Kirjandus
-
Eesti ja Euroopa lavaluule suurkuju Joonas VeelmaaPiia RuberIgameheluule
Joonas Veelmaa annab luulekogus „6,6“ lugejale vaba voli olla luuser ja elada nii jaburat elu, kui ise tahab.
5 minutit -
Mari-Liis Müürsepa ümber on tekkinud mänguline peaaegu luuleprintsessi oreool. Müürsepa tekstid ei ole aga sugugi printsessilikud – luulemina on tavaline inimene, kes püüab kuidagi päeva õhtusse saada.Piia RuberEsmalugemine ja ülelugemine
Mari-Liis Müürsepa „Keegi hingab“ ärgitab küsima, mis juhtub luuletusega siis, kui lavalt kuuldu esmane mõju kohtub rahulikul lugemisel pingsama tähelepanuga.
10 minutit -
Esimene ilmasõda ja rahvuslik vabadusvõitlus lätlaste hingetuisus
Aleksandrs Grīns jutustab romaanis „Hingetuisk“ loo noorest mehest, kes kaotab sõjaga peaaegu kõik, kuid lõplikult ei murdu. Sõna saab ka ajalugu ise.
6 minutit -
Kes kardab nõmmehunti?
Markus Thielemanni romaanis „Põhjakaares kõmab kõu“ käsitletakse Saksamaa nõmmemaastiku taustal oma ja võõra vastandumist ning tunnistatakse valusat minevikku. Või siiski mitte?
7 minutit -
Lugu väikesest metsaõest
Kujutatava ajastu süngusele vaatamata on raamatus küllaga optimismi, julgust ja elujanu. Magda on ellujääja ja see raamat on natuke ka ellujäämise õpik.
9 minutit -
Ukraina kirjanik Maria Matios sai 2005. aastal romaani „Magus Darusja“ eest kõrge riikliku tunnustuse, Tarass Ševtšenko auhinna.NZRZN / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia CommonsAjalugu – paratamatus või süüdlane?
Maria Matios kõneleb romaanis „Magus Darusja“ kaugest Bukoviina mägikülast, kuid selle moraalimaastik on Eesti lugejale valusalt tuttav.
4 minutit -
Havis Amanda on üks tuntumaid Helsingi sümboleid. Purskkaevuga merineitsi kuju on loonud skulptor Ville Vallgren.Henrique Müller / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMinu uus Helsingi – Jan Kausi salapaikadega tajukaardil
Kirjanduslikul jalutuskäigul tulevad esile paiga nähtamatud lood ja seosed, põimuvad omaenda kogemustega ja muudavad seeläbi kohataju.
6 minutit -
Mingi kõrgem vägi peab olema … Kaarel B. Väljamäe fenomen
Kui Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ei tee tumeduse talumist kergemaks, siis Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“ hämmastaval kombel teeb – tume on ses kogus helge.
6 minutit -
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“
4 minutit -
Noorus kui uudishimulikkuse praktika
Siuru stipendiumi tänavuse laureaadi kõne 3. juunil Tallinna Kirjanike Majas
3 minutit
