$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Helin Puksand
-
Viipekeele seis Eestis
Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks mõtlema selle keele õpetamise…3 minutit -
Eesti raamatu aasta 2025
Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026.
Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts, kuid seda plaanivad tähistada paljud teisedki asutused ja organisatsioonid üle Eesti: mitmesuguseid ettevõtmisi on korraldajate tööplaanides juba üle 80. Hõlmatud on nii raamatu…2 minutit -
Haridusleppel on arenguruumi
See aasta algas haridustöötajate tähtajatu streigiga, mis lõppes pärast seda, kui õpetajatele lubati 17 eurot palgatõusu ja hakata tegelema haridusleppega. Nüüd, sügisel, võime ajakirjanduses näha optimistlikke pealkirju „Ministeerium: haridusleppes on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele“, „Hariduslepe on koos, paika said õpetajate karjäärimudel ja töötingimused. Kallas: järgmine etapp on poolte kinnitus“, „Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk“, „Hariduslepe saadeti osapooltele allkirjastamiseks“ jne. Kas tõesti ongi streik täitnud oma eesmärgi ja kõik on…3 minutit -
Hirmud eestikeelse hariduse pärast
Uus kooliaasta toob kaasa eestikeelsele haridusele ülemineku. See valitsuse otsus on kütnud üles palju kirgi ja vaidlused, kas tegemist on õige otsusega, ei taha vaibuda. Esmalt tõstatus paljude muu emakeelega lastevanemate seas küsimus, miks üldse peavad kõik lapsed eesti keeles õppima. Kardetakse sedagi, et kui eri emakeelega lapsed õpivad ühes klassiruumis, hakkavad kannatama eesti lapsed. Kõige suuremaks kitsaskohaks on osutunud aga õpetajate kesine keeleoskus: meil ei ole piisavalt eesti keelt…3 minutit -
Jälle need eksamid!
Mõned asjad tunduvad siin elus kindlad. Näiteks, kui käes on kevad, siis teevad lõpuklasside õpilased sisseastumiskatseid ja lõpueksameid. Nii on olnud see ka sel kevadel, kuid põhikooli eksamitest ja gümnaasiumikatsetest on ehk räägitud tavapärasest rohkem, sest haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis teha muudatusi.
Mida siis tahetakse muuta? Plaanitakse kaotada koolikatsed, muuta põhikoolieksamite aegu ja üle minna e-eksamitele. Esmapilgul tunduvad need plaanid ehk igati mõistlikud, kuid lähemal vaatlusel võib näha mitmeid probleeme.
Koolikatsed…3 minutit -
Eesti (õige)keelest
Märtsikuus on juba tavaks saanud, et räägitakse – ilmselt ka mõeldakse – rohkem eesti keelest, mistõttu on asjakohane arutleda õigekeelsuse üle ja vaadata, kust saab keeleabi.
Kui asun mingit teksti kirjutama, on esmane tööriist, mille appi võtan, e-keelenõu (kn.eki.ee). E-keelenõu lehelt saab teada, et selle portaali eesmärk on „pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, nt normingukohasus, vasted teistes keeltes, selgitused, etümoloogia, kasutusinfo jms“. Tõepoolest, sellel lehel on reas mitmed vajalikud sõnastikud:…3 minutit -
Õpetajad ja streik
Hiljuti avalikustati PISA 2022. aasta uuringu tulemused. Iga kolme aasta tagant toimuva rahvusvahelise uuringu käigus hinnatakse 15aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Kuigi tulemused on 2019. aastaga võrreldes kehvemad, on Eesti endiselt maailma parima haridusega riikide seas. Haridus ei saa hea olla ilma heade õpetajateta ehk tipptulemuste taga on meie õpetajaskond.
Õpetajatest on sel sügisel palju räägitud, aga enamasti mitte positiivses mõttes. Õpetajad on tõstnud pea ja…3 minutit -
Lähme muuseumi!
Märkamatult on kätte jõudnud aasta pimedaimad päevad. Eestlase hing ihkab soojust ja valgust ning paljud inimesed ongi ostnud reisi palmi alla. Kui aga palmi alla minna pole kas raha, aja või rohelise mõtteviisi tõttu võimalik, siis tundub, et polegi midagi teha, sügismasendus on vältimatu. Selleaastase sügistalvise hooaja võiks aga veeta hoopis eesti kirjanike seltsis – meil on mitmeid põnevaid kirjanike muuseume.
Veebilehel kirjanikemuuseumid.ee on näha, et Eestis on üksteist kirjanikumuuseumi. Tõsi, kaardilt…3 minutit -
Uuenenud õppekava toob kaasa suurenenud valikuvõimalused
„Septembrikuus kõik, kõik on uus“ – selle Olivia Saare värsireaga algab kooliaasta juba aastakümneid, kuigi tänapäeva aabitsates seda luuletust enam ei kohta. Tõepoolest, septembris on nii laste, vanemate kui ka õpetajate jaoks palju uut: esimese klassi õpilastele on kogu olukord uus, teistel õppuritel on uued õpikud, uued õpetajad, ehk ka mõni uus klassikaaslane.
Üldhariduskoolides algab aga aasta uuendatud õppekavaga, millega hakati tegelema juba 2017. aastal, kuid mis võeti vastu käesoleva aasta…2 minutit -
Õppigem edasi!
Käes on südasuvi ja sisseastumise infosüsteem ehk SAIS viimastel nädalatel üks populaarsemaid keskkondi. Seal saab esitada koolidesse avaldusi, aga ka vaadata, missugused erialad on populaarsemad ja kui suur on konkurss. Peagi avalikustatakse ka pingeread ning saab teada, kas mõni tuttav alustab sügisel oma järgmist õpiteed. Seda muidugi juhul, kui tuttaval on olnud julgust oma nimi avaldada.
Kui gümnaasiumilõpetajatele on kõrgkoolis edasiõppimine loomulik jätk haridusteel, siis teistele täiskasvanutele, kellel on (ülikooli)õpingutest juba…3 minutit -
Kultuuriajakirjad koolitunnis
Täna sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Oluline verstapost on ka Keelel ja Kirjandusel, mis tähistab tänavu 65. ilmumisaastat. Nendele on lisandunud aja jooksul ka teisi olulisi ajakirju, nagu näiteks Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar, Tuna ja Oma Keel. Kui meil on nii pikk ja rikas keele- ja kirjandusajakirjade ilmumistraditsioon, siis on ehk põhjust arutleda, kuidas erialaajakirju kasutatakse koolide õppetöös.
Praegu kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava on meil aastast 2011. Kui…2 minutit -
Eesti kirjandus põhikooli õppekavas
Alates sellest aastast on meil lipupäevana uus riiklik tähtpäev – eesti kirjanduse päev, mis on 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval.
Kui rääkida eesti kirjandusest, meenuvad paljudele esimestena Tammsaare ja Vilde, võib-olla ka Kivirähk ja veel mõni tänapäevane autor, siis aga tõmbab nii mõnigi nina kirtsu: „Eesti kirjandust ma küll ei loe, see on ju nii igav!“ Kust küll selline arvamus tuleb, kui eesti kirjandus on nii mitmetahuline? Küllap on mõistlik piiluda meie…3 minutit -
Läti ja läti keel
Täna on Läti iseseisvuspäev ja seetõttu asjakohane rääkida Lätist ja läti keelest. Kuigi tegemist on naaberriigiga, ei saa öelda, et teame lätlastest piisavalt palju. Ometi on meil nii ajaloos kui ka tulevikuplaanides päris palju sarnast.
Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid Lätis elab ka arvestatav hulk valgevenelasi, ukrainlasi, poolakaid ja leedukaid, teisi rahvusi on vähem. Suurele muulaste arvule vaatamata on Lätis…2 minutit -
Eesti keel kõikidesse koolidesse
September on jõudnud poole peale ja õpilased hakkavad juba kooliga harjuma. Õppeaasta algus on aga taas tõstnud päevakorda haridusteemad: õpetajaid on endiselt puudu, sest õpetajate palk ei motiveeri õpetajaks õppima, ja kuigi haridusminister lubab hüppeliselt palka tõsta, on õhus siiski õpetajate streigiähvardus. Puuduvate õpetajate ja palgaküsimuse varju on aga jäänud eestikeelsele õppele üleminek. Sellest on tulemuseta räägitud lausa kolmkümmend aastat, kuid ülikooli sisseastumisvestlusele jõuavad ikka venekeelsed noored, kes ei oska…3 minutit -
Suvi – lugemise aeg
Ongi käes kaua oodatud südasuvi ja paljudel inimestel on alanud puhkus. Kuna Eesti suveilmad on heitlikud, siis pole paremat ajaviidet, kui vihmase või jaheda ilmaga end diivani nurka kerra tõmmata ja raamatuid lugeda. Samuti sobib mõnusa juturaamatuga kuumal rannaliival aega veeta. Nii pakin igal aastal enne suvekoju minemist endale kaasa kümmekond raamatut, mis on oma lugemisjärge juba pikemalt oodanud. Kui aastaid tagasi õpetajana töötasin, siis ühel sügisel rääkisin õpilastele vaimustunult,…3 minutit -
(Riigi)eksamid – kellele ja milleks?
Nii nagu igal aastal saabub kevad, tulevad igal aastal ka riigieksamid. Ja nii on Eestis juba rohkem kui paarkümmend aastat. Selle aasta eesti keele eksam oli 25. aprillil, matemaatika eksam on aga selle artikli ilmumise päeval.
Alates 2014. aastast lõpetati õpilastele eksamivalikute pakkumine ja kõigil abiturientidel on gümnaasiumi lõpetamiseks vaja teha kolm eksamit: eesti keeles (vene koolides eesti keel teise keelena), matemaatikas ja võõrkeeles, kusjuures võõrkeeleeksami saab asendada rahvusvahelise eksamiga.
Muudatus kohustuslikes eksamites…3 minutit -
Kasutagem oma ilusat emakeelt õigesti!
Emakeelepäeva paiku lähevad mõtted ikka meie kaunile emakeelele. Koolides ja ka teistes muudes asutustes mõeldakse, kuidas seda päeva vääriliselt tähistada. Kirjanike ja keeleinimeste kalendrid on tihedalt täis broneeritud kohtumisi nii nädal enne kui ka pärast emakeelepäeva. Haridus- ja teadusministeerium annab välja keeleteo auhinna eesti keele hoidmise ja arendamise tunnustamiseks. Inimesed valmistuvad aga Vikerraadio etteütluseks – vaadatakse üle keelereeglid ja ollakse ikka ja jälle üllatunud, et reegleid on nii palju muudetud võrreldes…3 minutit -
Ilukirjandustekstid eesti keele riigieksamil
Kes on harjunud ilukirjandust lugema ja selle põhjal arutlema, saab eksamil kindlasti hästi hakkama. Ülesannetes nõutakse eelkõige teksti mõistmist.
Selleaastane gümnaasiumi riigieksamite periood algas 22. aprillil eesti keele riigieksamiga. 2012. aastast tuleb õpilasel teha tavapärase lõpukirjandi asemel kaheosaline eksam: ta peab hakkama saama nii lugemise kui ka kirjutamise ülesandega. Kuigi selline eksamivorm on kasutusel olnud juba seitse aastat, ei olda sageli kursis, missugune uus eksamivorm on ja…8 minutit
