Toeta

Teadus

  • Innovatsiooni pimenurgad
    Joonis 2. Organisatsioonides kasutusel olevad või kasutusele võetavad juhtimismeetodid.        Allikas: Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2026

    Innovatsiooni pimenurgad

    Uus tehnoloogia ahvatleb võimsa instrumendina, kuid üksnes moodsam pill ei tee orkestrit paremaks.

    Maaja Vadi,
    Priit Vahter,
    Amaresh Tiwari
    9 minutit
  • Metaani eemaldamine atmosfäärist kui lastetoa korrastamine
    Kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris tõuseb hoolimata senistest leevendusmeetmetest. Miks mitte tegutseda senisest radikaalsemal moel, hakates metaani atmosfäärist eemaldama.        
    Piia Ruber

    Metaani eemaldamine atmosfäärist kui lastetoa korrastamine

    Kui me muudame atmosfääri koostist teatud suunas, kas suudame osa sellest muutusest teadlikult tagasi pöörata?

    Veljo Kimmel
    4 minutit
  • Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad
    Alexei Gordin. Seeriast „Kinnimüüritud“ 2024–… EKKMi näituselt „Miks kannad hõõruvad ja muid küsimusi“.‎
    Aet Kuusik

    Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad

    Poliitkorrektsus on vaid näiliselt sidus nähtus.‎

    Aet Kuusik
    6 minutit
  • Inglikujundi piirid: tunnetuse, füüsika ja kirjanduse põimumine

    Inglikujundi piirid: tunnetuse, füüsika ja kirjanduse põimumine

    ‎„Inglite range süsteem“ on muljetavaldav ja õnnestunud raamat, mis ei paku lõplikku teooriat ‎tegelikkuse olemuse kohta, vaid näitab, kuidas sellise teooria ihalus meie mõtlemist kujun‎dab.‎

    Kurmo Konsa
    11 minutit
  • Mugavuse ja vabaduse vahetuskaup ehk Miks Eesti nähtamatu e-riik mind murelikuks teeb?
    Eiko Ojala. Vari. 2026.
    Eiko Ojala

    Mugavuse ja vabaduse vahetuskaup ehk Miks Eesti nähtamatu e-riik mind murelikuks teeb?

    Me oleme harjunud oma e-riigi üle suurt uhkust tundma ja seda igal võimalusel ka maailmale eeskujuks tooma. Kellele ei meeldiks süsteem, kus sotsiaaltoetused laekuvad pangakontole iseenesest ja riik pakub meile vajalikke lahendusi juba ammu enne seda, kui me ise vajadust üldse…
    Dauri Kivipuur
    5 minutit

  • Aeg annab arutust ja aru annab aega

    Kas tehisaru annab või võtab aega? Enne kui lugema hakkad, sõnasta oma vastus kas või mõne lausega. Oled valmis?

    Tehisaru on vallutanud meie meeled ja kõne. Siinse teksti oleks tehisaru abil saanud kirjutada koos viiba sõnastamisega minutiga. Kuid meid on juba hoiatatud ajuvammi tootmise eest.
    Esitasime küsimuse tehisaru ajakulu kohta juhuslikule valimile sõpradest, tuttavatest ja kolleegidest. Keskeltläbi saime vastuseks, et „nii ja…
    Maaris Raudsepp,
    Arno Baltin
    4 minutit
  • Vene sõjaga kaasnevad kahjud Taga-Karpaatia maastikutajus
    Vaade linnale nime andnud Uži jõele.    
    Saara Mildeberg

    Vene sõjaga kaasnevad kahjud Taga-Karpaatia maastikutajus

    Taga-Karpaatiat peetakse sõjast suhteliselt puutumata piirkonnaks, kuid riigisiseselt ümberasustatute saabumine on sealgi kaasa toonud nähtavaid ja süsteemseid muutusi.

    Saara Mildeberg
    8 minutit
  • Üks kask meil kasvab õues läbi aja
    Türgi talu perepoja Herm (Härm) Vooglaiu istutatud sookask kunagise Prügi talu aiast Lasnamäel Mustakivi keskusest läänes parkimisplatsi ääres 2025.    
    Sulev Järve 

    Üks kask meil kasvab õues läbi aja

    Aru- ja sookask on mitmekesiste kasutusvõimalustega puuliigid, mis on koos meiega siia väikesele maalapile tulnud ja siin kanda kinnitanud.

    Heldur Sander
    4 minutit
  • Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus
    Olukorras, kui on vaja jõuda konkreetsete kokkulepeteni, võib kesktee rakendamine osutuda keeruliseks.    
    Herdis Fridolin

    Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus

    Kesktee inimese ja looduse tasakaaluseadusena ei ole abstraktne budistlik idee, see on praktiline juhis nii argielus kui ka suuremate otsuste tegemisel.

    Herdis Fridolin
    8 minutit

  • Kuulo Kalamees 15. IV 1934 – 6. VIII 2026

    Kuulo Kalamees kuulus põlvkonda, kelle elutööks sai Eesti alleshoidmine nagu paljudel tolle aja teadlastel ja kultuuritegelastel. Kui poleks tulnud tugevat noorte järelkasvu, kes sai vanemalt põlvkonnalt teadmised valdavalt eesti keeles, ei oleks me 1990. aastatel ehk nii kiiresti ja edukalt vabadusse liikunud. Bioloogiale toetudes võib öelda, et teadus oli tol ajal omamoodi refuugium, kuhu koondus palju andekaid noori.
    Kuulost sai Tartu Ülikoolis seeneteadlane, kelle peamine tähelepanu kuulus…
    2 minutit
Sirp