Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on.
See napp informatsioon on andnud eestlastele…
Viimase aasta-paariga on tehisarust – erisugustest digirobotitest – saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken, mille kaudu hakkavad nad imbuma ka pärismaailma.
Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene…
Kafka väitis, et inimene peaks end kinnisideedel juhtida laskma. See on hea nõu – ja mitte ainult raamatute lugemise puhul.
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab…
Noorte jutustamisoskust vaadates ei olegi äkki tragöödia, kui lugude hankimise meediumid on muutunud?
Raamatuaasta puhul peaks vist ette võtma juba ilmunud raamatud. Ometi tahan rääkida tekstidest, mida lugeda on olnud mulle sama avardav ja loov kogemus nagu trükis ilmunud raamatuidki.
Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai, olgugi et kõrghariduse tasandil, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Ja kuna olen ise kirjutamisega elatist…
Kuidas portreteerida näitlejat ja tema rolli? Kuidas tempida vajalik, lausa vältimatu subjektiivsus vähegi üldistusvõimelise kõrvalpilguga?
Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta mõtiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind jälle painama lause ühest teatriarvustusest: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult.“*
See väide ei anna rahu, on küünistanud südant terve suve, nüüd juba sügisegi. Tõsi, kiskusin üksiku lause kontekstist…
Ilmas leidub ka lihtsaid asju. Näiteks majad, toolid või raamatud, kui võtta esimesed, mis pähe tulevad.
Võtame maja. Kuuldes sõna „maja“, tekib igaühe silme ette mingi kujutis. Paljudel meist sokkel, põrandad, seinad, laed, katus. Kõik arusaadav. Aga mis on maja? Mis ta tõeliselt on? Vastus ei peitu üksnes ülal toodud loetelus. Maja näib olevat midagi muud, rohkemat. Näiteks peavari. Pelgupaik, koosolemise koht, taastumise, armastamise koht. Kodu. Maja…
„Tallinn on võlulinn,“ meenutab Aleksandr Podrabinek NSVLi dissidentide seltskonna 1977-1978. aastavahetuspidu poliitvangis viibinud Sergei Soldatovi naise Ljuda Grünbergi pool.
Aleksandr Podrabineki„Dissidente“ (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegipärast meelde levinud tõdemus, mille järgi pidi iga järgnev põlvkond tõlgendama Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“ omamoodi. Teose puhul, mis anti täismahus raamatuna välja 1869. aastal ning mis paigutub tegevusaja poolest veelgi varasemasse aega, on see väide…
Raamatuaasta peaks meid tagasi juhtima kõige lihtsama ja ka kõige olulisema juurde – märkama sõnaruumi, mis meid ümbritseb.
Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks.
Raamatupoosetajad
Kui oleme juba harjunud rääkima vooruspoosetajast, siis miks mitte ka raamatupoosetajast – kõlab ju peaaegu sama uhkelt. Raamatupoose tähendab, et raamatud on talle enesekuva valuutaks:…
Lõpuni sisustatud toa asemel leiab lugeja end koridorist, kus on mitmeid uksi, mille taha jäävad toad saab lugeja ise sisustada.
Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust.
Maailmas on vähe asju, millest annab ammutada pikaajalisemat naudingut kui hästi tehtud raamatust.…
Eesti-Läti keeleauhind on kahe riigi välisministeeriumide vastastikune tunnustus naabri keele edendajatele. Auhinna eesmärk on kasvatada teadmisi eesti ja läti keele kohta ning tõsta esile neid, kes on kas tõlke- või teadustööga, samuti keeleõppeprojektiga sellele kaasa aidanud. Auhinna kandidaadiks võib esitada ajakirjaniku,…
Kui eelmisel aastal toimunud Eesti esimese naiskirjanike seminari lõpetuseks otsustati asutada naiskirjanike ühendus ja asutada naiskirjanduse auhind, ei osanud keegi aimata, et vähem kui aasta pärast on mõlemad eesmärgid täidetud. Nii asutati märtsis Eesti Naiskirjanduse Selts ja aprillis anti välja esimene…
Mõni aeg tagasi jäi mulle ühes raamaturiiulis silma „Harry Potteri“ sarja viimane seitsmes osa, mida omal ajal lugeda ei jõudnud. Lehitsesin teost ja leidsin, et vana võlg vajab õiendamist. Hankisin algkeelse variandi ja hakkasin peale. Mida kaugemale jõudsin, seda enam mõistsin, et selles meie sajandi ühes kaalukamas ilukirjandusteoses on suhteliselt vähe neid kvaliteete, mis võiksid iseloomustada ainulisi, piire ületavaid tekste, mis hakkavad kujundama kaanonit. Ja ometigi…
Jah, ma lähen kaheks nädalaks puhkuse ajal maakodusse nii, et raamatuid on kaasas kahe kuu jagu.
Ma ei saa oma lugemisharjumustele või -elamustele tagasi mõeldes alustada sellega, et olen olnud suur lugeja nii kaua kui mäletan. Mina ei olnud selline laps, kes üksi vaikselt kuhugi toanurka tundideks raamatusse ära kaduda võis, kellel enne kooliminekut oli kogu „Seiklusjutte maalt ja merelt“ läbi loetud või…
Erkki mängis natuke aega, aga siis kadus koos oma raamatute ja saiadega tuppa. Nii kirjeldas mind üks mu sõber. Tegevus toimus umbes 45 aastat tagasi meie Muhu suvemajas. Ja kas teate mis: ka praegu kaon ma raamatutega mõneks ajaks tuppa. Saiade…
Selle väikese raamatuaastaga seotud loo kirjutamine toimus läbi seletamatute raskuste. Vähe sellest, et elekter läks ära, oli ka ilm väljakannatamatult lämbe ja raamatud kukkusid isetahtsi riiulist. Pealegi alustasid noored pääsukesed harjutuslende ja isegi musträstas ütles midagi, ehkki ta tavaliselt seda juuli lõpus enam ei tee.
Asi selles, et loo peategelane ei tahtnud, et temast kunagi midagi räägitaks või kirjutataks. Minu meelest tegutses ta selle soovi täitumiseks viimased…
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja…
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale,…
Nii nagu tihtilugu muusikat enam ei kirjutata ega talletata seda füüsilistele helikandjatele, ei kirjutata enam nii palju ka muusikast.
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt…
Kui ma olin jõngermann, seisis meie elutoas tammest raamatukapp, vääramatu oma salapäras nagu Moosese käsulauad – see polnud mõni lihtne talukapp, vaid Eesti Vabariigi algusaja advokaadi väärikas klaasuste ja puitnikerdustega iludus. Jõulude ajal, kui tuba oli hämar ja kuusel põlesid küünlad, peegeldus nende valgus tagasi kapiakendelt, mille taga seisid reas ühesugused mustad raamatud, ja kapi otsast vaatas vastu surimaski järgi tehtud mehepea. Selles oli põnevat ja huvitavat…
Eesti raamat 500 – selle suursündmuse alguseks on hereesia: „Lübecki rae sekretär magister Paulus vam Velde tuli eelmisel õhtul esiteks minu juurde, seletades, et raad on pannud Kuldsarves aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid…
Peenike võrk ühendab hunnikut vanu Sirpe „kunstiosakonnaga“. Osakondadeks kutsun ma meie raamatukogu teema või autorite järgi jagatud raamaturiiuleid. Mille tarvis ma Sirpe kogun? Ei teagi, harjumus, igaks juhuks. Sama küsimus on ka enamiku raamatute puhul: äkki keegi veel loeb? Ruumipuuduse tõttu…
Aprillis ilmunud „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik. 1600–1739“ (Eesti Keele Instituut, EKSA, 2025) on 926 lehekülge paks raamat, üsna väikeses kirjas, väliselt igati vanamoodne sõnastik. Ka sisu poolest ei ole seal midagi enneolematut: materjal on juba viis aastat olnud üldkättesaadav EKI kodulehel…
Millal saab raamat valmis? Autorile näiteks siis, kui käsikiri on kirjastusele üle antud. Õudne hetk: nüüd autor teab, kuidas ta oleks pidanud selle raamatu kirjutama. Ta teab, et viiendas peatükis pole intriigi sõnastamiseks vaja rohkem kui kaht lauset – aasta varem…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Muusika psühholoogilisi mõjusid on igasuguseid ja uisapäisa ei maksa kõigile patsientidele ikkagi sama plaati peale panna.Matias Mango
22. augustil käis Contra koos Eesti presidendi Alar Karise ja Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga eesti- ja lätikeelse raamatu 500. aastapäevale pühendatud rattaretkel. Ramata küla raamatukogus anti üle külakostiks kaasa võetud eesti näidendite kogumik, mille on läti keelde tõlkinud Daila Ozola.Raigo Pajula / Vabariigi Presidendi Kantselei
Eesti teisel naiskirjanike seminaril tulid arutusele niihästi naistele (elu)lähedased kui ka üldkirjanduslikud küsimused. Fotol seminari avapäeval osalenud.Mari Teede
IShowSpeed võib meeldida või mitte, aga tema visiit ja eriti reaktsioon sellele näitab avalikkuse teisenemist.Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix
Hans Vredeman de Vriesile omistatav pilt alkeemik Heinrich Khunrathi laboratooriumist, kus raamatutel oli eriline koht.CC-BY-4.0 / Wikimedia Commons
Margit Mutso
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik 1600–1739“ on austusavaldus piiblitõlkijatele, tänu kelle loomingulisele lennukusele sündis eesti kirjakeel ja eestikeelne raamat.Eesti Keele Instituut
Lugedes üht autorit loed tegelikult sadat ja see ei ole kronoloogiline protsess: loed Milan Kunderat (foto aastast 1973), loed ka Fuentest ja Cervantest ja Murdochit ja Pirandellot.AFP/Scanpix