$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Näitust „Mälumäed“ võib vaadata kui ühtainust suurt fotot, millel on mitu kihistust: ilusõnum, mälusõnum ja signatuur.
Elin Kardi sõnul on kultuuriinimesed jagatud vaesuse tingimustes üksteisega konkureerima õpetatud.
Ebaõiglane on küsida keskmise palga järgi arvutatud maksupanust inimestelt, kelle sissetulekud ei küündi alampalgani.
Kunstnike maale silmitsedes võib hakata tajuma tühimike, lünkade ja ellipsite kohalolu.
Tõsi ta on, et näitus „Sirel“ pole saanud emotsionaalselt kerge. Inimene ei paista selle valguses kuigi kauni olendina. Ometi ei lahku ma sealt meeleheitega.
Olev Soansi kaartidelt merekoletisi ei leia, aga kompassiroosid ja sinna-tänna poetatud ajaloolised laevad seovad kujutise kartograafia ajalooga.
Subjektiivsuse olulisuse rõhutamine tähendab ühtlasi isikliku vastutuse rõhutamist, seda nii elus kui ka kunstis, ja tundub, et Villem Raamile oli see üks olulisemaid mõõdupuid.
Loodus on võõras, Teine, ja mida rohkem me teda endasarnaseks mõtleme, seda kaugemale me temast satume. See käib ka loodust kujutava kunsti kohta.
Paljud kujutavad kunstnikud on pööranud pilgu materjalikunsti suunas ja paljud tarbekunstnikud sisenenud vabade kunstide väljale.
Bianka Soe: „Mind paelub, et kunstiväli on korraga kriitiline, mitmekesine ja teiste valdkondadega üha enam nii-öelda hüperühendatud.“
„Võileivad suve ja tuulega“ on näitus päikeselise meeleolu ja sürreaalse atmosfääriga.
Oma uue näitusega on Ove Maidla liikunud graafika, joone ja teravuse suunas, kuid oma valikutest, visioonist ja kujutatust tulenevalt jõudnud välja ikkagi pastoraalsusse.
62aastaseks elanud Bernardo Strozzi jõudis maalida palju: kunstnik tegi tööd kirikutele ja eratellijatele, suures ja väikeses formaadis, koopiaid ja korduskoopiaid omaendagi töödest.
Ragnar Kjartansson: „Ma ei pea toorust oma töödes näitama, see on neis paratamatult juba olemas.“
Õed Meid olid oma üsnagi erinevaks kujunenud kunstnikuteede alguses kahtlemata silmapaistev trio, kuid kõik nad elasid võrdlemisi pika elu ja tegutsesid kunstnikuna ka pensionipõlves.
Kevadnäitus pakub laia läbilõiget kaasaegse kunsti rikkalikkusest, olles samal ajal kantud sõjaaja painetest.
Kontrolli all narratiivi asemel on väljapanek pigem justkui vestlus autoriga: siin on kõrvutatud eri aegadest pärit töid, mis loovad omavahel suheldes uusi seoseid.
Olemise ja kadumise vahelises pingeväljas hõljuv, ajavoolust päästetud ja reprodutseeritav reaalsusekild ei või näidata mitte ainult seda, mis oli, vaid ka seda, mis võib meid ees oodata.
Näituse videod vajavad filmilikku vaatamisstrateegiat jälgimaks peategelase ehk lepingu alusel Anita Kremmiks kehastunud Aska Helena Shimmo püüdlusi uue identiteediga kohaneda.
Alice Järvet: „Kokku on „Ukufestil“ enam kui 30 ukraina kunstniku teoseid.“
Kunst võib meile näidata halvimat, ta võib näidata väljapääsmatut ummikut, aga õnnele kutsub ta ikka, ja seda ei saa salata. Tõsi küll, see kutse jõuab kohale dissonantside kaudu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.