Lõpulugu
-
Lisandus Karl Ernst von Baeri patsientide haiguslukku
Sel suvel oli „Viru folgil“ üheks esinejaks Valdur Mikita, kes pidas Käsmu rahvamajas loengu „Põlise olemise märgid“. Publikut tuli kohale kõvasti. Mikita kuulamisest on ammuilma saanud siitkandi rahvale üks põlise olemise märk, meie komberuumi kindel marker. Rahvas ei pidanud pettuma: Mikita rääkis talle looduse poolt kingitud sametise häälega täpselt õiget juttu, tehes publikule pärikarva paisid ja sügades teda kõrva tagant, täites rahvamaja saali selgelt tajutava rahulolunurrumisega.
Mikita…4 minutit -
Kodutu ja võõras inimeste keskel
Mis siis, kui tehnilise progressi lahutamatu osa ongi maniakaalse kontrolli lakkamatu laienemine?
„Ei, ma ei ole arust ära, mu mõistus on selge. Aga sa kuulsid, mis ütlesin rahvast ja oma kohustest, ja sa mäletad, et nimetid mind õnnetuks meheks. Sul oli ja on õigus: ma olen õnnetu mees.“
Nõnda kõneleb A. H. Tammsaare „Juuditis“ Petuulia linna peavanem Osias, kes on armunud Juuditisse ja püüab võita tema…4 minutit -
Hoolivuse hoidised
Ohule vaatamata ei kardeta siiski minna protestima ei Kõjivis ega Lvivis, Harkivis ega Odessas. Kõjivi protestimarsil lauldi, et vaigistada õhuhäiret.
Ma kirjutan seda teksti maal, maakodus, kust on pärit mu suguvõsa. Kirsipuude all, mille on istutanud minu vanavanaisa. Ma pole teda kunagi näinud, ta suri enne minu sündimist, aga mul on temaga tugev side. Võib-olla just nende kirsi- ja pirnipuude pärast, mis mäletavad…4 minutit -
Kodus või võõrsil
Isegi nende muusikute puhul, kellele Eesti päritolu on oluline identiteedi osa, ei tähenda see veel soovi siin elada ja tegutseda.
Viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda leidnud rahvusooperi Estonia ümber käiv vastuokslik poleemika on siiski mingil moel tänu- ja tähelepanuväärselt pinnale toonud eesti muusikakultuuri mitu murekohta. Kuigi ühest küljest paistab olevat tegu ühe institutsiooni spetsiifiliste probleemidega, kumab sellest läbi veel mitu suuremat ning põhjapanevamat küsimust.…4 minutit -
Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi
Oleme keskendunud liiga palju sellele, mida õpilane peab teadma, ja liiga vähe sellele, mida ta peaks olema kogenud.
On vana nali inimesest, kes surivoodil tõdeb rahulolevalt: „Näete siis – matemaatikat ei läinudki vaja!“ Nalja mõte on muidugi, et koolis õpitakse palju asju, mille otsest praktilist kasutamist alati ei märgata. Ometi ei õpita koolis ainult praktilisi oskusi. On teadmisi, mida peame nii oluliseks, et need kuuluvad…4 minutit -
Mis asi on karistuskirjandus?
Lion Feuchtwanger avaldas 1930. aastal romaani pealkirjaga „Edu“ („Erfolg“), kus on kirjeldatud tollase Baieri olustikku ning poliitilisi kähmlusi, käsitledes muu hulgas natside partei võimule pürgimist. „Edu“ on määratletud tekstide hulka, mille kohta öeldakse saksa keeles „Schlüsselroman“, prantsuse keeles aga „roman à clef“. Ma pole kindel, et kõik taipavad, millega on siin õigupoolest tegu. Roman à clef on nimelt tõsielul põhinev ilukirjanduslik tekst, mille tegelased sarnanevad reaalsete…4 minutit -
„Aga ma ju armastan sind“
Tahetakse küll võrdsust, aga mitte nõnda, et tõustaks kõrgemale – vastupidi, kõik parem ja kõrgem tuleb kiskuda alla, armetusse.
Nietzsche nihilismikriitika juurde kuulub üks mõiste, mida tänapäeval meelsasti ei meenutata, kuigi see läbib modernsuse kõiki kihte. See on prantsuskeelne ressentiment, mida Nietzsche oma emakeeles väljendada ei tahtnud, justkui aitaks võõrkeel kolli eemale peletada. Kolli väge aga pole see nõrgendanud. Eesti…4 minutit -
Vaatad neid nägusid, naeratusi, liigutusi nii, nagu jood vett, aplalt ja isukalt. Inimesed festivalil „Raamatuarsenal 2026“.VideokaaderOlla omadega koos
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii…4 minutit -
Nüüdismuusika minevikust olevikku
Kui arutletakse nüüdismuusika üle, ei räägita ainult sellest muusikast, vaid sama palju ka kontekstist, kus see on võrsunud ja toimib.
Nüüdismuusika puhul räägitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla „uus“ või „nüüdis-“, toimib see siiski struktuurides ja süsteemides, mis on valdavalt pärit minevikust. Selle mõtestamiseks on põhjust pöörduda saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi (1928–1989) muusika stiili- ja…3 minutit -
Soomusrongiga Lennart Mere konverentsile
Iga-aastane Lennart Mere konverents on väärt üritus mitmel moel. Näiteks osalejatele ning korraldajatele vanade tuttavate taaskohtumise paigana, kus värskendatakse suhteid või luuakse uusi sidemeid, sest keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on mõnes valdkonnas kõva käsi. Vahetatakse aadresse, lubatakse kohtuda mõnel järgmisel konverentsil. See pole lihtsurelikele mõeldud tasand.
Põhiliselt kiidetakse Mere konverentsi muidugi sisukate arutelude ning sõnavõttude pärast, aga need jutud nagu ka kiitus ise on…4 minutit
