
Bianca Rantala: „Praegu on tõesti olnud nii kiire, et kogu aeg on taustal selline väike hirm ja üritan korraga seljatada ühe päeva, saada hakkama selle päeva probleemiga.“

Loodist välja nihkunu paikapanemist ei saa kunstidelt või muusikalt nõuda, kuid muusika võib vähemalt osutada ebakõladele ühiskonnas või ka enese hinges.

Lavastuslikult kulgeb „La traviata“ kõigiti ootuspärast rada, mis on ühtaegu hea ja kahvatu. Ei mingeid välist efektsust nuruvaid akrobaatilisi vägitükke ega päevakajalisi pisteid.

TMW muusikaprogrammis paistis silma žanride mitmekesisus ja piiride hägustumine. Džäss ei olnud alati päris džäss ja klassika ei olnud päris klassika. Uued stiilid ristusid, luues seni kuulmata kõlasid.

Erkki-Sven Tüür on brucknerlikest mälestusmõtteist meisterdanud pineva pingevälja, mille pinnal ja alamkihtides arenevad erutavad ja tõesti kuulama kiskuvad pöörised.

ERSO kostitas teatripäeval kuulajaid kontrastse kavaga: esiettekandele tuli Maria Kõrvitsa orkestriteos „The centre cannot hold“ ja üle väga pika aja sai meie mail kuulda Unsuk Chini orkestrimuusikat.

Heino Elleri muusika on täis armastust looduse vastu. Triin Ruubeli ja Sten Lassmanni kontsert oli justkui kantud praegu Eestis valitsevast ilmast ja aastaajast: kõlaliselt karge, pigem jahedates kui soojades tämbrites.

„Ooper“ lõimib veenvalt heli, teksti ja ruumidramaturgiat, kuigi kogenud vaataja eest ei jää kõik traagelniidid peidetuks.

Vaskpillide universaalne kõla justkui tasandab eri ajastute omapära, ent sugugi mitte halvas mõttes, vaid toob hoopis esile uusi detaile ja kõlanüansse.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.