„Õitseb teater rannaliival, aga ka küünis ja köstrimajas“, Tambet Kaugema vestleb Kaili Viidasega
Kirjanduslik jalutuskäik Helsingis Jan Kausiga
Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Teabekeskuse juhi Ilvi Liive-Roosipuuga
Intervjuu režissööri assistendi Ingrid Cristea Vendeliniga
Ingrid Ruudi vestles arhitektuuriajaloolase Iulia Stăticăga
Hana Geara, Lill Sarv, Kaidi Põldoja, „Metsik mäng linnas“
Raivo Kalle, „Elulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd“
Heli Valtna, Raili Lilo, „Majandus, miks sa ei õitse?“
Alari Purju vestles majandusteadlase Thomas Pikettyga
Juhan Raud vestles EKA galeristi Kaisa…
Mina ei saa aru, miks mäng on inimese elus „kohustuslik“ vaid teatud eluperioodil. Kas siis noore – ja eriti täiskasvanu – elu muutub sedavõrd, et mängulisus, improvisatsioon ja elu (ning linna) eri tahkude lustlik avastamine ei kuulu enam inimeseks olemise juurde? Vahel vaatan kuhugi tõttel olles lastele mõeldud turnikaid ja igatsen ka endavanusele minale midagi sarnast. Linn on küll täis igat sorti vabaõhujõusaale jms eesmärgistatud tegevust silmas pidavat arhitektuuri, aga ka täiskasvanud, ja tegelikult nooredki, vajavad mänguplatse, kus saaks ühiselt või üksinda lihtsalt mängida, turnida, sotsialiseeruda.
Mul on vedanud, et teatriga tegeleva…
„Kaumann ja Kivirähk suunduvad allilma“, Annika Lõhmus vestles Tõnis Kaumanniga
Ülo Mattheus, „Ameerika MAGAb“
Kurmo Konsa, „Sünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu“
Farištamo Eller, „Kuidas hoida hoidjat?“
Carmen Kilvits harrastusteadusest
Tristan Priimägi Cannes’is
Silvia Lorenzi, „Trauma, kultuur ja valearusaamad“
Penny Boxall, David Hartley, „Tartu lummuses“
Veronika Valk-Siska, „Bauhaus elab“
Igor Kotjuh, „Kulgemise vägi“
„Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?“, Kaspar Viilup vestles Doris Kartauga
Lauri Kärk möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest
Kunstiajaloolased kunstiaias
Reili Argus, „Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis“
Ingrid Ruudi vestles arhitekt Emma Cheatle’iga
Rait Kallus, „Oma pesa“
Margus Maidla, „Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias“
Taisto Raudalainen, „Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses“
Priit Põldma näitlejaportree Külli Teetammest
Hasso Krull, „Luua tähelepanu templid“
Kui otsida mängu olemust, siis selgub kiiresti, et mäng ei ole elu vastand. Vastupidi, mäng on sageli reaalsuse eelproov. Suur osa oskustest, mida inimene otstarbekalt rakendab, kujuneb esmalt simulatsiooni keskkonnas. Laps mängib enne, kui ta midagi täielikult valdab. Teadvus modelleerib võimalusi, katsetab, eksib ja õpib.
Ka matemaatika tund on olemuselt mänguline protsess. Ülesanne antakse ette ning inimene otsib lahenduskäike. Sama toimub males, arvutimängudes või ehitusklotsidega konstrueerides. Kõigis neis olukordades treenib aju võimet luua seoseid, prognoosida tulemusi ja kujundada…
Paistab, et ma pole piisavalt õilis isik pälvimaks kutset „Plekktrummi“, sestap alustan kultuurisoovitusega: lugege Huizinga „Mängivat inimest“ ja mõtelge pisut oma elu üle järele. Mina pean küll ennast just mängivaks inimeseks, kuid liiga sageli puutun kokku selliste ülitõsiste tegelastega, kes on nii õilsad ja tähtsust täis, et tekib vältimatu sund suhtlusse mõni väike vemp vahele visata. Eks sotsiaalsed rollidki ole valitud (vt ka Eric Berne, „Suhtlemismängud“) ning mulle jääb sageli kanda narri osa, mida muu hulgas täidan ametliku töötõendi alusel…
Eret Talviste, „(Mõtte)rännud ja imestamised“
Miikael-Aadam Lotman vestles Saksa filosoofi Markus Gabrieliga
Meelis Oidsalu vestles Soome näitekirjaniku E. L. Karhuga
Ardo Ran Varres, „Kolm pilku filmindusele. Tehisaruga ja ilma“
Annika Peetsalu, „Kui sõnavabadusest saab rünnak“
Eneli Kindsiko, „Inimeseks olemise kunst“
Anni Martin, „Tõlkes kaduma läinud kultuur. „Pärand“ ilma „kultuurita“ jääb hoidjata“
Merle Karro-Kalberg vestles Eesti disainikeskuse uue juhi Kirke Leinatammega
Juhan Raud, „Jumalannad, animism ja kehavedelikud Veneetsia biennaalil“
Protestid Veneetsia biennaalil
Juhan Raud vestles Pussy Rioti juhi Nadja Tolokonnikovaga
Valeri Puzik,…
Mängu harrastatakse tema enda pärast, tegevusrõõmuks, ütleb eesti keele seletav sõnaraamat. Mäng on seega protsess, mitte tulemus. Mängu ilu võib olla omaette väärtus, millele tuua ohvriks hüpoteetiline tulu.
Me oleme harjunud vastandama mängu ja tõelisust, tegema vahet, mis on mängult ja mis päriselt. Üldtunnustatud seisukoha järgi imiteerib mäng teatud mõttes tegelikkust ning lapsed õpivad mängides seda tundma ja seal hakkama saama, mahtuma reeglite piiridesse ja tegema koostööd. Eks vist sealt tulegi tõdemus, et mäng on väikese inimese töö, nagu öeldud ka Ivo Linna omal…
„Lõpmatuse aktiivne pool“, Konstantin Kuningas vestles Daniil Zandbergiga
Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi Berit Petolai kõne
Veiko Belials, „Tehis on päris“
Äli-Ann Klooren, „Kontsertidest (üle)küllastatud aprill“
Margus Ott, „Tehislik ja looduslik“
Mihkel Kangur, „Metsa ei istutata“
Piret Karro-Arrak, „Meie laste tore ja turvaline elu“
Mirjam Hinrikus, „Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik“
Tristan Priimägi, „Hirmu paradoks“
Joosep Ehasalu, „Tühja võimla Ameerika mäed“
Marge Monko ja Ingel Vaikla vestlesid filmifestival „Courtisane’i“ tegijatega
Merle Karro-Kalberg, „Mida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?“
Margaret Tilk vestles…
Viimastel kuudel olen tabanud end küsimuselt, miks Shakespeare mulle korda ei lähe. Peter Brook kirjutab oma raamatus „Tühi ruum“ Shakespeare’i tähtsusest. Ta annab ka vastuse, kirjutades põlemiseta museaalsetest lavastustest, mille tajutav kontakt tänapäevaga jääb napiks.
Tuntud teatrikriitik kirjutas mõni kuu tagasi Sirbis, et üks lause küünistas teda terve suve: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult.“ Kriitik jättis lugemata järgmise lause: „Palju keerulisem on olla laval ja küsida: kes oli komsomolis?“ Nii kirjutasin Urmas Lennuki lavastuse „Arkaadia teel“ arvustuses.
Shakespeare’i kaasaegsed on pool tuhat aastat surnud,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Esiküljel Pärnu Endla teatri lavastaja Kaili ViidasTeele Mustallikas
Sveta Grigorjeva, luuletaja ja koreograafErakogu
Esiküljel helilooja Tõnis KaumannTaniel Kirikal
Esiküljel režissöör Doris KartauSohvi Viik-Kalluste
Rait Kallus, arhitektErakogu
Leo Luks, filosoofKris Moor
Esiküljel kirjandusteadlane Eret TalvistePiia Ruber
Veiko Belials, ulmekirjanikIvo Kruusamägi / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
Esiküljel lavastaja ja näitleja Daniil ZandbergPiia Ruber
Andrus Karnau, ajakirjanik ja teatrikriitikKairit Leibold / ERR / Scanpix
