Kirjandus
-
Mu sees settib üks tõmme
Piret Põldveri luuletused on nüansirikkad, läbimõeldud ja lõpetatud – nõnda ka tema uus raamat „Tõmme“.
3 minutit -
Konverentsil „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“ osalenute ühispilt. Konverentsil arutleti peamiselt kultuurikorralduse üle. Millised võimalused on kirjanduslinnades noorte autorite toetamiseks ja neile eneseteostusvõimaluste pakkumiseks? Kuidas soodustab ilukirjanduse tõlkimine kirjanduslinnade vahelist polüloogi? Milline tähendus on rahvusvahelistel kultuurisuhetel sõjaajal ning mida on võrgustikku kuulumine igale kirjanduslinnale aja jooksul andnud?Bohdan Yemets / © UNESCORahvusvaheline koostöö hoiab ära kultuurikatkestusi
UNESCO kirjanduslinna Lvivi aastapäeva konverentsil juhiti tähelepanu kultuurikoostöö ja raamatukogude rollile ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel.
5 minutit -
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade osa laureaate (vasakult): Madli Kütt, Maarja Pärtna, Rebekka Lotman, Arne Merilai, Sveta Grigorjeva ja Triinu Laan.Kris Moor / Eesti KultuurkapitalEesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024
Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024. aasta loomingu eest.
1 minut -
Ene Mihkelsoni võib pidada kirjanikuks par excellence, kes kirjutas tammsaarelikult südameverega.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKirjanik par excellence
… kõige tähtsam
on mäletada mäletada ja veel
kord mäletada nii et sellest
mäletamisest kasvaksid valged
lilled haudade peale
Toomas Liiv, „ma olen veel üsna noor mees“1
Praegu maailmas toimuvat jälgides tundub, et oleme justkui ärganud (äratuskelladestki on aina juttu) ja avastanud end elamas Karl Ristikivi „Hingede öö“ pastor Rothi (eba)tõdede maailmas. Enam mitte ei näi kehtivat, vaid kehtibki tõsiasi, et „sõjas on ju paratamatult kaks poolt, üks, kes sõda alustab, ja teine, kes vastu hakkab.…6 minutit -
Olivia Saar 18. X 1931 – 16. III 2025
Luuletaja Olivia Saar sai sündides kaasa niisuguse elujõu, et kõrvalseisjad aina imestasid, sõbrad ja tuttavad aga naeratasid mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astus. Ta tegi seda ka 90. sünnipäeval, kui esitles luulekogu „Laintesse libises naer“.
Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade algatajat. Ta töötas aastatel 1952–1955 ajalehes Säde – just tema kui toimetaja juurde tuli esimeste luuletustega Heljo Mänd –, siis ajakirjas Pioneer…2 minutit -
Raimo Männis 16. XII 1931 – 1. III 2025
Hea ja oluline kirjanik ei pea tingimata tegutsema läbivalt kirjanduselus ega püsima alaliselt kirjanduspubliku tähelepanu all. Piisab sellest, kui kirjutada vahel mõni hea ja oluline raamat. See väide kehtib täiel määral Raimo Männise kohta.
Raimo Männise elutöö kulges Saue põldudel, töökodades ja garaažides. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud mehaanikainseneriks ja see oligi tema põhiline tegevusala 1957. kuni 1992. aastani. Suurema osa sellest ajast, alates 1961. aastast, oli ta tööl Saue sovhoosis, 1965. aastast…3 minutit -
„Tantsi tolm põrandast“ on raamat vabadusest, tantsust ja elujõust. „Mind köidab kitsa ja avara, korra ja kaose, vabaduse ja vastutuse vastastikune pinge – nagu elu, on ka tants balansseerimine enesekontrolli ja vaba kulgemise vahel,“ mõtiskleb teose autor Kairi Look.Piia RuberKõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte
Kairi Look: „Maailm muutub, õmblused ragisevad, noored tajuvad ümbritsevat teisiti kui vanem põlvkond – osa kirjandusest võiks sellega kaasas käia.“
9 minutit -
Millenniumilapse tantsud
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ on raamat elust ja tantsust, mille vahele võib panna võrdusmärgi.
4 minutit -
Kõigis kuues Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale kandideerivas lasteraamatus käsitletakse suurte muutustega kohanemist ning sellega kaasnevat hirmu. Keerulistele teemadele vaatamata on kõik teosed helged ja elujaatavad.Päike ja Pilv; Pegasus; Koolibri; TammerraamatKuidas saada aastaauhind?
Hea lasteraamat on kirjutatud ladusas ja rikkalikus eesti keeles, seal käsitletakse valitud teemat helgelt ja elujaatavalt ning see on kvaliteetselt illustreeritud.
8 minutit -
Väike PD ja Lil Till on ka kirjandus, osakem näha neis väravat noorte jaoks. Väike PD ja Lil Till 26. I 2024 Tallinnas Helitehase üritusel „Fight Club #1“, kus toimub räpparite poksimatš.Taavi Sepp / Postimees / Scanpix BalticsEesti sõnastamatus 500
* * *
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing – tean, mis on seda ümbritsev tunne, aga mis on see tekst tema sees, see on varjul. Olen püüdnud oma luuletustega, oma tekstidega ligi pääseda sellele varjatule, aga keel on…3 minutit -
Prantsusmaal räägitakse meeste ja naiste kirjutatust ikka veel erineval moel, tõdeb Annie Ernaux, ja seda ei ole muutnud isegi Nobeli kirjandusauhind.Francesca Mantovani / © Editions GallimardAnnie Ernaux kui inimkond
Nobeli kirjandusauhinna laureaat seisab enda läbielamiste kujutamise kaudu kõigi teistegi naiste õiguse eest oma keha üle ise otsustada.
6 minutit -
Novelliauhinna laureaadid Meiu Münt ja Brigitta Davidjants 2. märtsil Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumis. Kolmandat korda enam kui pool sajandit vana auhinna ajaloos on mõlemad laureaadid naised.Kris MoorInimene ta ju ongi
Tänavuse novelliauhinna pälvisid Brigitta Davidjants ja Meiu Münt, kes paistavad silma oskusega avada inimloomuse ebatäiuslikkust ja haavatavust.
2 minutit -
Sõda naise keha pärast
Ei saa öelda, et Annie Ernaux kõneleb sellest, mis on olnud – et nüüd on kõik teisiti ja kohutavad ajad on möödas. Naise vabadus on alati midagi, mis tuleb aina uuesti kätte võita, selle nimel võidelda.
7 minutit -
Oskar Luts andis „Kevade“ esimese osa välja 1912. aastal, millele järgnes teine osa aasta hiljem. Nii saab öelda, et tervikuna jõudis „Kevade“ esimest korda lugejateni 1913. aastal. Samal aastal ilmus ka Marcel Prousti romaanisarja „Kadunud aega otsimas“ esimene köide „Swanni poolel“ („Du coté de chez Swann“).„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti Kirjandusmuuseum; Tundmatu autor / avalik omand / Wikimedia CommonsEsimesed laused
Avaridade poeetika Oskar Lutsu ja Marcel Prousti teostes
11 minutit -
Kuldsete silmadega vulkaan
Joanna Ellmanni värskes luulekogus ei uinuta enam mitte maa all, vaid eksootilises koopas või müstilises kellavabas ruumis.
6 minutit -
Tervenemine keeldumise läbi
Nina Lykke romaani „Ei ja veelkord ei“ tegelased keelduvad jätkamast oma ummikusse jooksnud argielu. Millega see aga asendada?
5 minutit -
Suurele tartlasele, suurele eestlasele
In memoriam Krista Aru (1. VIII 1958 – 25. II 2025)
5 minutit -
Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus
19. veebruaril selgus Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Jaan Krossi nimelise auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse pälvis Sveta Grigorjeva raamatuga „Frankenstein“ (Suur Rida, 2023).
„Frankenstein“ on Grigorjeva kolmas luulekogu – varem on ilmunud „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) ja „american beauty“ (2018). Žürii nendib, et Grigorjeva on oma raamatutega uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle samamoodi kui Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber. „Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline…2 minutit -
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Doris Kareva. Vähe on artiste, kelle päeva- ja ööpildid oleksid meid sama lähedalt puudutanud ja saanud osaks me salateadvusest.Kaido VainomaaDoris Kareva apooriad
„Kõndiva müüdina“ on Kareva osanud kõik rollid imeliselt välja kanda – ühendada hingestatust ja pilgu teravust, paatost ja vaatlust, viidata teispoolsusele ja lepitada meid siinpoolsusega.
4 minutit -
Tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane, tõlkija ja estofiil Vladimír Macura.Iivi Zájedová arhiivPool sajandit Läänemere Liidu asutamisest
Tšehhoslovakkia opositsiooniline ühendus Läänemere Liit edendas tõlkimist ning tutvustas tšehhidele Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi ja kultuurielu.
6 minutit -
Tuglase ja Underi raamatukogud
Tallinn-Rahumäel Underi ja Tuglase muuseumis on võrratu võimalus kogeda Friedebert ja Elo Tuglase umbes 15 000 eksemplariga raamatukogu enam-vähem sellisena nagu nende eluajal. Samuti leiab sealt Marie Underi ja Artur Adsoni pagulusaegseid raamatuid. Ei tahaks kirjutada näha või vaadata – just kogeda on õige sõna. Raamat tahab lehitsemist ja lugemist, kätte võtmist ka kogusse kuuludes. Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse osana ei olegi muuseumi raamatukogu kunagi olnud staatiline, vaid teadustöö kirjandusloolise uurimisbaasina pideva…4 minutit -
Kai Olivia Arrak on ühes Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižüriiga läbi töötanud kõik mullu ilmunud eesti luule- ja proosaraamatud ning hulga muidki teoseid.Sandra JõgevaEestlased ei ole mitte ainult lugejarahvas, vaid ka kirjutajarahvas
Kai Olivia Arrak: „Meil on sisemine sund kirjutada sõjamälestusi, metsavendadest-sugulastest, lugusid sõpradest ja töökaaslastest, matkaseiklustest, elust Siberis või kauges riigis, kuhu vabatahtlikuna satutud.“
6 minutit -
Eneseotsingud loovuse ja unustuse piiril
„Keedetud hirvede aeg“ on rohkem kui ühe inimese lugu: see on meditatiivne uurimus kohanemise ja loobumise, mälu ja unustamise, vabaduse ja võimu teemal.
5 minutit -
Rohkem kurja tegevaid ja kuritegelikke naisi, palun!
Kirjanduses napib konfliktsete naiste portreid, kuigi naised valetavad, joovad, suitsetavad ja võivad äraelamiseks korda saata kuritegusid samamoodi kui mehed.
4 minutit
