Kunst
-
Kaisa Maasik-KoplimetsPiia RuberTudengitel on tagasi tulnud mingi enesekindlus
Kaisa Maasik-Koplimets: „Iga ruum oli vaja läbi käia, arutada, et kus siis näituse toimumise ajal õppetöö aset leida saab.“
4 minutit -
Looduse väe tunnetus on aastakümneid kujundanud soomlaste enesekuvandit, aidanud vahendada kõiksusekogemust ja kunstnike isiklikke eluvapustusi.Stanislav StepaškoPõhjala metseeni pärand Kadrioru kunstimuuseumis
Suur näitus „Looduse ja kunsti sümfoonia“ ei järgi rangelt ajajoont, vaid panustab eelkõige eri aegadel loodud teoste visuaalsetele kokkukõladele ja kõrgele tasemele.
6 minutit -
Mara Kirchbergi loodud maailmad on täielikult performatiivsed, need eksisteerivad vaid kunstilise teesina. Need ei tooda midagi ega suhestu kapitaliga.Paul KuimetTema süda pumpab naftat
Mara Kirchberg on näitusega „Mu raskus ripub su kätel“ edasi andnud tõeliselt donnaharawayliku küborgimaailma.
4 minutit -
Viktoria Martjanova loob oma näitusel „Biomaterjal“ paiga iseenda tumedate tungidega (mõnusaks) kohtumiseks.Paul KuimetMediteerides katastroofe
Viktoria Martjanova näituse loodud ökosfäär on tume, tummine ja pehmelt apokalüptiline. Siin ei üritata kuidagi paremat maailma välja manada.
5 minutit -
Teet Veispak 25. IX 1955 – 20. V 2026
On lahkunud ajaloolane, kuraator ja kunstikriitik Teet Veispak, kelle tormakas ettevõtlikkus mängis olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamise järgse kunstielu kujunemisel. Veispak lõpetas 1979. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ning asus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. 1990. aastate alguses sai temast instituudi direktor. Selles rollis avas ta arheoloogiamuuseumiks kavandatud ruumides instituudi kunstigalerii, mille programmist kujunes Reet Varblase ja Veispaki kursusekaaslase Ants Juske eestvedamisel 1990. aastate keskpaiga kunstielus…2 minutit -
Võib öelda, et mida kulunum on näitusel väljas olev nõu, seda kergem on saada sellega lähedaseks. Vaade näituselt „Delfti sinine“.Stanislav StepaškoMis mind neis iganenud pottides võlub?
Need sinise glasuurimaaliga tarbenõud olid tollane popkultuur – nende biitlid, altlaienevad teksad, keemilised lokid. See oli ihademootor, tarbimiskultuur, segu argisest ja ülevast.
5 minutit -
Suure silmamuna-installatsiooni sees on nii palju infot, et seda võibki lugema jääda. Värvide väline vaatlus on kogemuslikult intensiivne, aga mis toimub tegelikult füüsikalises plaanis, jääb enamasti teada saamata. Näitusel „Värvikõdi“ saab vaataja selle lõpuks teada.Meeli KüttimSuur maalritöö
Näitusel „Värvikõdi“ on vaataja ise samuti värvide sees, ta ei jälgi neid väljastpoolt. See kõik on kokku midagi palju enamat kui lihtsalt huvitav kultuuriline kogemus.
7 minutit -
Rajni Perera ja Marigold Santose koostöös valminud ulmeline jumalanna LXI Veneetsia biennaali peanäitusel.Juhan RaudJumalannad, animism ja kehavedelikud Veneetsia biennaalil
Nii mõnedki tähendused saavad biennaalil selgemaks alles korduste, peegelduste ja rütmi toel. See, millest alustada, määrab samuti üht-teist.
8 minutit -
Kolme Balti riigi paviljoni ühiselt korraldatud Venemaa-vastane meeleavaldus.Juhan RaudProtestid Veneetsia biennaalil
Mitteametlik rongkäik algas pärast Leedu paviljoni näituse avamist: selle juurest marsiti Arsenale ala peasissepääsust mööda (seal asub Läti paviljon) Eesti paviljoni näituse avamisele.
2 minutit -
Nadja TolokonnikovaJohn CaldwellPealelend – Nadja Tolokonnikova, Pussy Rioti juht
LXI Veneetsia biennaalil mitmeid Vene paviljoni vastaseid proteste korraldanud Pussy Rioti juht ja asutajaliige Nadja Tolokonnikova külastas Eesti paviljoni, kohtus kultuuriminister Heidy Purgaga ning andis ka kiirkommentaari Sirbile.
Kas tänavuse Veneetsia biennaali korraldajad on korrumpeerunud või naiivsed?
Kindlasti korrumpeerunud, sest biennaali juht Pietrangelo…2 minutit
