Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin.
2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep.
„Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, vaid elustiil!“ Nii tõdeb Hanna Linda Korp arvamusartiklis „Muret ja meeleheidet!“ (Sirp 4. X). Korp seisabki –…
Sirbi laureaadid 2025
Taavi Hark pianist Martti Raide tähtpäevakontserdist
Tiia Kõnnussaar, „Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung“
„Naised teaduses“ stipendiaadid Kadri-Ann Pankratov, Mari Tõrv ja Marju Himma
Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel“
Martin Aidnik, „Eesti kunstiakadeemia Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti“
Raul Veede „Taat, istu! Tsitaat!“
János Pusztay, „Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?“
Äli-Ann Klooren detsembrikuu kontsertidest
Kent Raju, „Digiheli akustilisel kontserdil“
Konstantin Kuningas filmiaastast 2024
Tüüne-Kristin Vaikla, „Modernistlik ruumikultuur ja disaineri vormimine“
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks…
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga
Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“
Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“
Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“
Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“
Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“
100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“
Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nostalgiast
Natalie Mets, „Klubikultuur muutuste veerel“
Laur Kaunissaare, „Olukorrast teatrimaastikul. Rahulikult“
Triinu Laan, Mari-Liisa Parder, „Ellujäämiskunsti meistrid elavad Lõuna-Eestis“
Art Leete, „Kokkupuuted…
Roger Zelazny 1967. aasta fenomenaalses ulmeromaanis „Valguse isand“ tegutsevad Maalt saabunud inimesed kauges tulevikus planeedil, mille nad on vallutanud. Kolonistid on end sättinud planeeti valitsema tehnoloogia kaasabil: see võimaldab teadvust ühest kehast teise siirdada. Nõnda elavad nad sajandeid, kogu aeg rahvastikku juurde tootes. Kuna seesugune tegevus sarnaneb ümbersünniga, on vallutajad võtnud endale hinduistliku mütoloogia jumalate rollid. Raamatu nimitegelane otsustab kehastuda Buddhaks ning hakkab režiimi vastu mässama.
Teadvuse siirdamise motiiv viib paratamatult…
Heli Allik, „Minu kirjanduskriitika“
Mihhail Trunin, „Kui surnud, siis surnud“
Ülo Mattheus, „Hirmu globaliseerumine ja kangelase ootus“
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate nominendid
Mattias Malk vestles Bratislava linnainstituudi juhi Petra Markoga
Elvi Tuisk, „Kuidas saada õiglast tasu oma teose või esituse eest?“
Kurmo Konsa, „Inimesed vitriini ees ja sees“
Priit Suve, „Alkohol ja ühiskond: ebamugavatest küsimustest avatud dialoogini“
Margus Ott, „Argidialektika XXXI. Vabadus“
Esiküljel Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna laureaat Heli Allik. Foto Piia Ruber
Ma ei taha väita, et Valdur Mikita valetab, aga ma ei usu, et mööda metsa konnates on võimalik mõelda. Pärast aastaid kestnud teadustööd tuleb tõdeda, et personaalne empiiriline kogemus implitseerib vastupidist. Teisisõnu: olen kade, sest mina nii ei oska. Isegi tsiviliseeritum keskkond ja asfalteeritud tänavad ei aita, kuigi peaks olema heade mõtete linn. Mina mõtlen hoopis umbses toas ja ainult siis, kui valgel laual on arvutis Word.
Ainult siis, kui ma…
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda.
Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes teeb asju, käib kohtades, naudib, aga keha on see, kes valutab. Mõnikord valutab ta taamal, teinekord…
„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga
Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest
Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“
Finlandia romaaniauhind 2024
Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal
Agnes Neier, „Mida me kardame?“
Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga
Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“
Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma“
Kristiina Malm-Olesk vestles helilooja Alisson Kruusmaaga
Anni Martin aasta puitehitistest
Merle Karro-Kalberg vestles disainer Dan Mikkiniga
Madis Vasser,…
1988. aasta maiööl kogen unes veidrat episoodi: sisenen keskkooliaegsesse tualetti, käes kilekott minu enda kehaga. Riputan selle ühe kabiini ukselingi külge, astun ise teise ja sulen ukse. Hetk hiljem siseneb tualetti veel keegi ja küsib: „Kuidas ta küll oma keha niimoodi hoiab? See võib ju viga saada!“ Tõesti, mõtlen hirmunult, keegi võib ju kotile otsa koperdada ja näiteks mu jalaluu murda …
Sama päeva õhtul laman operatsioonilaual, päriselt, minu keha kohale kummardub…
„Oo, betoon!“, Merle Karro-Kalberg vestles arhitekt Oliver Soometsaga
Margit Mutso vestles värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männiga
Aimar Ventsel, „„Heade venelaste“ kunst“
Andrei Liimets vestles Briti dokumentalisti James Jonesiga
Alari Purju, „Institutsioonid ja majanduslik edenemine“
Hent Kalmo, „Kasvuraskused. Pikk vaade“
Priit-Kalev Parts, „Energiaüleminekuist nüüd ja muiste“
Maarja Grossberg-Kuusk ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Dmitri Vinnikov, „Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks“
Pille-Riin Larm vestles Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuhi Marja Undiga
Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2024
Reet Hiiemäe, „Kadri metamorfoosid“
Aurora Ruus, „Muusikast mineviku ja tuleviku…
Poolteist aastat tagasi kukkus köögipõrandale tumepunase jaapani teekannu savist kaas. Ikka just selline haruldus, mida olin otsustanud hästi hoida, kasutada vaid erilistel puhkudel (iga päev) ja mis tagatipuks ei olnud üldse minu oma. Korjasin killud ja killukesed köögipõrandalt kokku ning panin salvrätiku sisse. Äraviskamine ei tulnud kõne allagi, terveks teha ka ei osanud. See nutsak seisaks kusagil sahtlipõhjas veel tänase päevani, kui ma ei oleks juhuslikult avastanud kintsugi’t (金継ぎ) –…
„Hallalasid kaardistamas“, Andrei Liimets vestleb Madli Läänega
Film toob Juhan Liivi varjust välja ehk „Vari“ õpetaja vaatenurgast
Lauri Kärk, „Otar Iosseliani ajaloo allakäigutrepil“
Kalle Käsper, „Hüvasti, vene autori preemia!“
Milo Rau, „Kuidas vastupanu osutada?“
Epp Annus, „Donald Trump – probleem või õnnistus?“
Hannes Saarmets Ladina-Ameerika keerulisest identiteedist
Ragne Kõuts-Klemm „Euroopa pinged annavad tunda ka vähemusmeedias“
Johanna Helin, „Kas Eesti hariduspoliitikas on ruumi maailmaharidusele?“
Carmen Helene Raudmets, Halliki Harro-Loit, „Vilepuhuja: kitupunn, kangelane või märter?“
Merle Karro-Kalberg vestles Hollandi arhitekti Reinier de…
Kõvas tormis vastutuult seistes võib end tuule suunas kaldu lasta, peaaegu planeerida ja end linnuna tunda, kujutluses puulatva tõusta või drooni kombel metsa kohal lennelda. Metsaomanik saab kehalise kogemuse alles siis, kui tuul on vaibunud. Tormi tagajärg on murdunud oks või puu. Halvemal juhul laastab maru tukakaupa, muutes läbimatuks teed ja sünnitades esialgu läbimatuid häile.
Päästeamet õpetab – ja õigesti –, et igaüks peab loodusjõu ootamatute vägivallasööstude vastu valmistuma, varuma toitu…
„Rohkem andmekultuuri!“, Margus Maidla vestleb Urmas Kõljalaga
Aija Sakova, „Millest me räägime, kui räägime teaduskommunikatsioonist?“
Tõnu Karjatse vestleb animatandemi Priit ja Olga Pärnaga
Maarja Pärtna vestleb Rootsi luuletaja Anna Arvidsdotteriga
Robert Varik, „Valigem oma ajalugu targalt“
Raho Aadla, „Tantsukunstnikud toimeahelates“
Kadri Taperson, „Suuremõisa tulgu maailmalõpuülikool“
Esiküljel Tartu ülikooli mükoloogia professor, akadeemik Urmas Kõljalg. Foto Siiri Kõljalg
Siis, kui ma astusin selle keha pardale
tunti mind hetkega ära
ja mulle anti nimi.
/—/
See keha on mu aadress planeedil maa: ajutine, habras, nimi telefoniraamatus, praegusel hetkel
Elus.
Joyce Sutphen (tlk Berit Kaschan)
Keha on me rõõmude ja kurbuse kese, ta saab osa sellest, mida talle pakkuda, võttes vastu selle, mis tuleb seest või väljast. Hoiame enese ümber piire või laseme ligi, nagu parasjagu tahame ja tunneme. Aga mis saab piiridest, kui oma keha maha…
„Vaimne vägivald trummeldab vastu koduseinu“, Tambet Kaugema vestleb Laura Jaanholdiga
Katia Margolis, „Vene demokraadid ja katkine savinõu“
Ülo Mattheus, „Ukraina sõda, lahenduseta loksumine uude maailmakorda“
Karin Bachmann, Mae Köömnemägi, Ülar Mark, „Linnafoorumid Ukrainas. Sõjaaegne rahuplaan“
Kristiina Malm-Olesk muusikakuu kontserdivalikust
Tetjana Kasima, „Seikluslik linn“
Kristel Vilbaste, „Kas harrastusteadusel on tulevikku?“
Heldur Sander, „Eesti dendroloogia XX sajandi teisel poolel“
Margus Ott, „Argidialektika XXX. Jumalatest“
Esiküljel Endla teatri lavastaja Laura Jaanhold. Foto Priit Loog
Igaüks teab oma kogemusest, kui piiratud on võimalused elukorraldust märkimisväärselt muuta. Elus elementaarsegi koha kättevõitmine on ülisuur pingutus. Seejärel liigub fookusesse pere tuleviku kindlustamine, kus igapäevased ponnistused aastakümneiks tagatud. Paljudele on toimetulek pigem piiripealne seisund. Seega, kui ühiskond peab end kokku võtma ja keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks kiirelt muutuma, ei tundu kohane oodata, et muutuste eestvedajaks saab lihtinimene.
Ent…
Kehataju on keele-eelne kihistus ning kompimine ja propriotseptsioon (oma kehaasendi, keha ruumilise paiknemise ja jäsemete taju) evolutsiooniliselt vanim meel. Nende eest vastutava valgu ja geeni avastasid neuroloogid aga alles XXI sajandil. Tantsuteoreetik Maxine Sheets-Johnstone on arendanud ideed kinesteetilisest mõtlemisest, kus keha tajub ruumi, tempot, vahemaid ning tegeleb tasakaalu, rütmi, täpsuse jt funktsioonidega, luues ka uut infot, mis pole sõnastatav, ent talletub kehamällu.
Mind köidavad traditsioonilised võitluskunstid, kus kohtuvad meeletühjendus ja äärmine…
„Lusti peab ka olema“, Kai Lobjakas vestleb Mait Summatavetiga
Elo Lutsepp, „Pole maja, pole probleemi“
Peet Kask, „Miks Eestis on rikkad madalalt maksustatud?“
Gregor Mändma, „Iisraeli ja Palestiina konflikti kaitsedemokraatlik katekismus“
Raiko Rajandu, „Muutumine murtud Maal“
„Ulmeliste vete uurija vaatas Inglismaal aegade hämarusse“, Juhan Raud vestles Kristina Õllekiga
Kairit Sirts, „Eesti keele ja kultuuri toetusest suurtes keelemudelites“
Aili Künstler, „Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?“
Reet Hiiemäe, „Dialoogid usundilise kogemusega ja autoetnograafia“
Lilli Luuk, „Kas on vaja?“
Aurora Ruus, „Emakeel…
Hingedeajal on olnud tavaks end maskeerida ja sanditamas käia. Lähen ise samuti hea meelega mänguga kaasa. Folklooris on maskid sageli seotud rituaalide, pidustuste ja üleminekuriitustega. Mask annab võimaluse oma identiteeti ajutiselt vahetada või varjata, keha sotsiaalsetest normidest vabastada ja käituda viisil, mis tavaolukorras oleks kohatu või ebatavaline – näiteks võõrasse perre sisse astuda ja vigureid teha. Rituaal lubab ületada igapäevaelu piirangud, võtta ette midagi lõbusat ja ühtlasi sümboolset. Nii on alati…
Collegium Musicale sünnipäevakontsert ja Tõnu Kõrvitsa autoriõhtu
Kahevõitlus mateeriaga. Ülo Sooster 100
Vestlus filmilavastaja Vanessa Filho ja näitlejanna Kim Higeliniga
Priit-Kalev Parts, „Linkola nurjatu küsimus“
Joonas Hellerma, „Immanuel Kant ja inimese piirid“
Kristel Lee Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Han Kangi loomingust
„Disainiajalugu ja sarimõrvar“, Sandra Nuut vestles Alexandra Midaliga
Tiit Lukk, „Kohalike ressursside väärindamise valu, võlu ja ilu“
Tarmo Soomere teadustaristu uuest teekaardist
Kai Kask, „Rännak sõnul, rattail ja rööpmeil“
Esiküljel helilooja Tõnu Kõrvits. Foto Piia Ruber.
Mõtteid võin laenata, need ei pruugi minu omad olla, aga keha on. Keha on kõrvalt vaadata lihtne ja imelik. Mida ta küll tahab ja miks ta mind takistab? Minu kehas elab ikka veel minu vaim. Kumbki pole päris terved, aga kellelgi ei ole.
Ma kasvan. Kulunu võiks ju kahaneda, aga kehadega on vahel vastupidi. Mis kulunud, see kasvab – nii juhtub sageli üle viiekümneaastase naise kehaga. Aktivist minus mõtleb vahel, et…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.