Kirjandus
-
(Mõtte)rännud ja imestamised ehk Mida kirjandusteadlased kirjandusest ka teavad?
Inimene ei mõista kunagi midagi täielikult, ka mitte teadlane ega kriitik.
8 minutit -
Tundeline vikerkaar
Eret Talviste pakub monograafias „Võõrastavad lähedused“ uue vaatenurga Virginia Woolfi ja Jean Rhysi loomingule, täiendab uusmodernismi teooriat ning esitab küsimusi tänapäevale.
6 minutit -
See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi
„Tööpäevast“ ei saagi sotti, kas töö teeb õnnelikuks või õnnetuks, kas seda on või ei ole vaja, kas kõik on veel ees või juba möödas, aga ühe puukooli elu on hästi dokumenteeritud küll.
6 minutit -
Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga
Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi kõne 28. aprillil 2026
10 minutit -
Kalju Saaber 11. X 1944 – 23. IV 2026
Virumaal Küti vallas Inju-Aruvälja külas sündinud Kalju Saaber ei näinudki oma isa, kelle punased olid maha lasknud. Kolme poega kasvatas leseks jäänud ema ning talumeheoskusi ja -tarkusi tuli poisil omandada onu juures elades. Mälestustesse jätsid jälje vanadest riietest tehtud tuulepluusid, metsavendade öised visiidid, leivasabad, puskarikeetmine ja sundkollektiviseerimine. Hea jutuga vanaemast Anettest sai Saaberi hilisemate teoste vanaperenaiste algkuju. Raamatuid oli kodus napilt. Seda suurem näis vaimne varandus,…2 minutit -
„Prima vista“ sai hoo sisse juba 23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, mil kuulutati välja konkursi „Esimene samm“ laureaat. Auhinna parima eelmisel aastal perioodikas ilmunud ilukirjandusliku debüüdi eest pälvis Maria Veske jutuga „Black Friday“ (Looming 2025, nr 3).Uku Peterson / Prima VistaTehis on päris
Ulmekirjandus ei hoiata meid tuleviku, vaid oleviku eest – meie endi vastutustundetuse ja hoolimatuse eest. Võib-olla on see kõige tõelisem ülesanne, mida kunstlikult loodud lugu üldse täita saab.
5 minutit -
Päevalillepoisi kaks armastust või üks
Ukraina juurtega kirjanik Sam Wachman kujutab romaanis „Päevalillepoisid“ tundlikult ja ausalt teismelise poisi hinges toimuvat.
4 minutit -
Taimed, transnaised ja lõpmatu metamorfoos
Kas inimene on üldse kunagi olnud inimene ning mis eristab teda teistest looma- ja taimeliikidest, küsib Charlotte Weitze „Rosaariumi“ risoomjate ridade vahelt.
5 minutit -
„Elusloodus on meiega niivõrd tihedas eksistentsis, et seda meist eraldades jääme väga üksildaseks, jäämegi tõtt vaatama vaid tehismaailma ja -aruga,“ mõtiskleb Eeva Park. „Minu inimeselähedusigatsuses on ka elusolendiks olemise tunnetus, mis siin metsaserval elades iga päev tõeks saab.“ Kirjanik oma kodutalus.Piia RuberLiivi luuleauhinna sai Eeva Park
Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025).
Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud…1 minut -
Berit Petolai „Hele, tuisklev ja nimetu“HuntNaiskirjanduse auhinna pälvis Berit Petolai
28. aprillil kuulutati Tallinna Kirjanike Majas välja Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Berit Petolai luulekoguga „Hele, tuisklev ja nimetu“ (Hunt).
Žürii toob teose puhul esile pere, kodu ja maaelu köitva kujutuse, detailitäpsed looduskirjeldused ning autori isikupärase ja nõtke stiili.
Raamatut on Sirbis…1 minut
