Keel
-
Johann Arndti „Tõelise kristluse“ lõunaeestikeelse tõlke käsikirja trükimasina embleemiga lehekülg XVIII sajandi keskpaigast.UnitätsarchivEestlane ja tema raamat 300 aasta eest
Kuigi eestlaste tõlgitud raamatud veel trükki ei pääsenud, oli tõlkijail ja raamatute ümberkirjutajail, nagu Adam Koljo ja Mango Hans, oma emakeelsesse kirjavarasse usku.
4 minutit -
Terminipäevaku ümarlauas: esiplaanil jutuhoos TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Kaitseväe Akadeemia inglise keele õpetaja Annika Timpka ja inglise keele lektor Aigi Piirimees.Olari Pilnik / Wikimedia CommonsKuidas tagada terminitööks järelkasv?
Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.
4 minutit -
2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“Ken Mürk / ERR / ScanpixHennoste keeletegu
Tiit Hennoste: „Keele kasutamise juures on kõige olulisem vigade tekitamise ja parandamise mehhanism. Oleme jälle samas hea ja vea punktis.“
5 minutit -
Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.Külli PrillopÕnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.
10 minutit -
Wanradti ja Koelli katekismuse katke.TÜ vana kirjakeele korpusEestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese ladinakeelse protokolliraamatu 1525. aasta 8. novembri sissekanne ühe raamatuvaadi arestimise kohta tollal katoliiklikus Lübeckis. Vaat on muu hulgas sisaldanud saksakeelseid ning liivi, läti ja eesti rahvakeeles missaraamatuid. Lübecki raad…4 minutit -
Wikimedia Commons / Wikimedia Foundation, kuvatõmmis, foto Flickr / Eesti välisministeerium. CC-BY-2.0„Taat, istu! Tsitaat!“
Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.
4 minutit -
Tehisaru kujutlus keeleloomest. Eestikeelses tõlkes eelistab tehisaru omasõnadele võõrsõnu.DeepAITehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?
Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?
4 minutit -
Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.Keit MõisavaldMuutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega
Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“
5 minutit -
„Keelesaate“ arhiivKuvatõmmisKas ERRi prioriteedid on ikka paigas?
Siiani pole olnud küsimust, mida teha pühapäeviti pärast kolme: ei muud kui minna Vikerraadio lainele, tuleb „Keelesaade“. Enam ei tule.
4 minutit -
Mati EreltIn memoriam Mati Erelt
12. III 1941 – 12. X 2024
3 minutit -
Siiri Ombler „Prima vista“ laadal. Töö jätkub: üsna pea ilmub Ilmamaa kirjastuse sarjas „Avatud Eesti raamat“ Siiri Ombleri kaastoimetamisel Friedrich Nietzsche „Viis eeskõnet viiele kirjutamata raamatule“.ErakoguMärgatava töö tegija ei jää märkamata
Siiri Ombler: „Tekstis parandusi tehes on hea ette kujutada, kuidas autor räägiks, kirjapilti saab ikka natuke kohendada. Kui Jaan Tõnisson käsa laksutab, siis las teeb seda.“
3 minutit -
Pealelend – Kristel Vilbaste, looduskirjanik
1999. aastal asutati Eesti Keele Kaitse Ühing. See tegutseb praegu Eesti Kultuuriseltside Ühenduse all, mille muud liikmed toimetavad justkui teisel tasandil, kui seda on iseseisva riigi riigikeele kaitse. Teie asutasite 27. augustil…3 minutit -
Todd R. Risley ja Betty Harti sotsiaalmajanduslike teguritega arvestava lapsekeele pikiuuringuga tuvastati sõnaauk, 30 miljoni sõna vajak – nii palju vähem on kuulnud kehvemal järjel perekonnast laps neljandaks eluaastaks talle suunatud sõnu.Oxford Education BlogLaps hiiglase õlgadel – keele omandamine
Peale lapsevanema haridustaseme mõjutab lapse keelelist arengut ennekõike rikas keelekeskkond: keel, milles temaga suheldakse ja mida ta kuuleb enda ümber.
5 minutit -
Läti Ülikooli eesti keele tudengite ja Tartu Ülikooli läti keele tudengite keelekohting 3. mail siinse kõrgkooli maailma keelte ja kultuuride instituudis.Ilze TālbergaSel suvel räägime läti keeles!
Raamatust „Räägime läti keelest“ leiab läti keelele iseloomulikke nüansse ning väljendeid, millega Lätis reisides tuua lõunanaabrite näole naeratus.
5 minutit -
Autorite enamik „Eesti grammatika“ esitlusel TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 27. II 2024: vasakult Liina Lindström, Eva Liina Asu, Pire Teras, Reet Kasik, Annika Viht, Helle Metslang, Tiit Hennoste, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Külli Habicht ja Andriela Rääbis.Andres TennusTuhat lehekülge eesti grammatikat
„Eesti grammatika“ on kirjaliku ja suulise ühiskeele grammatika. Kui ühiskeel kattub mõnes kohas normkirjakeele või murdekeelega, esinevad need muidugi ka grammatikas.
7 minutit -
Multikey Online Schooli õppematerjal lastele. Iga häälik kõlab igas keeles omamoodi. Eesti hääldus on pingevaba ja a kõlab hoopis teistmoodi kui slaavipärane a – keel on kurgule palju lähemal.Ekraanitõmmis, Gleb Netšvolodovi graafikaIga keelt tuleb õppida nagu emakeelt
Täiskasvanute keeleõppes on vaja mõtlemisest tingitud hädadele ehk perfektsionismile ja foneetilisele kurtusele vastu astuda ja tugineda emakeele omandamise loomulikule protsessile.
5 minutit -
Eetrikute keel ja kõne
Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.
14 minutit -
Hando Runnelit tunnustati 2024. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinnaga mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ja kindlustamisse luuletaja ja kirjanduselu korraldajana. Luuletaja 21. XI 2023 Tartu ülikooli raamatukogus oma 85. sünnipäeva puhuse näituse avamisel.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul
Kas ei ole Runnelil just nimelt õnnestunud ületada see keelelõhe – projektkeel vs. rahvakeel ehk lobakeel – ja saavutada süntees, kui mitte mõtetes, siis igatahes luules?
4 minutit -
Valik sõnaleide eesti keele ühendkorpusest 2023.Madis JürvisteEesti keele pesa
Tänu ühendkorpusele on keeleteadlastel suurepärane võimalus analüüsida empiirilisi andmeid tänapäeva keele mistahes küsimuse puhul.
4 minutit -
Eestlased on tõesti sõnausku ja sõnasepitsejaid on XIX sajandist peale jagunud igasse kümnendisse. Ave Taaveti illustratsioon raamatus „Keele konksvingerdusi“.Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.
4 minutit -
Noor-Eesti ajal tunti Paul Viirese sõnul „valusasti keele üldist paindumatust, leksikaalset vaesust, mõistelist ebatäpsust ning varjundivähesust kui ka rohkeid grammatilisi vääratusi nii vormi- kui lauseõpetuslikul alal“. Lehekülg Tuglase parandustega „Felix Ormussoni“ kolmandagi trüki tarvis.„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti KirjandusmuuseumSõnatsunami
Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.
5 minutit
