Juhan Raud
-
Objekt, mis saali domineerib, on vana mänguhobune, mille külge on kinnitatud uhke teiba otsas keraamiline teletupsu pea.Alana ProosaCogito, ergo samurai?
Kohmetuses on midagi väga inimlikku. Isegi kui näitus päris lõpuni ei tööta, on see siiski osa laiemast tähenduste ökosüsteemist.
4 minutit -
Mihkel Maripuu on kasutanud erisuguseid tehnoloogilisi vahendeid, nn tehisaru nende seas, et toota kujutisi, mille ta seejärel äärmise hoole ja täpsusega ise lõuendile on kandnud.Marje EelmaVäljaspoolsus siin ja praegu
Kunstniku maalide taga näib olevat ulmežanrist tuttav impulss, nimelt katse teadlikult samastuda millegagi, mis on inimesele olemuslikult võõras.
4 minutit -
IX Artishoki biennaali kuraatorid Brigit Arop (vasakul) ja Margit Säde Liivalaia tänaval.Joosep KivimäeKriisidest räsitud maailmas natukene tukastada
Brigit Arop: „Tajusime, et vajadus kiiruse ja intensiivsuse järele on kadunud ning peame Artishoki vastavalt oma vajadustele ümber kujundama.“
7 minutit -
Ann Mirjam Vaikla (paremal): „Inimtegevuse põhjustatud keskkonnamuutusi saab mõtestada ka näiteks koloniaalajaloo ja selle kestva mõju raames. Niimoodi saab oma hääle inimese kõrval ka inimülene maailm.“ Pildil koos Hanna Laura Kaljoga.Piia RuberNäitus inimkeha ja keskkonna ühtesulamisest
Kumu näitus „Nad hakkasid kõnelema“ toob esile selle, et inimest seob ümbruskonnaga õrn ökoerootiline olemise viis.
6 minutit -
Virge ViertekPealelend – Kadi-Ell Tähiste, Kunstiasutuste Liidu juht
Kunstiaasta on jõudsasti hoogu sisse saamas, ometi on suuremaid üldistusi eesoleva kohta raske teha. Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste toob esile paar tõika, mis võivad kunstiasutuste tulevikku laiemalt vormima hakata.
Mis on alanud kunstiaastal kunstiasutuste tähtsündmused?
Alanud aasta põhilisi sündmusi on loovisikute ja loomeliitude seaduse jõudmine parlamentaarse arutelu faasi. Kultuuriministeeriumi aastaid tagasi välja käidud ambitsioonikas lubadus luua Euroopa parim vabakutseliste süsteem on vähemalt kunstiväljal hästi meeles. Loodame, et näeme nüüd konkreetseid samme…2 minutit -
Sageli laveerivad Mäetamme teosed mitme erineva oleku vahel, nagu muinasjuttudes ikka.Anna Mari LiivrandAladdini katsesarved
Muinasjutulik loogika võimaldab Mäetammel edasi anda teatavat absurditunnetust, elu olemuslikku jaburust ja mõttetust, mis on naljakas.
4 minutit -
Kunstiakadeemia rektorikandidaadid vaatavad tulevikku
Kirke Kangro ja Hilkka Hiiop näivad olevat paljuski ühte meelt – nende programmide erinevused tulevad välja pisiasjades.
7 minutit -
Kunstnike liidu juht Elin Kard.Piia RuberTurvatunne ja loomevabadus
Elin Kard: „Kunstnikupalgale kandideerijate üha suurenev professionaalsus ja pühendumus loometööle teeb valikud aasta-aastalt keerukamaks.“
4 minutit -
Edith Karlson, „Hora lupi“. Näitusevaade, Chiesa di Santa Maria delle Penitenti. Eesti paviljon 60. Veneetsia biennaalil, 2024.Anu Vahtra / Kaasaegse Kunsti Eesti KeskusTontide, näkkide ja masinate vahel – kunstiaasta 2024
Mismoodi võiks kunst tagasi tuua selle lummuse, mis maailma ratsionaliseerudes vägisi kipub ära kaduma?
6 minutit -
Raul Meel justkui demüstifitseeriks oma kunstnikumina, võtaks selle küberneetiku kombel osadeks lahti, aga ainult selleks, et end siis veelgi tugevamalt jälle uuesti kokku panna, remüstifitseerida ja taaskehtestada.Kaupo KikkasMeelega tehtud maailm
Igast tööst saab küll osa suuremast mustrist, ent just nimelt seetõttu pääseb iga üksiku teose eripära paremini mõjule.
4 minutit -
Näitus „Minu kodu, meie linn“ on intiimne ja tehislik, sotsiaalne ja samal ajal väga privaatne.Paul KuimetÜlemiste vanakese reis Ithakale
Siim Preimani kureeritud näitus „Minu kodu, meie linn“ uurib ja problematiseerib ruumi, ühtekuuluvustunnet, lähedust ja üksindust.
5 minutit -
ErakoguPealelend – Merike Estna, kunstnik
Veel viimaseid nädalaid on Veneetsias avatud tänavune biennaal, kuid juba on välja valitud järgmine kunstnik, kes esindab Eestit selles vaikselt vee alla vajuvas linnas 2026. aastal. Merike Estna maalid ei püsi enamasti neile ette antud raamides, vaid ületavad lõuendi piire ning suhtlevad sedasi neid ümbritseva maailmaga. Kunstniku voolaval loomingul on arvukalt keskmeid, kuid sealt pole kunagi puudu protsessuaalsus, liikuvus ja dünamism.
Mida plaanid Veneetsias näidata? Mis on keskne teema või põhiasi,…3 minutit -
Igas süsteemis on alati kohal mõni sobimatu element.Paul Kuimet„Iga nimi ajaloos olen mina“
Semperit näib huvitavat jõud ja vitaalsus: tema teosed on alati olnud meeldivalt agressiivsed, kuid asi ei ole kunagi pelgas võimutsemises.
5 minutit -
Kristina ÕllekKert ViiartUlmeliste vete uurija vaatas Inglismaal aegade hämarusse
Kristina Õllek: „Eesti on väga väike riik ja seetõttu on oluline teha koostööd rahvusvaheliselt ja näidata oma loomingut ka väljaspool, laiemale publikule.“
4 minutit -
Ülo Sooster. Huuled. 1964. Õli, vineerEesti KunstimuuseumKahevõitlus mateeriaga. Ülo Sooster 100
Teatud mõttes pole Ülo Soosteri loomingust siiani läbi hammustatud, selle tõlgendus ootab uute koodide ja lugemisviiside kasutuselevõttu.
7 minutit -
Triennaali pealkiri „Sama päev“ viib selle näituse tööde taustal paratamatult mõtte korduse, suletuse ja väljapääsmatuse poole.Juhan RaudVaikus ja lärm võivad olla üllatavalt sarnased
XV Balti triennaal „Sama päev“ ja XV kunstimess „Art Vilnius“ on justkui vastandliku olemusega, kuid nende tekitatud meeleolus on ometi midagi ühist.
5 minutit -
Alana ProosaPealelend – Maria Arusoo, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juht
Baltimaade suurima kunstimessi „Art Vilnius“ üht sõltumatut näitust „Takas“ kutsuti tänavu kureerima eestlane. Maria Arusoo sõnul on rahvusvahelisus kaasaegse kunsti DNAsse sisse kirjutatud.
Räägi alustuseks, mis näitus see „Takas“ on? On seda üldse õige näituseks nimetada?
On tavaks, et kunstimessidega käivad kaasas sõltumatud projektid, millel on rohkem näituse mõõde ja puudub otsene müügieesmärk. „Art Vilnius’el“ toimus selliseid kaks: „Project Zone“ (kuraator Valentinas Klimašauskas) ning „Takas“ („Rada“ leedu keeles — J. R.), mida…2 minutit -
Gintarė GrigėnaitėPealelend – Arūnas Gelūnas, Leedu kunstimuuseumi juht
Leedu kunstielu on aktiivne ja mitmekesine ning tõmbab endasse ka eestlasi. Hea ülevaate leedu kunstivälja rahvusvahelisest seisust annab Leedu kunstimuuseumi juht Arūnas Gelūnas.
Eestis on kärbete kontekstis ennustatud, et selle tõttu võivad rahvusvahelised projektid kunstivaldkonnas tagasihoidlikumaks jääda. Milline on leedu kunstiskeene tervis?
Võiks öelda, et praegu on võimaluste mõttes leedu kunstimaailmas kuldajastu. Kui võrrelda umbes kümne aasta taguse ajaga, siis on kontrast hiiglaslik: võimalusi on rohkem, raha on rohkem. Eks kõige…3 minutit -
„Üle on jäänud õunapuu otsa lendamisest kõverdunud turvavõrgu postid“. Näitusevaade.Anna Mari LiivrandKas usuhüpe?
Kui vetruval pinnasel ennast piisavalt kõrgele põrgatada, käib laskudes kehast alati läbi külm jutt.
5 minutit -
Roman-Sten TõnissooPealelend – Paul Aguraiuja, Tallinna Kunstihoone juht
Tallinna Kunstihoone on eesti kunstiväljal ülimalt oluline asutus, kus on aegade jooksul tehtud mitmeid märgilisi näitusi. Hoone seisukord ei lasknud seal enam kunsti näidata ning nõnda koliti 2022. aastal ajutiselt Lasnamäele. Nüüd on aga tulekul institutsiooni 90. sünnipäev. Läheneva tähtpäeva puhul vastab küsimustele kunstiasutuse juht Paul Aguraiuja.
15. septembril saab Kunstihoone 90. Palju õnne! Tegutsete täna peamiselt Lasnamäe paviljonis ja linnagaleriis. Mida vanast majast kõige rohkem taga igatsed?
Vabaduse väljaku Kunstihoonest igatsen…2 minutit -
Virge ViertekPealelend – Kadi-Ell Tähiste, „Foto Tallinn 2024“ üks peakorraldajatest
Tänasest sai hoo sisse rahvusvaheline fotokunstimess „Foto Tallinn“. Nagu sellistel messidel ikka, käivad siin koos uuemate teoste tutvustamine, ost-müük ning arutelud valdkonnaspetsiifiliste teemade üle. Lisaks leiavad messi raames Kai kunstikeskuses aset ka kureeritud tuurid, kohtumised kunstnikega, loengud ja seminarid ning raamatuesitlused. Fotokunstimessi kuraator on Isabella van Marle ning üks peakorraldajaid Kadi-Ell Tähiste.
Mille poolest erineb tänavune „Foto Tallinn“ eelmistest?
Kõige suuremat muutust võib täheldada kunstnike käsitletud teemades: fookuses on ülemaailmsed kriisid, jõulisemalt…3 minutit -
Dovaldė ButėnaitėPealelend – Julijonas Urbonas, kunstnik
Leedu kaasaegse kunsti staar Julijonas Urbonas tegutseb ulme ja kunsti vahelisel alal ning uurib enamasti oma töödes gravitatsiooni. Urbonas on disainer ja insener (ta on ehitanud lõbustusparke), Leedu kosmoseagentuuri projekti asutaja (sellega esindas ta Leedut 2021. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil) ning Vilniuse kunstiakadeemia kaasprofessor.
Muu hulgas on kunstnik disaininud hüpoteetilise eutanaasiakarusselli, mille eesmärk on sõitja võimalikult väärikal ja elegantsel viisil ära tappa. Praegu võib tema installatsiooni „Muru tsentrifuug“ näha Maajaama tehnoloogianäitusel „Metsikud…3 minutit
