-
See aasta algas haridustöötajate tähtajatu streigiga, mis lõppes pärast seda, kui õpetajatele lubati 17 eurot palgatõusu ja hakata tegelema haridusleppega. Nüüd, sügisel, võime ajakirjanduses näha optimistlikke pealkirju „Ministeerium: haridusleppes on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele“, „Hariduslepe on koos, paika said õpetajate karjäärimudel ja töötingimused. Kallas: järgmine etapp on poolte kinnitus“, „Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk“, „Hariduslepe saadeti osapooltele allkirjastamiseks“ jne. Kas tõesti ongi streik täitnud oma eesmärgi ja kõik on…
-
Uus kooliaasta toob kaasa eestikeelsele haridusele ülemineku. See valitsuse otsus on kütnud üles palju kirgi ja vaidlused, kas tegemist on õige otsusega, ei taha vaibuda. Esmalt tõstatus paljude muu emakeelega lastevanemate seas küsimus, miks üldse peavad kõik lapsed eesti keeles õppima. Kardetakse sedagi, et kui eri emakeelega lapsed õpivad ühes klassiruumis, hakkavad kannatama eesti lapsed. Kõige suuremaks kitsaskohaks on osutunud aga õpetajate kesine keeleoskus: meil ei ole piisavalt eesti keelt…
-
Mõned asjad tunduvad siin elus kindlad. Näiteks, kui käes on kevad, siis teevad lõpuklasside õpilased sisseastumiskatseid ja lõpueksameid. Nii on olnud see ka sel kevadel, kuid põhikooli eksamitest ja gümnaasiumikatsetest on ehk räägitud tavapärasest rohkem, sest haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis teha muudatusi.
Mida siis tahetakse muuta? Plaanitakse kaotada koolikatsed, muuta põhikoolieksamite aegu ja üle minna e-eksamitele. Esmapilgul tunduvad need plaanid ehk igati mõistlikud, kuid lähemal vaatlusel võib näha mitmeid probleeme.
Koolikatsed…
-
Märtsikuus on juba tavaks saanud, et räägitakse – ilmselt ka mõeldakse – rohkem eesti keelest, mistõttu on asjakohane arutleda õigekeelsuse üle ja vaadata, kust saab keeleabi.
Kui asun mingit teksti kirjutama, on esmane tööriist, mille appi võtan, e-keelenõu (kn.eki.ee). E-keelenõu lehelt saab teada, et selle portaali eesmärk on „pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, nt normingukohasus, vasted teistes keeltes, selgitused, etümoloogia, kasutusinfo jms“. Tõepoolest, sellel lehel on reas mitmed vajalikud sõnastikud:…
-
Hiljuti avalikustati PISA 2022. aasta uuringu tulemused. Iga kolme aasta tagant toimuva rahvusvahelise uuringu käigus hinnatakse 15aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Kuigi tulemused on 2019. aastaga võrreldes kehvemad, on Eesti endiselt maailma parima haridusega riikide seas. Haridus ei saa hea olla ilma heade õpetajateta ehk tipptulemuste taga on meie õpetajaskond.
Õpetajatest on sel sügisel palju räägitud, aga enamasti mitte positiivses mõttes. Õpetajad on tõstnud pea ja…
-
Märkamatult on kätte jõudnud aasta pimedaimad päevad. Eestlase hing ihkab soojust ja valgust ning paljud inimesed ongi ostnud reisi palmi alla. Kui aga palmi alla minna pole kas raha, aja või rohelise mõtteviisi tõttu võimalik, siis tundub, et polegi midagi teha, sügismasendus on vältimatu. Selleaastase sügistalvise hooaja võiks aga veeta hoopis eesti kirjanike seltsis – meil on mitmeid põnevaid kirjanike muuseume.
Veebilehel kirjanikemuuseumid.ee on näha, et Eestis on üksteist kirjanikumuuseumi. Tõsi, kaardilt…
-
„Septembrikuus kõik, kõik on uus“ – selle Olivia Saare värsireaga algab kooliaasta juba aastakümneid, kuigi tänapäeva aabitsates seda luuletust enam ei kohta. Tõepoolest, septembris on nii laste, vanemate kui ka õpetajate jaoks palju uut: esimese klassi õpilastele on kogu olukord uus, teistel õppuritel on uued õpikud, uued õpetajad, ehk ka mõni uus klassikaaslane.
Üldhariduskoolides algab aga aasta uuendatud õppekavaga, millega hakati tegelema juba 2017. aastal, kuid mis võeti vastu käesoleva aasta…
-
Käes on südasuvi ja sisseastumise infosüsteem ehk SAIS viimastel nädalatel üks populaarsemaid keskkondi. Seal saab esitada koolidesse avaldusi, aga ka vaadata, missugused erialad on populaarsemad ja kui suur on konkurss. Peagi avalikustatakse ka pingeread ning saab teada, kas mõni tuttav alustab sügisel oma järgmist õpiteed. Seda muidugi juhul, kui tuttaval on olnud julgust oma nimi avaldada.
Kui gümnaasiumilõpetajatele on kõrgkoolis edasiõppimine loomulik jätk haridusteel, siis teistele täiskasvanutele, kellel on (ülikooli)õpingutest juba…
-
Täna sada aastat tagasi ilmus ajakirja Looming esimene number. Oluline verstapost on ka Keelel ja Kirjandusel, mis tähistab tänavu 65. ilmumisaastat. Nendele on lisandunud aja jooksul ka teisi olulisi ajakirju, nagu näiteks Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar, Tuna ja Oma Keel. Kui meil on nii pikk ja rikas keele- ja kirjandusajakirjade ilmumistraditsioon, siis on ehk põhjust arutleda, kuidas erialaajakirju kasutatakse koolide õppetöös.
Praegu kehtiv gümnaasiumi riiklik õppekava on meil aastast 2011. Kui…
-
Alates sellest aastast on meil lipupäevana uus riiklik tähtpäev – eesti kirjanduse päev, mis on 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval.
Kui rääkida eesti kirjandusest, meenuvad paljudele esimestena Tammsaare ja Vilde, võib-olla ka Kivirähk ja veel mõni tänapäevane autor, siis aga tõmbab nii mõnigi nina kirtsu: „Eesti kirjandust ma küll ei loe, see on ju nii igav!“ Kust küll selline arvamus tuleb, kui eesti kirjandus on nii mitmetahuline? Küllap on mõistlik piiluda meie…
