Märt Väljataga, „Tõlgetest raamatuaastal“
Mihkel Kangur CO₂-le keskenduvast keskkonnapoliitikast
Joonas Kiik, „Võitlus jätkub sammhaaval, Oscaritega“
Karin Alliku vestlus varalahkunud näitleja Jörgen Liigiga
Henri Hütt, Keithy Kuuspu, „Etenduskunsti auhinna žürii liikmena kõigest, mis südamel“
Kais Matteus kultuuripärandi hoidmisest
Merle Karro-Kalberg vestles vandeadvokaadi ja patendivoliniku Liina Jentsiga
Mari Uusküla, „Rahustav, taevalik ja poeetiline sinine keeles, meeles ja kultuuris“
Külli Kangur, „Ukraina sõja varjatud keskkonnakahju Eesti piiriveekogudel“
Kadi Lubi, „Solidaarsus tervishoius ehk Kuidas on vähk meie kõigi teema?“
Katrin Ruus, „Lehma pea“
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud.
Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega üritatakse tagada, et mängus leiduks (aja- ja ressursipiiranguid arvestades) piisavalt süžeelist hargnemist. Narratiivsete võimaluste rohkusega lõhutakse ühtlasi maailma staatilisus, et luua usutav maailm, mis toimiks justkui mängijast sõltumatult.
Hargnemine nõuab aga, et mängija valikutel oleksid selgelt adutavad tagajärjed, isegi kui maailma reaktiivsus on…
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega
Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“
Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga
Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga
Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga
Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“
Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“
Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene“
Sten Loov, „Eurovisioni moraalse näo päästmine on jäetud muusikute ja televaatajate õlule“
Andrei Hvostov, „Teile on…
Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend.
Keel mängib tegelikult juba ise. See mäng toimib esmajoones mitte nimetamise ehk fikseerimise, vaid…
„Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus“, Tambet Kaugema vestles Priit Põldmaga
Marju Lauristin, „Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal“
Peep Nemvalts, „Teadusulmeline ÕS 2025“
Anu Viltrop, „Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?“
Kurmo Konsa, „Vähem inimesi, kuumem planeet“
Maria Mölder, „Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada“
Riina Oruaas, „Muusika ja teater pole ainult muusikateater“
Merle Karro-Kalberg, „Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu“
Elina Liiva vestles arhitekti ja kuraatori Kaisa Karvineniga
Pille-Riin Larm vestles kirjanduse aastaauhindade põhižürii juhi Elisa-Johanna Liiviga
Tristan Priimägi…
Ma olen väike rebane! Ärkan mererannal ja ei saa mitte millestki aru. Või on see hoopis vanaema heinamaa? Olen korra ka unes rebane olnud, jooksnud sealt põllult Veneetsiasse, mis õnneks ei olnud kaugel, kõigest võsa taga. Nüüd aga on kõik ilmsi ja mul on endiselt kõik hästi: olen konsooli ühendanud ekraaniga ja mängin „Tunic’ut“, Andrew Shouldice’i disainitud seikluslikku videomängu. Rebane olen mängult, ja mäng on raske, aga üliarmas. Ajan end tagakäppadele, tipin ringi, otsin läbi- ja ligipääse, leian…
Sveta Grigorjeva Triin Soometsa luulekogust „Jäälind“
Riho Västrik, „Grigori Kromanov 100“
Grigori Kromanov 100
Silver Õun Béla Tarri filmidest
Tristan Priimägi vestles saksa filmirežissööri Mascha Schilinskiga
Marin Mõttus, „Kirjanduse veritsev serv“
Margit Keller ja Triin Vihalemm Ida-Virumaa tulevikust
Robin Lek, Triinu-Liis Tuhkla, „Kes on naine? Kes on mees?“
Gregor Kulla, „Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu“
Tüüne-Kristin Vaikla vestleb Jan Kausi ja Sirja-Liisa Eelmaga
Johanna Holvandus-Tarvas, „Ruum poliitika meelevallas“
Katja Novak, „Märkmeid Ukrainast II. Ühtsust tunneme hädas“
Hunt Kriimsilm olemine tekitab pidevalt identiteedikriisi – jack of all trades, master of none. Mitte millegi meister, kõikide ametite tundja.
Kriisiorgu võibki jääda, kui ei suhtu kõigesse mänguliselt. Elu muutub tuhmiks, kui ei katseta ega pane ennast ja ümbritsevat proovile. Haritud arhitektina võiksin proosaliselt öelda, et elu proovikive tuleb pidevalt ümber tõsta, lihvida ja oskuslikult müüriks laduda. Ja mis siis, kui mitte millegi meistriks olemine ei olegi läbikukkumine, vaid keeldumine olemast…
„Reaalsuse kõrb võtab võimust“, Juhan Raud vestleb Anders Härmiga
Kadi-Ell Tähiste ja Maarin Ektermann kunstivaldkonna rahastamisest
Oliver Issak, „Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale“
Ardo Ran Varres vestles kirjaniku ja kultuuriteadlase Rein Rauaga
Tristan Priimägi vestles prantsuse režissööri Oliver Laxe’iga
Äli-Ann Klooren veebruari kontsertidest
Jaanus Terasmaa inimtekkelisest kliimamuutusest
Mariliis Kõuts, „Kõik me kanname endas mere märke“
Piret Pungas-Kohv soodest ja nende taastamisest
Eesti teatri auhindade nominendid
Jaana Davidjants, Brigitta Davidjants, „Heli roll Tiktoki Vene propagandas“
„Sina mängid, et võita, aga mina hoopis tantsin.“ Nii teatasin mõneti nipsakalt ja teadlikult provokatiivselt umbes aasta tagasi ühes eravestluses. Olukorra kontekst pole praegu enam oluline, kuid materjali võiks siin olla laiemaks üldistuseks. See näitlikustab põhimõttelist vastuolu suhtumises ellu, eesmärkidesse, aga ka suhetesse.
Olgu olümpiamängude ja „Eesti lauluga“, kuidas on, kuid mujalgi näikse me aina enam fetišeerivat võitu ja oleme unustanud, et väärtustada saab ka mängu ilu. Kõike on vaja mõõta ja tulemuste alusel pingeritta sättida, otsekui see olekski tõe ainus kriteerium. Meie ajastul on kõik kvantifitseeritav, kvaliteedi järele märkavad küsida vähesed. Mõõdetakse päevas…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Esiküljel ilukirjanduse tõlkimise eest aastaauhinna pälvinud Aet VarikKris Moor
Märten Rattasepp, arvutimängude kirjanikErakogu
Esiküljel kunstnik Alice KaskPiia Ruber
Ott Puumeister, semiootikErakogu
Esiküljel dramaturg ja lavastaja Priit PõldmaPiia Ruber
Maria-Kristiina Soomre, kunstiteadlane, ametnik, tudengPiia Ruber
Esiküljel luuletaja Triin SoometsDirk Skiba
Mikael Ristmets, arhitekt, barista, kohviröstija, purjetajaHolden Laine
Esiküljel kuraator Anders HärmPiia Ruber
Leenu Nigu, tõlkija ja Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetajaMarten Puidak / Tallinna Ülikool
