
Väärib tunnustust Risto Joosti julgus alustada Vanemuise 157. hooaega tavapärasest teistmoodi: juhatada esimeses pooles ooperit ja seejärel Mahleri monumentaalset sümfooniat.

Ludensemble esitas Tallinna arhitektuuribiennaalil kaks uue muusika tähtteost, mis pääsevad parimal viisil mõjule siis, kui neid esitavad pillid on tämbriliselt tasakaalus.

Helipilt oli festivali „Fuzz Salvation“ vältel läbivalt kuidagi eriti kirgas ja selge. Üldmulje oli küll mürane, aga mitte pehme nagu autokummid vastu märga asfalti.

Kas džässifestivalidel ja Eesti Jazzliidu kontsertidel on veel ruumi päris džässmuusikale, kui peab konkureerima pärimusmuusikute, pop- ja rokkmuusikute ning klassikalise muusika interpreetidega?
Festivali „Jazzkaar“ tiim, kes korraldab ka „Sügisjazzi“ kontserte, annab oma vaatenurga, miks džässifestivalid ei ole tänapäeval puhtalt traditsioonilise džässi päralt.

Trio Toots-Roots-Lassmann on eesti kammermuusikas paljutõotav kombinatsioon ja loodetavasti nende iseloomud sobivad – muusika hüvanguks.

Arvo Pärdi tintinnabuli-eelseid teoseid esitatakse suhteliselt harva ja sellest on tuline kahju. Neid ei ole palju ja tänavustel Pärdi päevadel kõlas helilooja teine sümfoonia.

Liina Sumera: „Maailmas on nii uskumatuid loomaliike, paiku ja taimi, et vahel tekib tunne, nagu need ei saakski päriselt olemas olla.“

Beethoveni sümfoonias oli ERSO 100. hooaja avakontserdil suurlinnale omast hektilisust ja närvilisust, justkui hirmu hiljaks jääda või ilma jääda, kartust rahuneda ja aega maha võtta.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.