Teadus
-
Huno Rätsep 28. XII 1927 – 26. VI 2026
Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja.
Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päritolu. Kirjandusteadlane Peeter Olesk on Rätsepa…2 minutit -
Lai tn 29a, Eesti Loodusmuuseumi hoovis kasvab hariliku luuderohu haruldane sort ’Pedata’.Tiiu KupperLoodusharuldane luuderohi kliima muutustes
Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav külmaõrn harilik luuderohi võib soojemas kliimas õitseda ja viljuda sagedamini ja anda looduslikku järelkasvu.
5 minutit -
Loovkirjutamise töötoas mõtiskleti inimese ja taimede suhete üle Eestis invasiivse ja tõrjutava taimeliigi kanada kuldvitsa kaasabil.Maarja PärtnaMiks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?
Lood annavad uusi teadmisi, toovad nähtavale kaaselanikke ja omailmu, mis muidu otsustusprotsessides nähtamatuks kipuvad jääma.
8 minutit -
Alajõe kogukonnamaja, autorid Tiit Sild ja Kristjan Langebraun (Projektbüroo Sport OÜ). Kas siia pildile ilmuvad kogukonnamaja kui sotsiaalse taristu toimimiseks vältimatult vajalikud inimesed, näitab aeg.Projektbüroo Sport OÜÕiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut
Areng ei sõltu ainult rahast ja ehitustest, jälgida tuleb ka, millised suhted ja suhtlustavad arenevad ning millised võimalused on sõbralikeks kohtumisteks ja nõrkade sidemete kujunemiseks.
9 minutit -
Kes krooksub kõvemini?Siim Kuusemäe puulõigeKeskkonna keetmine
Valitsuse tasandil ei ole praegu keskkonnahuvi esindatud ja sellega me leppida ei tohi. Riik ei või loobuda ülesandest tagada tasakaalustatud ja väärikas aruteluruum.
6 minutit -
Allikas: artikli autoridBuss sõidab, aga tööle ei vii?
Ühistranspordi korralduse ja tegeliku liikuvuse lahknevus ei toeta maakonnapiire ületavaid liikumisi ja praegust pendelrännet.
5 minutit -
Hobuserauda on karja õnne kaitseks kasutatud nii varem kui ka nüüd.Urho VeskeElulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd
Karjapidajate rikkalik elav pärimus toetub endiste põlvkondade teadmistele. Kirjutamata reeglid, millede järgi nad elavad, annavad aimu nende elukutse spetsiifikast.
10 minutit -
Neli tulevikustsenaariumiAllikas: artikli autoridMajandus, miks sa ei õitse?
Tulevikku kiigates jõuame kahe heaolu määrava ressursini: kui tugev on meie koostöö ja kui teovõimelised on meie institutsioonid.
7 minutit -
Gravüür. Naine vaatab käsipeeglisse. Taustal näitab Jumal Aadamale ja Eevale teadmiste puud. Nicolaes de Bruyni gravüür Maarten de Vosi järgi.Wellcome CollectionSünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu
Sünteetilise peegelelu loomise korral võib kaalul olla kogu senine eluslooduse korraldus ja tehtud vigu ei pruugi enam üldse olla võimalik tagantjärele heastada.
10 minutit -
Joonis. Eesti keskkonnaametnike vaatenurgad harrastusteadusele.Carmen KilvitsHarrastusteadus kui keskkonnakorralduse lootustandev pusletükk
Harrastusteadus paneb märkama muutusi, mis on ametlikust seirest välja jäänud, ning lülitab elanike teadmised keskkonnakorraldusse.
5 minutit
