Toeta

Keel

  • ÕSi kiirabi. Mölakas, erialakeeles siga

    Uut ÕSi on EKI tutvustanud kui asjaliku stiilitasandi keelejuhist. Küllap see nii enamasti ka on. Aga kas sellest ÕSist saab asjaliku teksti kirjutaja siiski alati abi? ÕS 2018st leiab märksõna parvlaev alt: „p`arv+l`aev mer autotekiga reisilaev“. ÕS 2025 ütleb: „Grammatilised andmed . Tähendusvihjed, sünonüümid (= praam). Info. Üldkeeles on praam ja parvlaev sünonüümid. Erialakeeles on kasutusel parvlaev.“1 Teatavasti on ÕS 2025 kirjakeele alus, kuid – millisel kombel seda seal…
    Aili Künstler
    1 minut
  • Ma märgota. Imäkeelest
    Õigus emakeelele    
    Võro Instituut
    , ,

    Ma märgota. Imäkeelest

    Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

    Triinu Laan
    4 minutit

  • Sõnaveebist nii ja naa

    Kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.

    Küllap suhtuvad paljud Sõnaveebi otsekui hea ja ilusa eesti keele sõnastikku, kuid kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi (SV) avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Nimelt on sõnade tõlkimine rohkem kui kahtlane ettevõte. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid.
    Mida…
    Uno Liivaku
    6 minutit
  • Jätkuvalt krüptiline uus ÕS
    Uus 12 sentimeetrit paks „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025“.     
    Gerly Tuisk

    Jätkuvalt krüptiline uus ÕS

    Eesti Teaduste Akadeemia saalis esitleti kolmapäeval, 10. detsembril pidulikult „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025“, selle veebiversiooni ning EKI teatmikku.

    Aili Künstler
    2 minutit
  • Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?
    Kaitseväe keeleõpikute autorid Lea Kreinin ja Helena Metslang.      
    Erakogu

    Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega?

    Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel. President lükkas eelmisel reedel muudatuse tagasi, kuna see rikub võrdse kohtlemise…
    Annika Bauer,
    Helin Puksand,
    Piret Baird,
    Reili Argus,
    Tiina Rüütmaa
    3 minutit
  • Rännuteedelt raamatusse
    Keeleteadlase Lauri Kettuse mälestusmärgi Elo Liivi modelleeritud savimudel ootab pronksivalamist. Pildil vasakult skulptor Elo Liiv, Jüri Valge, Helle Metslang ja Kristin Leis Emakeele Seltsi mälestusmärgitoimkonnast.      
    Erakogu

    Rännuteedelt raamatusse

    „Eesti keele süntaksi“ toimetajate Mati Erelti ja Helle Metslangi sõnul kujundas Lauri Kettunen teosega „Lauseliikmed eesti keeles“ soome süntaksist lähtudes eesti lauseõpetuse tänapäevani vastu pidanud üldilme.

    Jüri Valge
    4 minutit
  • Pealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja
    Nele Karolin Teiva

    Pealelend – Ilona Tragel, Tartu ülikooli keeleteadlikkuse ja eesti keele õppe professor, konverentsi korraldaja

    20. ja 21. novembril peetakse Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad (https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/). Sellega pannakse alus uuele teadusürituste traditsioonile, mis vahetab välja muutuva keele päeva.
    Miks otsustati rõhuasetust muuta, võtta keele asemel vaatluse alla keeleteadus?
    Muutuva keele päeva on korraldatud alates 2005. aastast. 20 aasta…
    Aili Künstler
    2 minutit
  • Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?
    Selle aasta septembrist on nii, et soome-ugri rahvastele on jäänud koolis üks emakeele tund nädalas, lisanduda võib ka üks kirjanduse tund.     
    Erakogu

    Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?

    Praegu rõhutatakse, et soome-ugri rahvad, nende rahvuslik tegevus ja omavaheline koostöö on osa vene kultuurikoodist ja suunatud Venemaa rahvaste ühtsuse tugevdamisele.

    Jaak Prozes
    4 minutit

  • Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025

    Lahkunud on keeleteadlane ja kultuuri­loolane, Johannes Aaviku keeleuuenduse propageerija ja uurija mag. phil. Helgi Vihma.
    Helgi Vihma (1954. a-ni Stamberg) sündis 5. juunil 1931. aastal Tartus. Lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari, töötas ta aastail 1952–1960 Tartus õpetajana, õppides samal ajal eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, mille diplomitöö tegi 1957. aastal Muhu murraku teemal.
    Aspirantuurile TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures (1960–1964) järgnes samas 1981. aastani töö „Eesti keele seletussõnaraamatu“ koostamisel.…
    2 minutit
  • Fragmente haritusest ja keelest
    Riigi Teatajas avaldati Eesti põhiseadus 9. VIII 1920. Tõnu Tender: „Minu valimiseelne soov ei ole seotud maksusoodustuste, palgatõusu ega teiste aineliste hüvedega. On olulisemat: Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selles sisalduvate põhiväärtuste, inimeste põhiõiguste ja -vabaduste austamine. Inimväärikuse hulka võiks arvata sellegi, et riik suhtleb kõigiga selges ja arusaadavas keeles.“     
     Anu Ansu / Eesti Rahva Muuseum

    Fragmente haritusest ja keelest

    Kas ühiskonnal jätkub rahvaarvu kahanemisel piisavalt raharammu ja arukust ülikoolide ülalpidamiseks ning kui paljudele läheb jätkuvalt korda eesti keel ja eestikeelse hariduse sisu?

    Tõnu Tender
    4 minutit
Sirp