„Kõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte,“ Pille-Riin Larm vestles Kairi Loogiga
Helika Mäekivi, Ülle Sihver, „Kuidas tagada terminitööks järelkasv?“
Leo Luks, „Häda mõistuse pärast“
Jaan Vare, „Innovatsiooni ja moraali paradoks“
Helmi Marie Langsepp, „(Taastuv)energiaruum“
Kadi-Ell Tähiste ja Elin Kard kunstivaldkonna rahastamisest
Maria Mölder Eesti muusikaturu fookuspäevast
Tristan Priimägi, „Kas Flooja päästab meid?“
Tuglase novelliauhinnad
Äli-Ann Klooren, „Lõbus ja värvikas kontserdikuu“
Tristan Priimägi vestles näitleja ja filmilavastaja Céline Sallette’iga
Ulla Kihva vestles prantsuse kirjaniku Annie Ernaux’ga
Tauri Tuvikene vestles linnaliikumise professori Marco te Brömmelstroetiga
Kaire Nurk vestles kunstnik Markus Kasemaaga
Timo Maran, „Keskkonnakriis ja tähenduslik elu“
Elise Rohtmets vestles soouuringute keskuse Dike kaasasutaja Mari-Liis Sepperiga
Art Leete, „Kuidas soomeugrilaste konte korjati“
Margus Maidla vestles metsapatoloogia professori Rein Drenkhaniga
Merili Metsvahi, „Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas“
Esiküljel Florian Wahl. Foto…
Kultuuri elutööpreemia Doris Karevale, Tõnu Kaljustele ja Peeter Simmile
Teaduse elutööpreemia Leo Võhandule
Wiedemanni keeleauhind Tiit Hennostele
Kultuuri ja teaduse aastapreemiad
Kultuurkapitali elutööpreemiad ja peapreemiad
Pille-Riin Larm, „Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus“
Iivi Zájedová, „Pool sajandit Läänemere Liidu asutamisest“
Intervjuu kunstikriitiku Orit Gatiga
Vestlusring arhitektuuri valdkonna autoriõiguse üle
Oleksandra Kalinitšenko tummfilmide maagiast
Elle-Mari Talivee, „Tuglase ja Underi raamatukogud“
Esiküljel Jaan Krossi auhinna laureaat Sveta Grigorjeva. Foto Piia Ruber
„Inimene visuaalse ja helilise info vahelduvas mõjuväljas“, Peeter Kormašov vestleb Karl Saksaga
Mart Kalm, „Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus teeb Eesti elamisväärseks“
Krister Kruusmaa, „Andmetesse valatud raamatukultuur“
Arhitektuurivõistluste aasta 2024
Intervjuu ööuurija Élisabeth de Bézenaciga
Urmas Lüüs, „Posthumanistlik amööb mullases peoruumis“
Intervjuu kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii esimehe Kai Olivia Arrakuga
Kuidas valmis mängufilm „Naerata ometi“
Peet Kask, Rein Taagepera, „Kas maksud teevad õnnelikuks?“
Isabel Mari Jezierska, „Nähtamatu osa majandusest“
Andrei Liimets, „Kes kardab kliitorit ehk Kuidas ERRist sai Urr“
Joonas Ojap,…
„Pika objektiiviga Tallinna talletamas“, Johannes Lõhmus vestles Meel Palialega
Eesti Kultuurkapitali esseevõistluse võidutöö
Margus Maidla vestles akadeemik Maarja Grossberg-Kuusega
Ülo Mattheus, „Make Ukraine great again“
Kultuuriautonoomia seadus 100
Soome-ugri kultuuripealinn Narva
Triinu Aru, „Ühismeedia ja usaldus“
Kent Raju, „Voogedastus ja füüsiline meedia“
Maria Mölder vestles Eesti Muusika Infokeskuse uue juhi Saale Karedaga
Jaanuar muusikas
Eesti teater 20 aasta pärast. Publiku roll teatris
Ave Taavet, „LR kui kirjandussõbra veiniriiul“
Johanna Jõekalda, „Arhitektuuripreemiad ilma uusehitisteta“
Kai Lobjakas vestles disainer Matti Õunapuuga
Juhan Raud vestles näituse „Nad…
„Maailma parim rahapada“, Kaarel Tarand vestleb Margus Allikmaaga
Pille-Riin Larm vestles keeleteadlase ja õppejõu Valve-Liivi Kingisepaga
Peep Ehasalu eesti esimestest arekeelsetest teostest
Maria Mölder vestles Eesti Muusikateaduse Seltsi uue juhi Marju Rajuga
Maiko Mathiesen, „Visand teekonnast kasvujärgse Eestini“
Mart Tšernjuk, „Sõjatarkus taoistlikus võtmes“
Margus Ott, „Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne“
Eneli Kindsiko, Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht haridusruumist
Arne Ader, „Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist“
Marina Richter vestles hispaania režissööri Albert Serraga
Anna-Liisa Unt vestles Väli maastikuarhitektide Kadi ja Kristian Nigulaga
Kaarel…
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid
Raivo Soosaar, „Automaks – halvasti esitletud hea maks“
Kunstiakadeemia rektorikandidaadid
Intervjuu VAT-teatri juhi Aare Toikkaga
Mart Saarma, „Akadeemia roll“
Mele Pesti, „Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda“
Kaur Garšnek , „Kui muusika pole tellija materjalist“
Triinu Tamm ja tõlkija Heli Allik Louis-Ferdinand Céline’i „Sõjast“
Kurmo Konsa, „Lugu pärandiks saanud raamatust“
Annika Lõhmus, „Arvo Pärdi juubeliaasta avaakord“
Andrei Liimets vestles Läti filmitegija Matīss Kažaga
Johannes Lõhmus vestles Neitsi Maali laureaadi Ülo Pikkoviga
Janika Kronberg, „Mr. Ge kojujõudmine“
Sirel Heinloo, „Väikesed kultuuriühendused ongi julgeolek“
Jüri Lipping, „Deleuze’i sajand“
Kadi Tuul, „Kas iseliikuvad sõidukid teevad linnaplaneerimises revolutsiooni?“
Merle Karro-Kalberg vestles rootsi arhitekti Albert France-Lanordiga
Margus Maidla vestles Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professori Alvo Aablooga
Janno Zõbin, „Kas Bodøst sai saamide kultuuripealinn?“
Rünno Lumiste, „Punamütsike, Sipsik ja Lotte“
Esiküljel Arvo Pärt. Foto Priit Grepp
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on:
Naeratav maailmaparandaja Hanna Linda Korp
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret…
Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep.
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki –…
Sirbi laureaadid 2025
Taavi Hark pianist Martti Raide tähtpäevakontserdist
Tiia Kõnnussaar, „Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung“
„Naised teaduses“ stipendiaadid Kadri-Ann Pankratov, Mari Tõrv ja Marju Himma
Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel“
Martin Aidnik, „Eesti kunstiakadeemia Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti“
Raul Veede „Taat, istu! Tsitaat!“
János Pusztay, „Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?“
Äli-Ann Klooren detsembrikuu kontsertidest
Kent Raju, „Digiheli akustilisel kontserdil“
Konstantin Kuningas filmiaastast 2024
Tüüne-Kristin Vaikla, „Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine“
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks…
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga
Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“
Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“
Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“
Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“
Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“
100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“
Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nostalgiast
Natalie Mets, „Klubikultuur muutuste veerel“
Laur Kaunissaare, „Olukorrast teatrimaastikul. Rahulikult“
Triinu Laan, Mari-Liisa Parder, „Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis“
Art Leete, „Kokkupuuted…
Roger Zelazny 1967. aasta fenomenaalses ulmeromaanis „Valguse isand“ tegutsevad Maalt saabunud inimesed kauges tulevikus planeedil, mille nad on vallutanud. Kolonistid on end sättinud planeeti valitsema tehnoloogia kaasabil: see võimaldab teadvust ühest kehast teise siirdada. Nõnda elavad nad sajandeid, kogu aeg rahvastikku juurde tootes. Kuna seesugune tegevus sarnaneb ümbersünniga, on vallutajad võtnud endale hinduistliku mütoloogia jumalate rollid. Raamatu nimitegelane otsustab kehastuda Buddhaks ning hakkab režiimi vastu mässama.
Teadvuse siirdamise motiiv viib paratamatult…
Heli Allik, „Minu kirjanduskriitika“
Mihhail Trunin, „Kui surnud, siis surnud“
Ülo Mattheus, „Hirmu globaliseerumine ja kangelase ootus“
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate nominendid
Mattias Malk vestles Bratislava linnainstituudi juhi Petra Markoga
Elvi Tuisk, „Kuidas saada õiglast tasu oma teose või esituse eest?“
Kurmo Konsa, „Inimesed vitriini ees ja sees“
Priit Suve, „Alkohol ja ühiskond: ebamugavatest küsimustest avatud dialoogini“
Margus Ott, „Argidialektika XXXI. Vabadus“
Esiküljel Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Heli Allik. Foto Piia Ruber
Ma ei taha väita, et Valdur Mikita valetab, aga ma ei usu, et mööda metsa konnates on võimalik mõelda. Pärast aastaid kestnud teadustööd tuleb tõdeda, et personaalne empiiriline kogemus implitseerib vastupidist. Teisisõnu: olen kade, sest mina nii ei oska. Isegi tsiviliseeritum keskkond ja asfalteeritud tänavad ei aita, kuigi peaks olema heade mõtete linn. Mina mõtlen hoopis umbses toas ja ainult siis, kui valgel laual on arvutis Word.
Ainult siis, kui ma…
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda.
Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes teeb asju, käib kohtades, naudib, aga keha on see, kes valutab. Mõnikord valutab ta taamal, teinekord…
„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga
Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest
Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“
Finlandia romaaniauhind 2024
Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal
Agnes Neier, „Mida me kardame?“
Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga
Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“
Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma“
Kristiina Malm-Olesk vestles helilooja Alisson Kruusmaaga
Anni Martin aasta puitehitistest
Merle Karro-Kalberg vestles disainer Dan Mikkiniga
Madis Vasser,…
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa koperdada ja näiteks mu jalaluu murda …
Sama päeva õhtul laman operatsioonilaual, päriselt, minu keha kohale kummardub…
„Oo, betoon!“, Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Oliver Soometsaga
Margit Mutso vestles värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männiga
Aimar Ventsel, „„Heade venelaste“ kunst“
Andrei Liimets vestles Briti dokumentalisti James Jonesiga
Alari Purju, „Institutsioonid ja majanduslik edenemine“
Hent Kalmo, „Kasvuraskused. Pikk vaade“
Priit-Kalev Parts, „Energiaüleminekuist nüüd ja muiste“
Maarja Grossberg-Kuusk ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Dmitri Vinnikov, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“
Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuhi Marja Undiga
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2024
Reet Hiiemäe, „Kadri metamorfoosid“
Aurora Ruus, „Muusikast mineviku ja tuleviku…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.