Keel
-
Autorite enamik „Eesti grammatika“ esitlusel TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis 27. II 2024: vasakult Liina Lindström, Eva Liina Asu, Pire Teras, Reet Kasik, Annika Viht, Helle Metslang, Tiit Hennoste, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Külli Habicht ja Andriela Rääbis.Andres TennusTuhat lehekülge eesti grammatikat
„Eesti grammatika“ on kirjaliku ja suulise ühiskeele grammatika. Kui ühiskeel kattub mõnes kohas normkirjakeele või murdekeelega, esinevad need muidugi ka grammatikas.
7 minutit -
Multikey Online Schooli õppematerjal lastele. Iga häälik kõlab igas keeles omamoodi. Eesti hääldus on pingevaba ja a kõlab hoopis teistmoodi kui slaavipärane a – keel on kurgule palju lähemal.Ekraanitõmmis, Gleb Netšvolodovi graafikaIga keelt tuleb õppida nagu emakeelt
Täiskasvanute keeleõppes on vaja mõtlemisest tingitud hädadele ehk perfektsionismile ja foneetilisele kurtusele vastu astuda ja tugineda emakeele omandamise loomulikule protsessile.
5 minutit -
Eetrikute keel ja kõne
Eetriajakirjanike kõne peab olema selge ja sisu hõlpsasti arusaadav, kuna neil on kuulajate keele- ja muudegi harjumuste kujundajana suur vastutus.
14 minutit -
Hando Runnelit tunnustati 2024. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinnaga mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ja kindlustamisse luuletaja ja kirjanduselu korraldajana. Luuletaja 21. XI 2023 Tartu ülikooli raamatukogus oma 85. sünnipäeva puhuse näituse avamisel.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul
Kas ei ole Runnelil just nimelt õnnestunud ületada see keelelõhe – projektkeel vs. rahvakeel ehk lobakeel – ja saavutada süntees, kui mitte mõtetes, siis igatahes luules?
4 minutit -
Valik sõnaleide eesti keele ühendkorpusest 2023.Madis JürvisteEesti keele pesa
Tänu ühendkorpusele on keeleteadlastel suurepärane võimalus analüüsida empiirilisi andmeid tänapäeva keele mistahes küsimuse puhul.
4 minutit -
Eestlased on tõesti sõnausku ja sõnasepitsejaid on XIX sajandist peale jagunud igasse kümnendisse. Ave Taaveti illustratsioon raamatus „Keele konksvingerdusi“.Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine
Eesti keel on Johannes Aaviku ajaga võrreldes järjest raskemini „painutatav“, ent uuenduste tegelik ellupuhuja on olnud ja on siiski tavaline keelekasutaja.
4 minutit -
Noor-Eesti ajal tunti Paul Viirese sõnul „valusasti keele üldist paindumatust, leksikaalset vaesust, mõistelist ebatäpsust ning varjundivähesust kui ka rohkeid grammatilisi vääratusi nii vormi- kui lauseõpetuslikul alal“. Lehekülg Tuglase parandustega „Felix Ormussoni“ kolmandagi trüki tarvis.„Kreutzwaldi sajand“ / Eesti KirjandusmuuseumSõnatsunami
Harida õnnestub vaid juhul, kui keelekorraldust ei aeta segi keelekirjeldusega ja mõlemaga tegeldakse teaduslikult.
5 minutit -
Tallinna ülikoolis said keeletoimetajate liidu XXII toimetajaseminaril „Kus on meediateksti toimetaja piir?“ 7. novembril kutsetunnistuse kätte järjekordsed kuus keeletoimetajat: Anu Seppel, Svea Tarkin, Anna Edela, Kaja Randam, Egle Heinsar ja Anni Viirmets.Airi MännikNii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?
Võib-olla oleks kohane lasta edaspidi EKI-l keelt kirjeldada ja uurida ning mingi keelehooldeasutus võiks korraldada kirjakeelt, anda välja ÕSi ja pakkuda keelenõu?
5 minutit -
ÕSi saatesõnas on viimased veerandsada aastat kirjas, et see hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara ning esitab keelt, mida praegu räägime ja kirjutame.Merily RemmaMis on ÕSi sõna?
EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.
6 minutit -
Pildil Nami-Nami lihtne kanapilaff. Sõnaveebi ühendsõnastiku ja valmiva ÕS 2025 järgi pilaff (trg pilav < vanaprs pilāw), plov (vene плов), plohv ja ploff. Veebitekstides on kohatud ka bilaffi ja bloffi. Kas keelerikkus või kirjakeele lagunemine?Kaare SovaIdeaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.
7 minutit -
Sel aastal lehvisid liivi pärandi päeval üle Koiva jõe viiva Sigulda silla ühel poolel liivi, teisel Läti lipud.Edgars SemanisLiivi varakamber
Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
9 minutit -
Asjalikku sorti teksti alusmüür on terminid – iga kirjutaja, toimetaja ja keeletoimetaja proovikivi. Eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja edendaja, normingute esitaja ja ühtlustaja ning suurim oskussõnavara looja oli Johannes Voldemar Veski, kelle sünnist sai 27. juunil 150 aastat. Tartu ülikooli peahoones Veski auditooriumis peeti sel puhul tähtpäevakohane LVI Veski päev „Eesti keelest ja läänemeresoome keelteperest“, mis oli ühtlasi pühendatud UNESCO põliskeelte kümnendile. Ettekannet „Johannes Voldemar Veski eesti oskuskeele arendajana 1920–1940“ peab Reet Kasik.Emakeele SeltsKus on keeletoimetaja piir?
Keeletoimetaja töö ei puutu ainult tekstidesse, vaid ka neid kirjutavatesse ja lugevatesse inimestesse. Milles toimetaja töö seisneb ja millistes piirides ta tegutseb?
7 minutit -
In memoriam Helmī Stalte
7. VIII 1949 – 6. VI 2023
Liivlasi on tabanud suur kaotus: 6. juunil lahkus igaviku teele rahvamuusik ja liivi folklorist Helmī Stalte.
Helmī Stalte sündis 7. augustil 1949. aastal liivlaste perre, tema vanemaid Oskarit ja Mariat peetakse liivi keele ja kultuuri ühtedeks silmapaistvamateks kandjateks.
Muusikaõpetaja ja kooridirigendi haridusega Helmī Stalte oli koos abikaasa Dainisega (1939–2014) seniajani tegutseva liivlaste legendaarse folklooriansambli Skandinieki asutaja ja juht. Pikka aega oli ta Riia linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja, samuti Läti vabaõhumuuseumi folkloorispetsialist.…1 minut -
Kalmõkid ja Georgi lint – kuidas see kokku sobib?Aleksandr BelenkiVenemaa polevat rahvaste sulatusahi nagu USA
Venemaa rahvad on Putini sõnul konsolideerunud: kui 2017. aastal määratles end eelkõige venemaalasena 63% elanikkonnast, siis 2023. aastal 94% – rahvus ja emakeel pole oluline.
4 minutit -
I võrokeste kongressi delegaadid hääletamas võru keele staatuse eelnõu üle.Andres TreialVõru keelest võrokeste kongressi taustal
Võrokeste ja Eesti keelenõukogu ettepanekutest võiks sündida võrokeste organisatsioonide, omavalitsuste ja Eesti riigi tõsine koostöö, et jääks ellu võru keel ja teisedki lõunaeesti keeled.
4 minutit -
Eesti Rahvusraamatukogu, digar.eeEesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks.
4 minutit -
Pealelend – Sirli Zupping, HTMi keelepoliitika osakonna nõunik
Targa riigi võti on haridus, hariduse võti on terminiloome. Kuidas meil sellega lood on?
Riiklikult on terminitööd katkematult toetatud sihtprogrammidega alates 2008. aastast. Praegu on käimas programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“. Seega on paras aeg hinnata, kas see, mis on meid siia toonud, viib meid ka…2 minutit -
Wiedemanni auhinna laureaat Peeter Päll: „Paljude rahvaste kohanimesid tuntakse ametliku keele vahendusel, aga on suur vahe, kas nimi on Ufa või baškiiri Öfö, Tšeboksarõ või tšuvaši Šupaškar. Miinimumkava on valmis saada soome-ugri vabariikide kohanimeloendid.“ Pildil Päll kõnelemas 2022. aasta keelekorralduskonverentsil.Liis ReimanKohanimed kuuluvad kogukonnale
Peeter Päll: „Mis puutub süsteemiarmastusse, siis süsteem ei saa olla liiga range, muidu see ei hakka tööle. Alati leidub elemente, mis sinna hästi ei sobitu.“
4 minutit -
Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!
Kui mõni lätlane peaks kunagi paluma öelda midagi eesti keeles, siis saab eestlane teda üllatada nii mõnegi Contra veidravõitu läti-eesti-läti sõnaraamatust pärit sõnaga.
5 minutit -
Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023
19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega, juhendades korrespondentide tegevust…2 minutit
