Lõpulugu
-
Tõejulgus ja nõiduse õpilane
Tehisaru lihtsustab nii bakterite kui ka viiruste uurimist. Tulemusi saab kasutada vaktsiinide tegemiseks, kuid samuti bioloogilisteks rünnakuteks.
Kas teadus on alati kasulik? Kas see on lihtsalt teadmiste otsing või midagi palju enamat? Need küsimused pole sugugi uued. „Teadusuuringutes on nii palju ohte, nii palju valeradu!“ kirjutas Jean-Jacques Rousseau 1750. aastal oma arutluses teadustest ja kunstidest. „Kui palju tuleb tõeni jõudmiseks eksida, kusjuures eksituste ohtlikkus ületab…4 minutit -
Linnutee
Päeva alustatakse vaikushetkega ja ürituste lõpus plaksutab publik taeva poole tänu- ja auavalduseks langenud võitlejatele.
„Kas tulite ka Ukrainat toetama?“ küsis minult umbes viieaastane tüdruk väljakul Ševtšenko kuju ees, kuhu tavaliselt kogunevad inimesed meelt avaldama. „Віче“ ehk avalik nõupidamine on üks ürgseid demokraatia võtmeid, mis Ukrainas siiamaani kasutusel. Tüdrukul oli käes väike plakat kirjaga „Ära vaiki“. Ta vaatas mulle otsa ja ütles,…4 minutit -
Koht kosutab miist, koht kaotab miist
Millest mõtled? Mõtlen kohtade peale. Suure tähega, käpslokis, ei, kursiivis. Kõik kohad ei ole kohad, ja ausalt öeldes on seda, mis kohast koha teeb, üsna raske sõnastada – teda nähes ja temas olles on see kohe selge. Koha tunneb ära palju ja lihtsamini kui näiteks armastuse või palaviku.
Mõtlen, et võib-olla koosnebki mu elu peamiselt kohtade tagaajamisest. Inimesed, olukorrad ja tegemised on nagu kohtade mööbel, kohtade käekotid…4 minutit -
Lisandus Karl Ernst von Baeri patsientide haiguslukku
Sel suvel oli „Viru folgil“ üheks esinejaks Valdur Mikita, kes pidas Käsmu rahvamajas loengu „Põlise olemise märgid“. Publikut tuli kohale kõvasti. Mikita kuulamisest on ammuilma saanud siitkandi rahvale üks põlise olemise märk, meie komberuumi kindel marker. Rahvas ei pidanud pettuma: Mikita rääkis talle looduse poolt kingitud sametise häälega täpselt õiget juttu, tehes publikule pärikarva paisid ja sügades teda kõrva tagant, täites rahvamaja saali selgelt tajutava rahulolunurrumisega.
Mikita…4 minutit -
Kodutu ja võõras inimeste keskel
Mis siis, kui tehnilise progressi lahutamatu osa ongi maniakaalse kontrolli lakkamatu laienemine?
„Ei, ma ei ole arust ära, mu mõistus on selge. Aga sa kuulsid, mis ütlesin rahvast ja oma kohustest, ja sa mäletad, et nimetid mind õnnetuks meheks. Sul oli ja on õigus: ma olen õnnetu mees.“
Nõnda kõneleb A. H. Tammsaare „Juuditis“ Petuulia linna peavanem Osias, kes on armunud Juuditisse ja püüab võita tema…4 minutit -
Hoolivuse hoidised
Ohule vaatamata ei kardeta siiski minna protestima ei Kõjivis ega Lvivis, Harkivis ega Odessas. Kõjivi protestimarsil lauldi, et vaigistada õhuhäiret.
Ma kirjutan seda teksti maal, maakodus, kust on pärit mu suguvõsa. Kirsipuude all, mille on istutanud minu vanavanaisa. Ma pole teda kunagi näinud, ta suri enne minu sündimist, aga mul on temaga tugev side. Võib-olla just nende kirsi- ja pirnipuude pärast, mis mäletavad…4 minutit -
Kodus või võõrsil
Isegi nende muusikute puhul, kellele Eesti päritolu on oluline identiteedi osa, ei tähenda see veel soovi siin elada ja tegutseda.
Viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda leidnud rahvusooperi Estonia ümber käiv vastuokslik poleemika on siiski mingil moel tänu- ja tähelepanuväärselt pinnale toonud eesti muusikakultuuri mitu murekohta. Kuigi ühest küljest paistab olevat tegu ühe institutsiooni spetsiifiliste probleemidega, kumab sellest läbi veel mitu suuremat ning põhjapanevamat küsimust.…4 minutit -
Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi
Oleme keskendunud liiga palju sellele, mida õpilane peab teadma, ja liiga vähe sellele, mida ta peaks olema kogenud.
On vana nali inimesest, kes surivoodil tõdeb rahulolevalt: „Näete siis – matemaatikat ei läinudki vaja!“ Nalja mõte on muidugi, et koolis õpitakse palju asju, mille otsest praktilist kasutamist alati ei märgata. Ometi ei õpita koolis ainult praktilisi oskusi. On teadmisi, mida peame nii oluliseks, et need kuuluvad…4 minutit -
Mis asi on karistuskirjandus?
Lion Feuchtwanger avaldas 1930. aastal romaani pealkirjaga „Edu“ („Erfolg“), kus on kirjeldatud tollase Baieri olustikku ning poliitilisi kähmlusi, käsitledes muu hulgas natside partei võimule pürgimist. „Edu“ on määratletud tekstide hulka, mille kohta öeldakse saksa keeles „Schlüsselroman“, prantsuse keeles aga „roman à clef“. Ma pole kindel, et kõik taipavad, millega on siin õigupoolest tegu. Roman à clef on nimelt tõsielul põhinev ilukirjanduslik tekst, mille tegelased sarnanevad reaalsete…4 minutit -
„Aga ma ju armastan sind“
Tahetakse küll võrdsust, aga mitte nõnda, et tõustaks kõrgemale – vastupidi, kõik parem ja kõrgem tuleb kiskuda alla, armetusse.
Nietzsche nihilismikriitika juurde kuulub üks mõiste, mida tänapäeval meelsasti ei meenutata, kuigi see läbib modernsuse kõiki kihte. See on prantsuskeelne ressentiment, mida Nietzsche oma emakeeles väljendada ei tahtnud, justkui aitaks võõrkeel kolli eemale peletada. Kolli väge aga pole see nõrgendanud. Eesti…4 minutit
