tähtsate riigitegelastega. Eesti presidendi roll on selle vastuolu võib-olla eredaim kehastus.
5 minutit -
„Musta kasti päevikud“ on ajakirjanik Shiori Itō uurimus ühe vägistamise tagajärgedest, ohvriks tema ise.Kaader filmistMillest räägivad tänavused Oscari-dokumentaalid?
Kõige tugevama Oscari-kategooria, parima dokumentaalfilmi teemad keerlevad tänavu võimu ja selle vastutusele võtmise ümber.
4 minutit -
Gruusia ajastu nägu – sunnitud ränne ja vabatahtlik jäämine
Nana Džordžadze: „Elu Gruusias on keeruline! Aga me oleme väga optimistlikud, sest oleme natuke hullud. Meid aitab huumorimeel ja me naerame igas olukorras.“
9 minutit -
Peeter Simm mängufilmi „Vee peal“ võttel.Liisabet ValdojaPeeter Simm ja 50 aastat lugusid
Peeter Simmi on alati huvitanud inimene, kellesse ta suhtub enamasti erakordse empaatiaga, mida tal jätkub isegi lurjustele, sest ka need on mõistmist väärt.
4 minutit -
Tummfilmi lühike lööklause: näita, mitte ära ütle. Somnambuul Cesare (Conrad Veidt) on täielikult allutatud kurja dr Caligari (Werner Krauss) tahtele filmis „Dr Caligari kabinet“.Kaader filmistNäita, mitte ära ütle
Tummfilmide abil saab peale tagasivaate XX sajandi alguse argiellu heita ajastule ka kultuuriantropoloogi pilgu – süveneda selle perioodi kultuuri-, klassi-, soo-, väärtus- ja esteetilistesse kategooriatesse.
8 minutit -
Riigiametnikuna on Alfred Vint (Tambet Tuisk) keskmisest võimekam, karismaatiline ja kultuurne, tema karjäärile lükkab aeg-ajalt hoogu juurde Vene luure karvane käsi. Paraku ei ava lugu Vindi karakterit detailsuses, mis toetaks tema edukuse kuvandit.Marek MetslaidReeturi puine ja vaevaline teekond
„Reeturi“ visuaalne-tehniline pool on võrdväärne välismaiste analoogidega, aga loovestmises ja karakteriloomes jäädakse žanri tippudest siiski mitu sammu maha.
5 minutit -
Ralph Fiennes on kogu tänavust tunnustust kuhjaga väärt. Tema Lawrence on vaga ja väärikas, aga ka tohutu sisemise kahtluse ning pilku jääva nukruse abil mängitud.Kaader filmist108 vihast meest
Kaheksale Oscarile kandideeriv „Konklaav“ valgustab läbi nii Vatikani siseelu kui ka demokraatia valud.
5 minutit -
Oleks liialdus öelda, et ilma võimuvahetuseta läinuks „Naerata ometi“ riiulile. Küll aga võinuks filmi suure tõenäosusega ees oodata mitmed kärped. Pildil Mari (Monika Järv) ja Robi (Hendrik Toompere).Kaader filmistKui kõik ei läinud, nagu loodeti
Programmis „Berlinale Classics“ linastuv „Naerata ometi“ sündis sellisena õnnelike juhuste koosmõjul.
7 minutit -
Meel Paliale: „ Noortel on tunne, et nad peavad juba kahekümnendates teadma, mida oma eluga pihta hakata.“Piia RuberPika objektiiviga Tallinna talletamas
Meel Paliale: „Kuna raha on vähe ja filmirahastusele on raske ligi saada, võib protsessi käigus kaduma minna pungimentaliteet ja asju hakatakse tegema liiga turvaliselt, et mitte eksida ja libastuda.“
10 minutit -
Miskipärast kipub nii olema, et kuigi poisid jäävad poisteks ja nalja on nabani, toob pilvelt maa peale lõpuks vajadus vastutus võtta, kui mängu tulevad tunded. Erandiks pole ka peategelane Sebastian (Mihkel Kuusk), kes on sunnitud oma mängumaailmast välja tulema vaid tänu kahe jalaga maa peal olevale Norale (Maria Helena Seppik).Kaader filmistPopid poisid ja printsess valgel hobusel
„Pikkade paberite“ peategelased kulgevad ennastunustavas nihilismis, aga ei unusta end homsele mõtlema ega jää seejuures ka stsenaariumile jalgu.
5 minutit -
Kogudustest kaugele inimesele võib Aurora emaka tervise eest palvetamise hetk tunduda veider. Olemata koguduseelu päriselt seestpoolt näinud, võib olla raske uskuda, et midagi seesugust olemas on. Pildil Aurora (Maarja Johanna Mägi) ja Siiri (Karin Rask).Kaader filmistVabakoguduste vabadusest
Mängufilmi „Aurora“ võib vabalt kaasata ülikooli ainetesse, kus käsitletakse religiooni kujutamist populaarkultuuris.
5 minutit -
Albert Serra: „Ma ei leidnud kõigi nende aastate jooksul dokiks sobilikku teemat, aga ühel päeval andsin alla ja ütlesin endale, et härjavõitlus on mulle ainus radikaalne, hull ja visuaalselt paeluv teema.“Epa / kiko huescaAi, corrida!
Albert Serra: „„Üksilduse pärastlõunad“ näitab härjavõitluse kunstipärast külge. Mulle meeldib härjavõitlus, sest see on rituaal, asi iseeneses.“
9 minutit -
Lily-Rose Depp saab küll Elleni strindbergilikust kirest pakatava naiskarakteriga hästi hakkama, aga kaalu oleks lisanud lavastaja poolt antud õhk ja ruum juhuslikkuseks, mis päästaks Eggersi ka tema formalismisüüdistustest.Kaader filmistMilleks on vaja Robert Eggersi teemaparke?
„Nosferatu“ filmikeel võib jääda vastikult steriilseks eksperimendi otsijale, kuid tema hoog on sama suur ja peatumatu kui õuduste toa kriuksuval kaarikul.
4 minutit -
„Aurora“ on filmi nimiosalise Maarja Johanna Mägi tähelend. Tema reaktsioonid on etteaimamatud, puuduvad stampideks saanud ilmed ja tehislikud žestid.Kaader filmist„Aurora“ – tavaline Eesti elu
Orgaanilised näitlejatööd ja eluline armukolmnurk teevad „Aurorast“ igati vaadatava filmi. Klišeelikuks jääb erapooletu religioonikäsitlus, mis väliste tunnustega mängimisest sügavamale ei tungi.
6 minutit -
Mustvalge värvilahenduse pilkupüüdvas koemustris ühinevad olustikuline räpasus, kehaõuduse killukesed ja sünge muinasjutulisus. Aineseks on uskumatult kõhe tõsieluline lugu taani ajaloo ühest kurikuulsamast sarimõrvarist Dagmar Overbyest. Pildil Dagmar (Trine Dyrholm).Kaader filmistSurmakutsarist kommipoodnik
Ehkki „Tüdruk nõelaga“ on stsenaariumi ja väljanägemise poolest ajalooline draama, on see pandud teadlikult tänapäevaga resoneerima.
8 minutit
