Toeta

Keel

  • Kuidas tagada terminitööks järelkasv?
    Terminipäevaku ümarlauas: esiplaanil jutuhoos TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Kaitseväe Akadeemia inglise keele õpetaja Annika Timpka ja inglise keele lektor Aigi Piirimees.      
     Olari Pilnik / Wikimedia Commons

    Kuidas tagada terminitööks järelkasv?

    Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.

    Helika Mäekivi,
    Ülle Sihver
    4 minutit
  • ,

    Eesti väike suurkeel. Pidukõne

    Oleme harjunud Eestist mõtlema kui väikeriigist. Seda Eesti kahtlemata on: väike maa, vähe rahvast. Niisamuti oleme harjunud eesti keelest mõtlema kui väljasuremiskursil väikekeelest, liivlaste kurbus kuklas.
    Ometi on K. J. Petersoni unistus keelest, mis laulutuules endale igavikku otsib, ju täitunud. Maakeelest sai sada aastat pärast Kristjan Jaagu õhkamist täisväärtuslik kirjakeel – teaduse, seaduse, ilukirjanduse keel. Veel sajand hiljem on eesti keel üks Euroopa Liidu ametlikke keeli, võrdne arvult…
    Hille Saluäär
    3 minutit
  • ,

    Teritatud tööriistata iga tööd ei tee

    Kui „Keelesaate“ ERRist kadumise mure peale kinnitasid tolle nõukogu esimees Rein Veidemann ja Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts Sirbis1, et keelejutud võetakse ette muudes saadetes, ei mõjunud see kuigi veenvalt. Kas on aga saatejuhtidele eestikeelse raamatu 500. aastapäeva puhul käsk kätte antud või teevad nad keeletööd möödaminnes nagu köstrid meie kultuuriloos sajandeid2, aga keelejuttu kuuleb tõesti rohkesti. Muu hulgas on keel Vikerraadios olulisemal kohal kui seni Kaja…
    Aili Künstler
    2 minutit
  • ,

    Viipekeele seis Eestis

    Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
    Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks…
    Helin Puksand
    3 minutit
  • Hennoste keeletegu
    2025. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat Tiit Hennoste: „Kriitiline on seis teaduskeelega.“      
     Ken Mürk / ERR / Scanpix

    Hennoste keeletegu

    Tiit Hennoste: „Keele kasutamise juures on kõige olulisem vigade tekitamise ja parandamise mehhanism. Oleme jälle samas hea ja vea punktis.“

    Arne Merilai
    5 minutit
  • Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!
    Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp. Suurte teenete eest eesti kirjakeele ajaloo uurimisel ja tutvustamisel pälvis Kingisepp 2013. aastal Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.     
    Külli Prillop
    ,

    Õnne eesti raamatule, rõõmu sõnaseadjale, jõudu lugejale!

    Valve-Liivi Kingisepa hinnangul on eesti kirjakeeles 500 aasta jooksul suurima muutuse läbi teinud ortograafia ja sõnavara.

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus
    Wanradti ja Koelli katekismuse katke.            
    TÜ vana kirjakeele korpus
    ,

    Eestikeelne tekst ja raamat. Juhused ja järjepidevus

    2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese…
    Külli Habicht
    4 minutit
  • „Taat, istu! Tsitaat!“
    Wikimedia Commons / Wikimedia Foundation, kuvatõmmis, foto Flickr / Eesti välisministeerium. CC-BY-2.0

    „Taat, istu! Tsitaat!“

    Raamatuaastal tasub mõelda sellelegi, kuidas raamatutest üldse teada saadakse. Sageli juhtub see kas ümberjutustuse või tsiteerimise kaudu.

    Raul Veede
    4 minutit
  • Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?
    Tehisaru kujutlus keeleloomest. Eestikeelses tõlkes eelistab tehisaru omasõnadele võõrsõnu.      
     DeepAI
    ,

    Tehisaru teaduskeele kujundajana – täppismeel või tehiskeel?

    Kas ja kuidas õpetada tehisarule juba olemas termineid? Või tuleb leppida, et eesti terminid hakkavad tehisaru pakutava tõttu muutuma?

    Karit Jäärats, Taavi Tamberg
    4 minutit
  • Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega
    Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.      
    Keit Mõisavald

    Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega

    Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“

    Aili Künstler
    5 minutit
Sirp