„Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik“, Juhan Raud vestles Merike Estnaga
Tõnis Saarts, „Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente“
Ülo Mattheus, „Avage see kuradi väin!“
Rein Ruusalu, „Üleskutse majanduslikule õiglusele“
Jaanus Terasmaa, „Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?“
Marje Ingel vestles helilooja ja dirigendi Bianca Rantalaga
Ülar Mark, „Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?““
Maarja Tüür vestles maastikuarhitekt Ursula Wieser Benedettiga
Vivian Siirman, „Gea Troska sajas sünniaastapäev“
Jaak Prozes, „On selline klubi – hõimuklubi 25“
Art Leete, „Sölkupi…
Nüüdsama olid lihavõtted, mis paljudes, eriti katoliiklikes maades, tähendab mängulisi praktikaid, mille hulgas on nii protsessioonid kui ka etendused. Saksakeelses kultuuriruumis kasutataksegi nende kohta mõistet Osterspiele ehk lihavõttemängud. Nende käigus võidakse kaasa elada sellele, kuidas Kristus jõuab viirukipilvest ümbritsetuna eesli seljas Jeruusalemma. Mitmed keskaegsed puuskulptuurid, mis Jeesust eesli seljas kujutavad, on senini muuseumides säilinud. Samuti etendatakse ristilöödud Jeesuse sümboolset matmist ja tema suursugust ülestõusmist inglihäälte saatel. Sellised hauakohad olid mitmetes…
„Ainuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista“, Brita Karin Arnover vestles Ants Heinaga
Ingrid Ruudi vestles aktivistist arhitekti Jos Boysiga
Tristan Priimägi vestles filmirežissöör Tarik Salehiga
Toomas Toomsoo, „Kes on inimene, kui mälu on läinud?“
Kerttu Palginõmm, „Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“
Liina Lukas, „Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis“
Paavo Piik, „Suur eesti teater väiksel Inglismaal“
Madli Vanamölder ja Kaarel Vanamölder vestlesid germanist Martin Klökeriga
Aurora Ruus, „Kes läheb kontserdile?“
Sõna mäng ei tähenda minu jaoks kunagi üksiolemist. Mäng eeldab teisi — pilke, reaktsioone, vaikivaid kokkuleppeid ja valju naeru. Mäng sünnib alles siis, kui on seltskond.
Heas seltskonnas muutub peaaegu kõik mänguks. Lauatennis ei ole lihtsalt pall ja laud, vaid pisike draama. Maffia ei ole pelgalt rollide jagamine, vaid psühholoogiline duell. Isegi karaoke — eriti karaoke — on mäng julguse ja piinlikkuse piiril.
Tõsi, ma ei ole neis mängudes kuigi osav. Ma olen…
„Kunsti regressioon tehisarupõhises kultuuritööstuses“, Ardo Ran Varres vestles Peeter Lauritsaga
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid
Tristan Priimägi vestles Maroko režissööri Kaouther Ben Haniaga
Kadri Vaas Eesti režissööride huvikaitse barjääridest
Triin Ojari, „Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić“
Anu Realo tulevikuteadlikkusest
Mait Rungi, „Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad“
Mirje Mändla märtsikuu kontsertidest
Valle-Sten Maiste vestles kirjandusteadlase Mihhail Lotmaniga
Kunter Tätte, „Tuumperekonnana elamine ei soosi kõrget iivet“
Hasso Krull, „Emergentne autor hüpnosfääris“
Mängu mõiste on lai ja palju oleneb mängijate võimalustest. Mängu mõõtmeid on erisuguseid – pisikesest spontaansest mängulisest mõttest kuni maailma mastaabis toimuvani. Mängud võivad olla reaalsed ja sürreaalsed, kognitiivsed ja metakognitiivsed, positiivsed ja negatiivsed, ilusad ja inetud. Paljudel mängudel on varjatud tasandeid: kui mängija neid ei taba, jääb ta kaotajaks. Eetiline mäng on avatud, intelligentne, loominguline, improvisatsiooniline, täis põnevaid üllatusi, rõõmu, aga ka arendavaid pingeid, mis ideaalis lahenevad hästi. Pooldan nn serendipity-hoiakut: tervitan õnneliku õnnetuse…
Märt Väljataga, „Tõlgetest raamatuaastal“
Mihkel Kangur CO₂-le keskenduvast keskkonnapoliitikast
Joonas Kiik, „Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega“
Karin Alliku vestlus varalahkunud näitleja Jörgen Liigiga
Henri Hütt, Keithy Kuuspu, „Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel“
Kais Matteus kultuuripärandi hoidmisest
Merle Karro-Kalberg vestles vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga
Mari Uusküla, „Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris“
Külli Kangur, „Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel“
Kadi Lubi, „Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema?“
Katrin Ruus, „Lehma pea“
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud.
Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega üritatakse tagada, et mängus leiduks (aja- ja ressursipiiranguid arvestades) piisavalt süžeelist hargnemist. Narratiivsete võimaluste rohkusega lõhutakse ühtlasi maailma staatilisus, et luua usutav maailm, mis toimiks justkui mängijast sõltumatult.
Hargnemine nõuab aga, et mängija valikutel oleksid selgelt adutavad tagajärjed, isegi kui maailma reaktiivsus on…
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega
Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“
Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga
Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga
Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga
Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“
Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“
Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene“
Sten Loov, „Eurovisioni moraalse näo päästmine on jäetud muusikute ja televaatajate õlule“
Andrei Hvostov, „Teile on…
Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend.
Keel mängib tegelikult juba ise. See mäng toimib esmajoones mitte nimetamise ehk fikseerimise, vaid…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Esiküljel kunstnik Merike EstnaPiia Ruber
Kerttu Palginõmm, kunstiajaloolaneBerta Jänes
Esiküljel arhitektuuriajaloolane Ants HeinBrita Karin Arnover
Kadri Vaas, endine Kinoliidu juht
Esiküljel kunstnik Peeter LauritsPiia Ruber
Gerhard Lock, Tallinna Ülikooli BFMi muusikateaduse ja multimeedia lektorGerhard Lock
Esiküljel ilukirjanduse tõlkimise eest aastaauhinna pälvinud Aet VarikKris Moor
Märten Rattasepp, arvutimängude kirjanikErakogu
Esiküljel kunstnik Alice KaskPiia Ruber
Ott Puumeister, semiootikErakogu
