
Mitteinimesed ja kirjandustekstid kuuluvad loomuldasa hea ühisruumi juurde: nii taimede, kariloomade kui ka luuletustega koos on linnas põnevam ja vaheldusrikkam elada.

Dmitri Merežkovski on kujutanud Leonardo da Vincit sümpaatse, inimliku ja mitmekülgsena ning see toob suure kunstniku tänapäeva lugejale lähemale.

Raamatute raamat on Petrone kirjastusel kindla peale minek. Sarilugejad janunevad selliste teoste järele, sest mitte ainult lugemine, vaid ka loetust rääkimine võib olla päris üksildane tegevus.

Kirjandustänava festivalil peab paratamatult harjutama kõrvalejätmise kunsti, sest kõigist vestlustest või esinemistest ei jõua osa võtta keegi. Igaüks paneb päeva jooksul kokku omaenda festivali.

Väikeste kirjandusfestivalide võidukäik näitab, et seda laadi sündmustel on suur potentsiaal ühendada kogukonda.
Digitaalses kultuuriruumis ei ole kasutaja üksnes tarbija, ta saab ka ise pärandit rikastada ja taasluua. Uues DIGARis on see võimalus olemas.

Ivaskite ja Underi-Adsoni kirjavahetust võib lugeda isiklikus plaanis, sügava sõpruse kasvamise, ent ka jahenemise, leppimise, lõpuks inimese väsimise loona.

EiK kirjutab debüütkogus küll noorusest ning hirmust, et see möödub, enne kui on õpitud täiel rinnal ja iseendaga kooskõlas elama, ent ei jää hirmu juurde pidama, vaid astub sellele südikalt vastu.

EiK: „Usun väga sellesse, et samastumisvõimalust pakkuvad eestikeelsed laulusõnad võivad suunata inimese luulet lugema.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.