Film
-
Kuidas rääkida mitmikkuuluvusest?
Terje Toomistu: „Piirideta põlvkond tahab end endiselt tunda Eesti ühiskonna osana. Isegi siis, kui elatakse füüsiliselt mujal, panustatakse sageli Eestisse edasi.“
10 minutit -
Kassi-hiire mäng, kus vilepuhujad soovivad avaldada maailmale USA salateenistuste kiivalt hoitud saladusi, kannab endas „Salatoimikute“ vaimu. Pildil Daniel Kellner (Josh O’Connor).Hea FilmSpielberg on väsinud unistamast
Steven Spielberg on kogu oma 60aastase karjääri jooksul uskunud ja lootnud, et taevalaotuses, silmapiiri taga või homses päevas peitub midagi muud kui hall ja tuttav argipäev.
8 minutit -
Teadaolevalt puutus Eesti publik liikuvate piltidega esimest korda kokku 1890. aastal, kui Tallinnas Rannavärava lähistel sai uudistada saksa leiutaja Ottomar Anschützi loodud aparaati Elektrischer Schnellseher, mis näitab järjestikku pilte nii, et inimsilmale paistab see liikumisena.WikipediaKuidas kinod Eestisse jõudsid
Tsaariaegne Eesti kinovõrk näitab, et liikuvad pildid polnud filmide tuleku hetkeks uus nähtus – filmivaatamine kui värske meelelahutusvorm võeti kiiresti ja meelsasti omaks.
10 minutit -
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Pildil Michael Jackson (Jafaar Jackson).Hea FilmMichaeli mausoleum
„Michaeli“-laadse soperdise tähelend tõestab, et kui frantsiisijärgede kehv minek tuleneb sisust tühjaks imetud stsenaarsetest skelettidest, pole muusikalise eluloofilmi puhul sisu esmatähtis.
4 minutit -
„Tagatoad“ jätab kõige hirmutavamad küsimused otsesõnu esitamata, kuid need hiilivad salakavalalt ikkagi ligi ja jäävad pärast vaatamist pikaks ajaks painama.Pildil Mary (Renate Reinsve). Adastra CinemaKas suur ekraan on nüüd juutuuberite päralt?
Ajal, mil voogedastuses käib endistviisi pidev vägikaikavedu ning kino alles otsib oma positsiooni tuleviku tarbimisahelas, on noorte sisuloojate soov end suurel ekraanil realiseerida igati lootustandev vastutuul.
8 minutit -
Ingrid Cristea Vendelin „Fjordi“ võttel NorrasAnastasia MateiuKuldse kaadri taga
Ingrid Cristea Vendelin: „Loomulikult on erinevusi India, araabia maade ja Euroopa filmidel, aga see teebki mu töö huvitavaks, sest sajad inimesed eri kultuuridest valmistavad ette seda ühte kaadrit õigeks ajaks.“
6 minutit -
Eesti kultuurimaastik vajab enam kui kunagi varem kunstilist ja kultuurilist katsetamist.Priit TenderTraumast, kultuurist ja valearusaamadest
Lääne-Euroopas käsitletakse Baltimaid ilma siinset unikaalset traumakogemust arvesse võtmata.
5 minutit -
„Vermiglio“ režissöör Maura Delpero ja operaator Mihhail Kritšman otsisid inspiratsiooni ka Austria itaalia päritolu maalikunstniku Giovanni Serantini talvemaastikest.Kaader filmistSilmade avanemisest ühe Itaalia mägiküla näitel
Veneetsia filmifestivalil Maura Delperole Hõbelõvi toonud „Vermigliot“ võib vaadata kui argitabude leksikoni: mõni neist on seotud ajastuga, mõni kehtib tänini.
3 minutit -
Nõukogude tegelikkus tänavu Cannes’is kõige kaugemale jõudnud Balti filmis „Ulja“. Pildil Uljana Semjonova (Kārlis Arnolds Avots).Ego MediaKeskelt pehme, äärest kõva
Cannes’i filmifestivali tänavuse nõrga võistlusprogrammi keskmes olid moraalseid valikuid käsitlevad lood, kõrvalprogrammidest oli valida rohkelt head saaki.
8 minutit -
Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?
Doris Kartau: „Ma ei õigusta vägivalla kasutamist lihtsalt vägivalla pärast, mulle on oluline see enda tarvis lahti kirjutada ja mõtestada.“
4 minutit
