Kunst
-
Mihkel Maripuu on kasutanud erisuguseid tehnoloogilisi vahendeid, nn tehisaru nende seas, et toota kujutisi, mille ta seejärel äärmise hoole ja täpsusega ise lõuendile on kandnud.Marje EelmaVäljaspoolsus siin ja praegu
Kunstniku maalide taga näib olevat ulmežanrist tuttav impulss, nimelt katse teadlikult samastuda millegagi, mis on inimesele olemuslikult võõras.
4 minutit -
KultuuriministeeriumKunstivaldkonna rahastamine: renoveerimine on alanud, aga remonti alles ootame
On õige hetk, et vaadata mõtlikult eelmist ja pisut lootusrikkamalt praegust aastat.
8 minutit -
Kadi Polli, Kumu direktorKarel ZovaPealelend
Kadi Polli, Kumu direktor
3 minutit -
Markus Kasemaa: „Pikalt ma värvi üldse ei kasutanud, kuigi vahel koloreerisin. Oli tunne, et värvist ei ole üldse kasu, see ei anna midagi juurde. Kujundid olid olulisemad, ka joon on põnev. Nüüd see arvamus muutus.“Kaire NurkEi interpreteeri
Markus Kasemaa: „Anatoomilise deformeerimise puhul on oluline, et keha mõjuks õigesti ja pildi üldkompositsioon töötaks.“
5 minutit -
Rannikueestlase mõttemaastikel triivib kindlasti ka vana paat, millel on veel isegi aerud küljes, aga millega merele minna tegelikult ei saa.Paul Kuimet, Tallinna KunstihooneKollektiivmõistus mõõdab mälurannikut
Ja ega tegelikult olegi Uru Valteri ajaline ulatus täpselt teada – võib-olla oli ta rannikul koos kiviaegsete hülgeküttidega.
4 minutit -
Kati Saarits lõi leidmööblist, originaalsest tarbekeraamikast ning kodutekstiilist ulmelisi installatsioone – sihuke hruštšovkakorteri kosmoseodüsseia.Ako AllikEnnäe inime
Huvitaval kombel pärib ühine probleemiseade peaaegu kõikide tänavuste skulptuuride juures inimsuse järele.
4 minutit -
IX Artishoki biennaali kuraatorid Brigit Arop (vasakul) ja Margit Säde Liivalaia tänaval.Joosep KivimäeKriisidest räsitud maailmas natukene tukastada
Brigit Arop: „Tajusime, et vajadus kiiruse ja intensiivsuse järele on kadunud ning peame Artishoki vastavalt oma vajadustele ümber kujundama.“
7 minutit -
„Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“. Näitusevaade.Kaimar Tauri TammKuidas kahelda võimus
Kunstnikud võtavad tunnustusvajaduse suhtes iroonilis-kriitilise ja meeldivalt humoristliku hoiaku.
5 minutit -
Tõnu Tormise ja Ilmar Kruusamäe ühisnäitus „Silmitsi“. Näitusevaade.Vaal galeriiPortreemeistrite duell
Näitus on mahlakas pildikooslus, mis ei jäta ilmselt ühtegi kultuuriteadlikku inimest külmaks – kujutatud on Eesti viimase ligi viiekümne aasta kultuurilugu.
4 minutit -
Orit Gat (vasakul): „Ma tahaksin, et uus põlvkond asutaks oma ajakirju, looks oma kanaleid – oleksin rõõmuga nende lugeja.“ Keiu KrikmannKeiu Krikmann„Enam ei taha ma peituda umbisikulise kõneviisi taha.“
Kunstikriitiku Orit Gati sõnul peaks hea tekst alati sisaldama ka omaeluloolisust, kuigi millegipärast avaldatakse naistele tugevamat survet kirjutada keerulistest asjadest trauma võtmes.
10 minutit -
Sten Saaritsa ja Taavi Varmi suunamisel on hämarast Arsi projektiruumist saanud urisev, tiksuv, ümisev, stimmiv masinavärk.Roman-Sten TõnissooAnda kuulamiseks ruumi
Helikunsti festivali „Seintel on kõrvad“ seekordne programm uurib muu hulgas ka vaimse tervise küsimusi ning mängib düstoopiliste teemadega.
4 minutit -
Postiroonilist suhtumist saab kirjeldada ka suurepärase kauplemisstrateegiana. „Ära võta seda liiga tõsiselt“, näitusevaade.Stanislav StepaškoKa seda kirja ei maksa liiga tõsiselt võtta
Igasuguse looritatud tantsu taga on veel midagi, mis taotleb aktiivselt omakasu.
5 minutit -
Liisbeth Kirsi ehted elavad oma hullumeelset elu võrdselt nii Instagramis, laval kui ka tema Pärnus loodud baari Krõhva tantsupõrandal, kus tants kandub õhtu edenedes enamasti laudadele ja letile.Liisbeth KirssPosthumanistlik amööb mullases peoruumis ehk Disaini sakraal-profaanne hüperpopipidu
Noorte disainerite seas populaarne risoomne esteetika kõneleb muutuvast maailmatunnetusest ning on oma ajastu nägu – ometi on oht, et selle varjus läheb kaheksajalg koos pesuveega kaduma.
8 minutit -
Kõigi nende satsilis-patsilis-satiiniste objektide keskel on üldine vaib läbivalt ebamugavustunne. Isegi veidi kõle on.Alana ProosaHoolitsus ja karistus: kui printsess tahab (pehmelt?) piitsa
Kas naised saavad oma keha ja seksuaalsust siduda fetišismiga, ilma et see piiraks nende agentsust?
4 minutit -
Helen Tago näitusel kogetu on suuresti külastaja enda luua. Soovitav on pidevalt seisukohta ja vaatenurka vahetada, et kogemus saaks võimalikult avar ja lai.Alana ProosaKorrapäratuse võlu tuuakse korraks nähtavale
Helen Tago suhestub nii eelmiste põlvede graafikute kui ka graafika ajaloo ja trükitehnikatega üldisemalt.
4 minutit -
Ann Mirjam Vaikla (paremal): „Inimtegevuse põhjustatud keskkonnamuutusi saab mõtestada ka näiteks koloniaalajaloo ja selle kestva mõju raames. Niimoodi saab oma hääle inimese kõrval ka inimülene maailm.“ Pildil koos Hanna Laura Kaljoga.Piia RuberNäitus inimkeha ja keskkonna ühtesulamisest
Kumu näitus „Nad hakkasid kõnelema“ toob esile selle, et inimest seob ümbruskonnaga õrn ökoerootiline olemise viis.
6 minutit -
Feng Li kujutatud maailm on suuresti värvikas, rõõmsameelne ja kütkestav nagu turismikataloog, kuid ometi on neis piltides midagi märksa salapärasemat kui esmalt paistab.Fotografiska TallinnKunsti, propaganda ja satiiri teelahkmel
Tänava- ja moefotograaf Feng Li laveerib oma töödes ilusa kuvandiloome ja mõistatusliku satiiri vahel, tõstatades niimoodi põnevaid küsimusi tänapäeva Hiina kujutamise kohta.
4 minutit -
Virge ViertekPealelend – Kadi-Ell Tähiste, Kunstiasutuste Liidu juht
Kunstiaasta on jõudsasti hoogu sisse saamas, ometi on suuremaid üldistusi eesoleva kohta raske teha. Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste toob esile paar tõika, mis võivad kunstiasutuste tulevikku laiemalt vormima hakata.
Mis on alanud kunstiaastal kunstiasutuste tähtsündmused?
Alanud aasta põhilisi sündmusi on loovisikute ja loomeliitude seaduse jõudmine parlamentaarse arutelu faasi. Kultuuriministeeriumi aastaid tagasi välja käidud ambitsioonikas lubadus luua Euroopa parim vabakutseliste süsteem on vähemalt kunstiväljal hästi meeles. Loodame, et näeme nüüd konkreetseid samme…2 minutit -
Näitus „Pinna all. Keskkonna ideoloogiad“ on nagu kaks täiesti erinevat näitust, mis asetsevad kohakuti.Tiiu RebanePindpinevuse eraldav jõud
„Pinna all“ on Eesti, Leedu ja Soome kunstnike ühisnäitus, kus eristub kaks ökoloogiat ja keskkonnaproblemaatikat puudutavat mõtteviisi, millel ei ole väga tugevat kokkupuutepinda.
5 minutit -
Sageli laveerivad Mäetamme teosed mitme erineva oleku vahel, nagu muinasjuttudes ikka.Anna Mari LiivrandAladdini katsesarved
Muinasjutulik loogika võimaldab Mäetammel edasi anda teatavat absurditunnetust, elu olemuslikku jaburust ja mõttetust, mis on naljakas.
4 minutit -
Kas polegi kunsti kauneimaid väljendusviise sõnastamatu raskuse poeetiline, estetiseeritud ja tundlik peegeldamine?Paul KuimetKirjutage minu ohetest raamat!
Näitus reageerib tänapäeva inimese olukorrale, ent ei ürita kunstile liigseid maailma päästmisega seotud ülesandeid anda.
4 minutit -
Kunstiakadeemia rektorikandidaadid vaatavad tulevikku
Kirke Kangro ja Hilkka Hiiop näivad olevat paljuski ühte meelt – nende programmide erinevused tulevad välja pisiasjades.
7 minutit -
Kõikidesse saalidesse sisenedes hakkab karjuvalt silma maalide kehalisus, seejuures on lahkelt ruumi antud naisaktidele.Kaimar Tauri TammPõlve otsas tehtud maailm
Tundub, et kliimaküsimus ja rahvusvahelised probleemid mahuvad vaid akna tagant piiluma seda Tartu maailma, kus omameisterdatud kell multisürrealismi sadat aastat tiksub.
4 minutit -
Helle Janson 15. X 1947 – 14. I 2025
Lahkunud on teatrikunstnik Helle Janson. Helle Janson sündis 15. oktoobril 1947 Tallinnas. Ta lõpetas 1966. aastal Tallinna 46. keskkooli ja 1974. aastal teatrikunstnik-pedagoogi erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Mari-Liis Küla). Janson töötas aastatel 1966–1967 Riiklikus Kutsehariduse Komitees laborandina, aastatel 1974–1980 Eesti Draamateatris kunstnik-lavastaja ja kunstnik-dekoraatorina ning alates 1980. aastast vabakutselise kunstnikuna. Helle Janson osales näitusetegevuses alates 1975. aastast ja oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1980. aastast.
Helle Janson on…1 minut
