Kunst
-
Angela Maasalu maalikeel on unenäoline: tema töödes sulavad kokku erinevad kehad, näod, värvid.Alana ProosaVõrgutavalt helisev kaos
„Helisev muusika“ on maalinäitus kõigist neist kihtidest, mis moodustavad infoühiskonna valjult keerleva karusselli.
4 minutit -
Näituse ainsad fotod paigutuvad pimedasse ruudustikku üksikute helendavate pikslitena, kehatute kogumite fragmentidena.Stanislav StepaškoUjuda bio logose vetes
Kunstniku tööd otsekui liibuks oma kujuteldava modelli, järve, külge ning kasvaks temast läbi ja üle, embaks ja upuks sellesse.
4 minutit -
Kunstnike liidu juht Elin Kard.Piia RuberTurvatunne ja loomevabadus
Elin Kard: „Kunstnikupalgale kandideerijate üha suurenev professionaalsus ja pühendumus loometööle teeb valikud aasta-aastalt keerukamaks.“
4 minutit -
Edith Karlson, „Hora lupi“. Näitusevaade, Chiesa di Santa Maria delle Penitenti. Eesti paviljon 60. Veneetsia biennaalil, 2024.Anu Vahtra / Kaasaegse Kunsti Eesti KeskusTontide, näkkide ja masinate vahel – kunstiaasta 2024
Mismoodi võiks kunst tagasi tuua selle lummuse, mis maailma ratsionaliseerudes vägisi kipub ära kaduma?
6 minutit -
Aili Vahtrapuu 26. I 1950 – 11. XII 2024
Lahkunud on Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu.
Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Lisaks veel ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse linnaga seonduvad ka läbi aastate kestnud õpingud, 1990. aastal magistritöö kaitsmine Pariisi VIII ülikoolis ja doktoritöö „Vee kujundi…3 minutit -
Tõnis Laanemaa 4. VI 1937 – 16. XI 2024
Lahkunud on graafik ja plakatikunstnik Tõnis Laanemaa. Ta sündis Tartumaal Ropka vallas. Pärast Tartu Kujutava Kunsti Kooli (Kõrgem Kunstikool Pallas) lõpetamist töötas Laanemaa Alatskivi koolis kunstiõpetajana, seejärel jätkas õpinguid aastatel 1961–1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Tõnis Laanemaa kuulus rühmitusse ANK 64. Üliõpilaste teadusliku ühingu (ÜTÜ) esimehena oli ta üks 1960. aastatel Tartu ülikooli kohvikus toimunud üliõpilasnäituste algatajaid.
Instituudi lõpetanud, läks kunstnik tööle kunstikombinaati Ars. Tema kujundatud erksavärvilised plakatid elavdasid paarikümnel aastal…2 minutit -
Rein Loodus 9. IX 1931 – 9. XII 2024
93 aasta vanusena lahkus kunstiajaloolane Rein Loodus, kelle peamiseks uurimisteemaks oli Eesti raamatu- ja tarbegraafika, sh karikatuuri ja eksliibriste ajalugu. Eriti kaaluka jälje on ta jätnud aga XIX sajandi ja XX sajandi alguse baltisaksa ja eesti kultuurielu viljaka uurijana.
Loodus sündis Tartus, kus tema isa pidas kondiitriäri. Ta õppis Tartu 1. Keskkoolis (lõpetas 1950) ja Tartu Riiklikus Ülikoolis (samal kursusel Inge Tederiga), kaitstes kunstiajaloo alal Voldemar Vaga käe all 1955. aastal…3 minutit -
Muidugi ei pääse Arktika saatkonnas lihtsalt abstraheeritud tühja valge vaatamisega. Arktikaga külgnevasse mõisteplokki on praeguseks sügavale sisse sulanud kliimakriisi mõiste.Taavi SuisaluTühi valge ja jääsinine
Taavi Suisalule iseloomulik hoiak kunstnikuna on teaduslik neutraalsus, ta loob tingimused kogemusteks, aga ei sunni neid vaatajale peale.
6 minutit -
Eesti kunstnike näitus Läti kaasaegse kunsti keskuses Kim? otsib programmiliselt seda, mis on uus, kuid kunstnike tööde paigutamine eri ruumidesse killustab terviku.Peeter LauritsKosmilised kultuurikontaktid hakkavad tasapisi taastuma
Eike Eplik, Kristi Kongi ja Anna Mari Liivrand on kunstnikud, kes loovad uut esteetikat, sellist, mis on otsiv ja mänguline ning ei karda libastumist ega liialdusi.
4 minutit -
Pikema haardega käsitlus oma kogude tõmbe- ja tõukejõududest kaasajani välja oleks muuseumil võimaldanud esitada eneseloomise kohta rohkem (kriitilisi) küsimusi.Stanislav StepaškoKaosest peab sündima kord – või hoopis vastupidi?
Näituse kuraatorid on teinud põhjalikku kaevamis- ja sortimistööd, et tuua kogude kujunemisloo haralisus laiema publikuni, kuid näitusena jääb see tervik ehk liigagi viisakaks.
5 minutit -
Raul Meel justkui demüstifitseeriks oma kunstnikumina, võtaks selle küberneetiku kombel osadeks lahti, aga ainult selleks, et end siis veelgi tugevamalt jälle uuesti kokku panna, remüstifitseerida ja taaskehtestada.Kaupo KikkasMeelega tehtud maailm
Igast tööst saab küll osa suuremast mustrist, ent just nimelt seetõttu pääseb iga üksiku teose eripära paremini mõjule.
4 minutit -
Kärneri otsingud polnud harali kõige uue poole ja koondusid põhiliselt (kuid mitte ainult) pallaslike väärtuste – värvi- ja vormisuhete – ümber, pärandades kunstiajaloole märkimisväärse hulga abstraktsioonide kõrval ühed kõige võluvamad olustikustseenid eesti kunstis.Stanislav StepaškoKärneri edasilükatud noorus
Kärneri värvikasutus on mitmekülgne. Mõnel pildil on palett kõle, teisel kirgas ja kirju, on ebamugavaid kooslusi ja pruunipõhiseid, vaat et „toon-toonis“ maale.
5 minutit -
Ilmselt ei ole vaja veel ühte kadakaid, kalu ja mune eksponeerivat näitust, kuid kui sealjuures on veel käsitlemata teemapüstitusi ja fookusi, mis paigutavad Soosteri loomingu kaasaegse kunsti küsimuste taustale, tasub seda kindlasti teha.Stanislav StepaškoVajan Soosterit, muidu suren!
Soosteri loominguline pärand on niivõrd mahukas ja mitmekülgne, et vähemasti mulle pakub nii lai haare lohutust, et oma kaootiliste huvidega saab rahu teha.
3 minutit -
Tänavuse biennaali üks keskne asukoht „Kolm korstent“. Tegemist on 1970ndatel rannikule ehitatud Barcelona soojuselektrijaamaga, mis suleti 2011. aastal. Ann Mirjam VaiklaAnn Mirjam VaiklaKas nomaadlik biennaal võtab metropolil aja maha?
Seekord Barcelonas toimunud „Manifesta“ puhul peeti silmas linna detsentraliseerimist – prioriteediks oli luua ühendusi nn linnakeskuse ja seda ümbritseva metropoli vahel.
5 minutit -
Marko Mäetamm. Jahimehed tulevad alati koidikul. 2024.ReproEllu jääda, ikka ellu jääda … Aga miks?
Kõik kolm maalikunstnikku Kondase keskuses on metamorfilised ning aitavad vaatajal vabaneda determinismi painest.
6 minutit -
See näitus tundub täiesti irooniavabalt ideaalmaterjal, tutvustamaks noortele postmodernismi tähendust.Stanislav StepaškoSoolased tsitaadid köidavad vaatajat
Näituse tööd on veidike liiga selgekoelised, tsiteerivad ja otseütlevad, mis siiski ei välista seda, et tegemist on väga professionaalsete teostega.
5 minutit -
Näitusel kutsub Saadoja lähedalt vaatlema just kaduvuse ja efemeersuse võlusid. Foto: Anu VahtraSobrades mälu- ja pilvearhiivides …
Näitus „Siis“ koosneb teostest, milles Tõnis Saadoja ei külmuta aega, vaid näib hoopiski viitavat elu dünaamilisusele.
4 minutit -
Tööde läbiv motiiv on nii materjalide kui ka kompositsioonide puhul nihestatus, pealtnäha kokkusobimatute esemete kombinatsioonid, argiseoste ümbermõtestamine.Anna Mari LiivrandMis värvi on misogüünia?
Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“ ei väljenda niivõrd viha konkreetsete sihtmärkide pihta, kuivõrd laiemat ängi poolt inimkonda saatva ohutunde üle.
4 minutit -
Uudishimulik silm paneb näitusel tähele igasuguseid asju.Kaisa MaasikPaljas või riides, hindeks saate viie!
Iga teos sõltub teda saatvatest teostest. Figuurijoonistuste näituse sisu koorub välja tööde vastastikustest suhetest ja riimidest.
4 minutit -
Näituse üks läbivaid jooni ongi viitelisus – Sukmiti töödesse on põimitud ohtralt kirjanduslikke, visuaalkunsti, aga ka helikunsti viiteid. Osalt nende najal ehitab ta uusi (aja)lugusid.Anna Mari LiivrandKesse laulab tööst?
Killu Sukmiti teosed, ühtaegu nii tikitud linikud kui ka protestibännerid, on humoorikad, mitmekihilised ja panevad kriitilise pilguga vaatama patriarhaalsetele muinasjuttudele.
4 minutit -
Julia SH „Stuudioharjutus nr 3”.PressifotoNaisfotograafid Venust vabastamas
Näitus „Nude“ koondab enda alla 32 naiskunstniku nägemuse alasti kehast, enamiku näitusel esitletud lavastusfotode tunnusjooneks on esteetiline veetlus ja sensuaalsus.
5 minutit -
Kaks kunstnikku justnagu pööravad teineteise pahupidi. „Sügis 2024“ näitusevaade.Vaala galeriiJassid ja Jennyd
Vormilisele võõristusele ja kunstnike mõtte-tunnetuse erinevale suunale vaatamata mängivad kaks autorit näitusel harmooniliselt kokku.
5 minutit -
Näitus „Minu kodu, meie linn“ on intiimne ja tehislik, sotsiaalne ja samal ajal väga privaatne.Paul KuimetÜlemiste vanakese reis Ithakale
Siim Preimani kureeritud näitus „Minu kodu, meie linn“ uurib ja problematiseerib ruumi, ühtekuuluvustunnet, lähedust ja üksindust.
5 minutit -
Surma ja elu tihe külgnevus, isegi liibumine, teineteise külge kleepumine on dekadentliku elutunde sine qua non.Joosep KivimäeKäärib, mädaneb ja pulbitseb
Urmas Lüüsi näitus „Härra N-i elu ja surm“ on dekadentsi varakamber, toksilist kultuuri lagundav ferment.
6 minutit
