Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Esiküljel režissöör Tõnis PillPiia RuberSel reedel Sirbis
„Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku“, Kaspar Viilup vestles Tõnis Pilliga
Urmo Mets, „Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö“
Melika Kiilmaa ja Maaja Vadi traumateadliku mõtteviisi rakendamisest
Joonas Hellerma vestles filosoof Rüdiger Safranskiga
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid
Gregor Kulla, „Valuraha“2 minutit -
Esiküljel Kairi LookPiia RuberSel reedel Sirbis
„Kõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte,“ Pille-Riin Larm vestles Kairi Loogiga
Helika Mäekivi, Ülle Sihver, „Kuidas tagada terminitööks järelkasv?“
Leo Luks, „Häda mõistuse pärast“
Jaan Vare, „Innovatsiooni ja moraali paradoks“
Helmi Marie Langsepp, „(Taastuv)energiaruum“
Kadi-Ell Tähiste ja Elin Kard kunstivaldkonna rahastamisest
Maria Mölder Eesti muusikaturu fookuspäevast5 minutit -
Sel reedel Sirbis
Tristan Priimägi, „Kas Flooja päästab meid?“
Tuglase novelliauhinnad
Äli-Ann Klooren, „Lõbus ja värvikas kontserdikuu“
Tristan Priimägi vestles näitleja ja filmilavastaja Céline Sallette’iga
Ulla Kihva vestles prantsuse kirjaniku Annie Ernaux’ga
Tauri Tuvikene vestles linnaliikumise professori Marco te Brömmelstroetiga
Kaire Nurk vestles kunstnik Markus Kasemaaga
Timo Maran, „Keskkonnakriis ja tähenduslik elu“
Elise Rohtmets vestles soouuringute keskuse Dike kaasasutaja Mari-Liis Sepperiga
Art Leete, „Kuidas soomeugrilaste konte korjati“
Margus Maidla vestles metsapatoloogia professori Rein Drenkhaniga
Merili Metsvahi, „Eestlasena Indoneesias rahvajuttude kogumikku koostamas“
Esiküljel Florian Wahl. Foto…4 minutit -
Esiküljel Jaan Krossi auhinna laureaat Sveta GrigorjevaPiia RuberSel reedel Sirbis
Kultuuri elutööpreemia Doris Karevale, Tõnu Kaljustele ja Peeter Simmile
Teaduse elutööpreemia Leo Võhandule
Wiedemanni keeleauhind Tiit Hennostele
Kultuuri ja teaduse aastapreemiad
Kultuurkapitali elutööpreemiad ja peapreemiad
Pille-Riin Larm, „Jaan Krossi trotslikkus ja Sveta Grigorjeva kompromissitus“
Iivi Zájedová, „Pool sajandit Läänemere Liidu asutamisest“
Intervjuu kunstikriitiku Orit Gatiga
Vestlusring arhitektuuri valdkonna autoriõiguse üle
Oleksandra Kalinitšenko tummfilmide maagiast
Elle-Mari Talivee, „Tuglase ja Underi raamatukogud“
Esiküljel Jaan Krossi auhinna laureaat Sveta Grigorjeva. Foto Piia Ruber3 minutit -
78aastane mees, 47aastane mees, 53aastane mees, 66aastane mees, 44aastane mees, 43aastane mees, 45aastane mees, 56aastane mees, 59aastane mees ja 46aastane mees? See ei ole väljavõte mõnest Vatikani konklaavi protokollist, Eesti kõige nukrama nimekirja taga peitub ERRi nõukogu. Pildil kogunevad spetsialistid drag-show üle mõtteid vahetama.Stanislav Moškov / Õhtuleht KirjastusKes kardab kliitorit ehk Kuidas ERRist sai Urr
ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.
6 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Inimene visuaalse ja helilise info vahelduvas mõjuväljas“, Peeter Kormašov vestleb Karl Saksaga
Mart Kalm, „Humanitaaria ja kunstide kõrgharidus teeb Eesti elamisväärseks“
Krister Kruusmaa, „Andmetesse valatud raamatukultuur“
Arhitektuurivõistluste aasta 2024
Intervjuu ööuurija Élisabeth de Bézenaciga
Urmas Lüüs, „Posthumanistlik amööb mullases peoruumis“
Intervjuu kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii esimehe Kai Olivia Arrakuga
Kuidas valmis mängufilm „Naerata ometi“
Peet Kask, Rein Taagepera, „Kas maksud teevad õnnelikuks?“
Isabel Mari Jezierska, „Nähtamatu osa majandusest“
Andrei Liimets, „Kes kardab kliitorit ehk Kuidas ERRist sai Urr“
Joonas Ojap,…4 minutit -
Esiküljel režissöör Meel PalialePiia RuberSel reedel Sirbis
„Pika objektiiviga Tallinna talletamas“, Johannes Lõhmus vestles Meel Palialega
Eesti Kultuurkapitali esseevõistluse võidutöö
Margus Maidla vestles akadeemik Maarja Grossberg-Kuusega
Ülo Mattheus, „Make Ukraine great again“
Kultuuriautonoomia seadus 100
Soome-ugri kultuuripealinn Narva
Triinu Aru, „Ühismeedia ja usaldus“
Kent Raju, „Voogedastus ja füüsiline meedia“
Maria Mölder vestles Eesti Muusika Infokeskuse uue juhi Saale Karedaga
Jaanuar muusikas
Eesti teater 20 aasta pärast. Publiku roll teatris
Ave Taavet, „LR kui kirjandussõbra veiniriiul“
Johanna Jõekalda, „Arhitektuuripreemiad ilma uusehitisteta“
Kai Lobjakas vestles disainer Matti Õunapuuga
Juhan Raud vestles näituse „Nad…4 minutit -
Esiküljel Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus AllikmaaPiia RuberSel reedel Sirbis
„Maailma parim rahapada“, Kaarel Tarand vestleb Margus Allikmaaga
Pille-Riin Larm vestles keeleteadlase ja õppejõu Valve-Liivi Kingisepaga
Peep Ehasalu eesti esimestest arekeelsetest teostest
Maria Mölder vestles Eesti Muusikateaduse Seltsi uue juhi Marju Rajuga
Maiko Mathiesen, „Visand teekonnast kasvujärgse Eestini“
Mart Tšernjuk, „Sõjatarkus taoistlikus võtmes“
Margus Ott, „Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne“
Eneli Kindsiko, Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht haridusruumist
Arne Ader, „Infrahelist, hiigeltuugenitest ja neokolonialismist“
Marina Richter vestles hispaania režissööri Albert Serraga
Anna-Liisa Unt vestles Väli maastikuarhitektide Kadi ja Kristian Nigulaga
Kaarel…4 minutit -
Foto Piia RuberSel reedel Sirbis
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid
Raivo Soosaar, „Automaks – halvasti esitletud hea maks“
Kunstiakadeemia rektorikandidaadid
Intervjuu VAT-teatri juhi Aare Toikkaga
Mart Saarma, „Akadeemia roll“
Mele Pesti, „Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda“
Kaur Garšnek , „Kui muusika pole tellija materjalist“
Triinu Tamm ja tõlkija Heli Allik Louis-Ferdinand Céline’i „Sõjast“
Kurmo Konsa, „Lugu pärandiks saanud raamatust“2 minutit -
Esiküljel Arvo PärtPriit GreppSel reedel Sirbis
Annika Lõhmus, „Arvo Pärdi juubeliaasta avaakord“
Andrei Liimets vestles Läti filmitegija Matīss Kažaga
Johannes Lõhmus vestles Neitsi Maali laureaadi Ülo Pikkoviga
Janika Kronberg, „Mr. Ge kojujõudmine“
Sirel Heinloo, „Väikesed kultuuriühendused ongi julgeolek“
Jüri Lipping, „Deleuze’i sajand“
Kadi Tuul, „Kas iseliikuvad sõidukid teevad linnaplaneerimises revolutsiooni?“
Merle Karro-Kalberg vestles rootsi arhitekti Albert France-Lanordiga
Margus Maidla vestles Tartu ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professori Alvo Aablooga
Janno Zõbin, „Kas Bodøst sai saamide kultuuripealinn?“
Rünno Lumiste, „Punamütsike, Sipsik ja Lotte“
Esiküljel Arvo Pärt. Foto Priit Grepp3 minutit -
Sirbi laureaadid 2024
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on:
Naeratav maailmaparandaja Hanna Linda Korp
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret…5 minutit -
KuvatõmmisAjakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung
Ehk tasub astuda inimkonna jaoks väike, aga iseenda jaoks suur samm ja toetada oma rahakotist neid väljaandeid, mis ujuvad vastuvoolu ja püüavad edendada aeglast ajakirjandust.
5 minutit -
Sirbi laureaadid 2024
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep.
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki –…2 minutit -
Esiküljel pianist Martti RaidePiia RuberSel reedel Sirbis
Sirbi laureaadid 2025
Taavi Hark pianist Martti Raide tähtpäevakontserdist
Tiia Kõnnussaar, „Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung“
„Naised teaduses“ stipendiaadid Kadri-Ann Pankratov, Mari Tõrv ja Marju Himma
Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel“
Martin Aidnik, „Eesti kunstiakadeemia Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti“
Raul Veede „Taat, istu! Tsitaat!“
János Pusztay, „Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?“
Äli-Ann Klooren detsembrikuu kontsertidest
Kent Raju, „Digiheli akustilisel kontserdil“
Konstantin Kuningas filmiaastast 2024
Tüüne-Kristin Vaikla, „Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine“
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks…3 minutit -
Esiküljel antropoloog Aet AnnistPiia RuberSel reedel Sirbis
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga
Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“
Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“
Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“
Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“
Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“
100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“
Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nostalgiast
Natalie Mets, „Klubikultuur muutuste veerel“
Laur Kaunissaare, „Olukorrast teatrimaastikul. Rahulikult“
Triinu Laan, Mari-Liisa Parder, „Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis“
Art Leete, „Kokkupuuted…4 minutit -
Juhan RaudErakoguMinu keha
Roger Zelazny 1967. aasta fenomenaalses ulmeromaanis „Valguse isand“ tegutsevad Maalt saabunud inimesed kauges tulevikus planeedil, mille nad on vallutanud. Kolonistid on end sättinud planeeti valitsema tehnoloogia kaasabil: see võimaldab teadvust ühest kehast teise siirdada. Nõnda elavad nad sajandeid, kogu aeg rahvastikku juurde tootes. Kuna seesugune tegevus sarnaneb ümbersünniga, on vallutajad võtnud endale hinduistliku mütoloogia jumalate rollid. Raamatu nimitegelane otsustab kehastuda Buddhaks ning hakkab režiimi vastu mässama.
Teadvuse siirdamise motiiv viib paratamatult…2 minutit -
Esiküljel Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Heli AllikSel reedel Sirbis
Heli Allik, „Minu kirjanduskriitika“
Mihhail Trunin, „Kui surnud, siis surnud“
Ülo Mattheus, „Hirmu globaliseerumine ja kangelase ootus“
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate nominendid
Mattias Malk vestles Bratislava linnainstituudi juhi Petra Markoga
Elvi Tuisk, „Kuidas saada õiglast tasu oma teose või esituse eest?“
Kurmo Konsa, „Inimesed vitriini ees ja sees“
Priit Suve, „Alkohol ja ühiskond: ebamugavatest küsimustest avatud dialoogini“
Margus Ott, „Argidialektika XXXI. Vabadus“
Esiküljel Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Heli Allik. Foto Piia Ruber2 minutit -
Ove AverinErakoguSümbioos
Ma ei taha väita, et Valdur Mikita valetab, aga ma ei usu, et mööda metsa konnates on võimalik mõelda. Pärast aastaid kestnud teadustööd tuleb tõdeda, et personaalne empiiriline kogemus implitseerib vastupidist. Teisisõnu: olen kade, sest mina nii ei oska. Isegi tsiviliseeritum keskkond ja asfalteeritud tänavad ei aita, kuigi peaks olema heade mõtete linn. Mina mõtlen hoopis umbses toas ja ainult siis, kui valgel laual on arvutis Word.
Ainult siis, kui ma…1 minut -
Krõõt TarkmeelEemaldunud keha
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda.
Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes teeb asju, käib kohtades, naudib, aga keha on see, kes valutab. Mõnikord valutab ta taamal, teinekord…2 minutit -
Esiküljel Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat Gregor KullaPiia RuberSel reedel Sirbis
„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga
Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest
Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“
Finlandia romaaniauhind 2024
Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal
Agnes Neier, „Mida me kardame?“
Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga
Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“
Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma“
Kristiina Malm-Olesk vestles helilooja Alisson Kruusmaaga
Anni Martin aasta puitehitistest
Merle Karro-Kalberg vestles disainer Dan Mikkiniga
Madis Vasser,…5 minutit -
Margit_MutsoPiia RuberObjekt
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa koperdada ja näiteks mu jalaluu murda …
Sama päeva õhtul laman operatsioonilaual, päriselt, minu keha kohale kummardub…2 minutit -
Esiküljel arhitekt Oliver SoometsPiia RuberSel reedel Sirbis
„Oo, betoon!“, Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Oliver Soometsaga
Margit Mutso vestles värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männiga
Aimar Ventsel, „„Heade venelaste“ kunst“
Andrei Liimets vestles Briti dokumentalisti James Jonesiga
Alari Purju, „Institutsioonid ja majanduslik edenemine“
Hent Kalmo, „Kasvuraskused. Pikk vaade“
Priit-Kalev Parts, „Energiaüleminekuist nüüd ja muiste“
Maarja Grossberg-Kuusk ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Dmitri Vinnikov, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“
Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuhi Marja Undiga
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2024
Reet Hiiemäe, „Kadri metamorfoosid“
Aurora Ruus, „Muusikast mineviku ja tuleviku…4 minutit -
Euroopa vähemusuuringute keskuse (ECMI) direktor Prof Vello Pettai juhtis 26. septembril Riias avalikkusele suunatud aruteluringi vähemusmeediat puudutava poliitika teemadel. Eestist osales arutelus kultuuriministeeriumi ühise inforuumi nõunik Oksana Talisainen.Ragne Kõuts-KlemmEuroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias
Vähemustel peab euroopalike kokkulepete kohaselt olema võimalus luua oma eriomast olemist, keelt ja kultuuri toetav mehhanism.
7 minutit -
Suurbritannia uuriv ajakirjanik Martin Bright ja Tartu ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit.Kertu RajandoVilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?
Mida vähem sõnavabadust on organisatsioonides, seda suurem on korruptsioonioht ja seda olulisem ajakirjanike roll.
7 minutit
