Muusikute vahetu suhtlus publikuga ja kaanoni kaasaloov interpreteerimine aitavad kuulajatel muusikaga paremini suhestuda ning seeläbi seoseid luua ja huvi tekitada.
Üle kümne aasta tagasi käis Aare Pilv välja kaasaloova kriitika hüpoteesi1, lisades sellega kriitika tüpoloogiatele vastuvõtva, tõlkiva ja kaasaloova kriitika jaotuse. Need pole tema sõnutsi niivõrd tüübid, kuivõrd „kriitilise hoiaku võtmed“ või „kunstiteosega suhestumise viisid“. Kui haarata kinni viimasest ehk kunstiteosega suhestumisest, võiks kaasaloova lähenemise printsiibi sedapuhku üle kanda…
Sõnastamisele vastu tõrkuvad mõisted ja piirid on visandlikud ning sageli ebatäpsed, suisa muinasjutulised.
Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et…
Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav?
Pealkirjas on küll levinud ütlus, aga kui nüüd rääkida muusikakultuurist, siis – kes on see, kes maksab? Ja miks keegi üldse peaks muusika eest maksma? Mida üldse tähendab tänapäeval muusika eest maksmine, kui nii suur hulk muusikat on voogedastusplatvormidel vabalt kättesaadav ning muusika kõlab ka pelga ruumitäitena peaaegu igal pool…
Lavastuses „Un_stus“ käivad käsikäes sopran Annabel Soode lõikav ja peenetundeline tämber, performance’i-kunstnik Mikk Lahesalu keha k-e-h-a-l-i-s-u-s, Maarja Nuudi kongeniaalne helikunst ning kõik selle tervikuks seadnud ürgandeka Astra Irene Susi detailitundlik ja elulisusest nõretav interpretatsioon.
„Un_stus“ näitab, et lagunemine tõesti ongi viljakuse eeldus. Veel ja veel seda „sooja komposti, milles palju lusti“, nagu kõlab tüki ühes ekstaatilisemas stseenis.
Nagu sadakond aastat tagasi, on ka seekord laulupeole eelnenud ja järgnenud vähem ja rohkem kriitilised sõnavõtud lõppeks selle traditsiooni orgaaniline osa.
Nii nagu tihtilugu muusikat enam ei kirjutata ega talletata seda füüsilistele helikandjatele, ei kirjutata enam nii palju ka muusikast.
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule. Ehkki ma pole päris kindel, kas füüsiline helikandja – olgu CD, vinüül, kassett või veel miski muu – ja pilvest ehk voogedastusplatvormidelt leitav muusika on raamatu…
Tuleb tõdeda, et „Boheem“ on oma krestomaatilisusest ja „ajatusest“ hoolimata tänapäevani päriselt kõnekas, iseäranis seekordses Vanemuise tõlgenduses.
Sügava mulje jättis Kristjan Häggblom Külmavaimu rollis (fotol ka Pirjo Jonas Cupidona). Tema esitatud igihaljas aaria „What Power Art Thou?“ on kõnealuse Purcelli ooperi vahest üks tuntumaid.
Tiit Palu on küll „Kuningas Arthuri“ lavastajana mitmeid piire kombanud ning ka tavapäraseid konventsioone julgelt painutanud, kuid teinud seda kunstipäraselt ja arusaadavalt.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.