Film
-
„Tagatoad“ jätab kõige hirmutavamad küsimused otsesõnu esitamata, kuid need hiilivad salakavalalt ikkagi ligi ja jäävad pärast vaatamist pikaks ajaks painama.Pildil Mary (Renate Reinsve). Adastra CinemaKas suur ekraan on nüüd juutuuberite päralt?
Ajal, mil voogedastuses käib endistviisi pidev vägikaikavedu ning kino alles otsib oma positsiooni tuleviku tarbimisahelas, on noorte sisuloojate soov end suurel ekraanil realiseerida igati lootustandev vastutuul.
8 minutit -
Ingrid Cristea Vendelin „Fjordi“ võttel NorrasAnastasia MateiuKuldse kaadri taga
Ingrid Cristea Vendelin: „Loomulikult on erinevusi India, araabia maade ja Euroopa filmidel, aga see teebki mu töö huvitavaks, sest sajad inimesed eri kultuuridest valmistavad ette seda ühte kaadrit õigeks ajaks.“
6 minutit -
„Vermiglio“ režissöör Maura Delpero ja operaator Mihhail Kritšman otsisid inspiratsiooni ka Austria itaalia päritolu maalikunstniku Giovanni Serantini talvemaastikest.Kaader filmistSilmade avanemisest ühe Itaalia mägiküla näitel
Veneetsia filmifestivalil Maura Delperole Hõbelõvi toonud „Vermigliot“ võib vaadata kui argitabude leksikoni: mõni neist on seotud ajastuga, mõni kehtib tänini.
3 minutit -
Nõukogude tegelikkus tänavu Cannes’is kõige kaugemale jõudnud Balti filmis „Ulja“. Pildil Uljana Semjonova (Kārlis Arnolds Avots).Ego MediaKeskelt pehme, äärest kõva
Cannes’i filmifestivali tänavuse nõrga võistlusprogrammi keskmes olid moraalseid valikuid käsitlevad lood, kõrvalprogrammidest oli valida rohkelt head saaki.
8 minutit -
Eesti kultuurimaastik vajab enam kui kunagi varem kunstilist ja kultuurilist katsetamist.Priit TenderTraumast, kultuurist ja valearusaamadest
Lääne-Euroopas käsitletakse Baltimaid ilma siinset unikaalset traumakogemust arvesse võtmata.
5 minutit -
Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?
Doris Kartau: „Ma ei õigusta vägivalla kasutamist lihtsalt vägivalla pärast, mulle on oluline see enda tarvis lahti kirjutada ja mõtestada.“
4 minutit -
On igati ootuspärane, et parima naisnäitleja preemiaga hinnati peategelast Alinat kehastanud Doris Tilka. Mitte iga näitleja ei suuda ühe seriaali jooksul veenda vaatajat, et on korraga parandamatu narkosõltlane ja siiras kannataja.Kaader sarjastEesti parim seriaal ongi tõesti hea
„Minu kallis ema“ paneb vaataja tegelema küsimusega „miks?“, millele vastamine on alati kes-küsimusest psühholoogiliselt nüansseeritum.
6 minutit -
Meie filmiajalugu oleks mõeldamatu ilma Veste Paasita (1931–2002). Teise maailmasõja eelset filmi vaatlevad tema „Olnud ajad“, „Ajahetked“ (1987) ning „The Development of Estonian documentary films from 1912–1940“.Valdur-Peeter Vahi / Rahvusarhiiv, EFA.412.0.209024Möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest
Meie filmiajakirjanduse algusajaks võib pidada 1924. aastat. Erinevalt varasematest teatrite-kinode eeskava refereerivatest väljaannetest üritati selle aasta trükistes käsitleda mitmeid filmiteemasid.
4 minutit -
Kolm pilku filmindusele. Tehisaruga ja ilma
Audiovisuaalse valdkonna autorid kaotavad 2028. aastaks tõenäoliselt ligikaudu 21% oma sissetulekust. Autorikaitse selle praegusel kujul on seatud kahtluse alla.
13 minutit -
Lumekuningannale (Marion Cotillard) on hingav, tukslev, surev maailm jäänud teisele poole peegelklaasi. Ta võib seda igatseda, püüda elavatele omast käitumist matkida, kuid jääb oma hirmsa võidu tõttu alatiseks, igaveseks mängust välja.EstinfilmNii külm on tunne
Lucile Hadžihalilovići neljas täispikk film „Jäätorn“ viib ekslema hirmus ilusa Lumekuninganna lossi ja seda ümbritsevale võtteplatsile.
4 minutit
