Mäletan, et lapsena meeldisid mulle mängud, kus sai midagi ehitada. „Mängime legodega!“ Eesmärk oli ehitada maja, linn või terve küla, et tegelased saaksid seal elama hakata. Tegelikult oli kõige parem osa klotside ladumine, maja planeerimine ja ehitamine. „Mängime Barbiedega!“ Tuli sisustada nukumaja, valida välja riided ja alles siis võis alata nukkude elu. Kõige rohkem meeldis mulle kõige selle juures ikkagi tubade ümberpaigutamine ja kogu garderoobi läbiproovimine. „Ehitame onni!“ Eesmärk oli luua varjualune, aga mäng seisnes materjali otsimises, tassimises ja kokkupanemises.
Võib-olla ei…
„Tavaline kirjamees“, Pille-Riin Larm vestles Jüri Kolgiga
Dauri Kivipuur, „Miks Eesti nähtamatu e-riik mind murelikuks teeb?“
Maaris Raudsepp ja Arno Baltin, „Kas tehisaru annab või võtab aega?“
Saara Mildeberg vestles Poola teadlaste Iwa Kołodziejska ja Viktoriia Verežakiga
Anti Lillak, „Transkontinentaalne soome-ugri maailm“
Elisabet Võrk, „Kuidas teha tallinlased õnnelikuks?“
Robert Kiisler, „Lõpetamata utoopia“
Eva Kübar, „Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?“
Mariana Hristova vestles iiri filmitegija Mark Cousinsiga
Dagmar Lamp, „Mis vaevab naiskirjaniku südant a. D. (ATH) 2026?“
Katja Novak, „Märkmeid Ukrainast…
Eluväsinud inimene lakkab maailma üle imestamast: ta ei märka enam argises ilusat ja kõik näib talle iseenesestmõistetav. Tal jääb puudu elusamusest, kui kasutada Uku Masingu sõna. Mäng laseb kogeda elu intensiivsemalt, õpetab olema ärksam. Ometi usutakse tihti, et mängimine on midagi, millest tuleb suureks saades välja kasvada. Täiskasvanute maailm allutab elu tööle, tarbimisele ja efektiivsuse tagaajamisele. Kuid kas tõesti elame vaid selleks, et olla lakkamatult produktiivsed? Mängimine seevastu on vabatahtlik tegevus, mille eesmärk peitub mängimises eneses.
Mängimine nõuab kohalolu. Mängides ei saa…
„100 – orkestri parim iga“, Maria Mölder vestles Kristjan Hallikuga
Mart Niineste, „DIY-klubid pole lahendus“
Kristina Lillepea, „Kui Narva maantee oleks mõeldud inimestele“
Merle Karro-Kalberg vestles urbanist Mattias Malguga
Katriin Maitsalu, „Kõik kindel haihtub õhku“
Andrei Liimets vestles Edinburgh Festival Fringe’i korraldajate Kirsty Fraseri ja Martha Haskinsiga
Tristan Priimägi vestles saksa režissööri Christian Petzoldiga
Merilin Kotta Federico García Lorcast
Elle-Mari Talivee ja Mari Niitra, „Eesti äär ja Eesti süda“
Herdis Fridolin, „Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus“
Heldur Sander, „Üks…
Olen lihtne inimene ning kui jutt läheb mängule, siis ei hakka ma jahuma Johan Huizingast ja mängivast inimesest ega võta ka vaatluse alla mänguteooriaid, mis kahtlemata aitavad elust paremini aru saada, vaid lähenen teemale otse, ilm keerutamata. Kui juba jutuks on mäng, siis olgu see sportmäng – minu puhul ennekõike jalgpall. Kuidas sai jalgpallist mu lemmik? Kuigi lapsepõlves kuulsin põnevaid jutte vanaisa Eduardist, kes enne teist ilmasõda kirgliku jalgpallihuvilisena olevat…
„Masso maja arhitekt“, Margit Mutso vestleb Miia Massoga
Janely Järv, „Liiklusväilast liikuvusväljaks“
Saueaugu teatritalu 25
Priit Penjam, „Veel üks nael inimese vaba tahte kirstus“
Janar Mihkelsaar, „Teejuht võimujanusele liberaalihakatisele“
Janno Sooäär, „Kuidas raadiost sai subkultuurimaja“
Kurmo Konsa, „Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte?“
Raivo Kalle, „Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta“
Annette Maria Hermaküla ja Helen Mikkov BookTokist
Taavi Pae, „Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi“
Me mängime iga päev Kedagi. Rollidesse ei tasu ehk pikemalt kinni jääda, nende hoolas valimine ja kandmine on sageli seotud isikliku elukogemuse ja teiste inimestega ning pole kõige objektiivsemalt kommunikeeritav kogemus. Seega valin praegu puhtast laiskusest nende mõtestaja rollist loobumise. Palju intrigeerivamaid mänge mängime ihuüksinda. Neil päevil, mil ükski kiireloomuline kohustus ei paina, telefon on pikemat aega hääletu peal olnud ja taevast sajab valuvihma. Päevil, mil on aega ühegi välise seirajata mängida iseend. Argises olmes leidub lõputult tegureid, mis meie käitumist…
„Kosmosereis iseendana“, Juhan Raud vestleb Hanno Soansiga
Georgi Viies, „Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks“
Aleksandra Pugatšjova, „Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal“
Silvia Lorenzi, „Loometöötoetuse Baumoli paradoks“
Evar Saar talunimesegadusest kohanimekorralduses
Halliki Kreinin, „Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik?“
Kaspar Kruup, „Meeleavaldusel kõneleja ABC“
Holger Kiik, „Miks ei peaks valitsema ainult asjatundjad?“
Vahur Aabrams, „Meie süütus“
Lauri Laanisto, „Lohed austreid järamas“
Jaanika Anderson, „ Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi?“
Pille-Riin Larm vestleb prantsuse tõlkija Guillaume Gibertiga
Andrei Hvostov, „Mis asi on karistuskirjandus?“
„On vähemalt kaht tüüpi mänge. Esimesi võiks nimetada lõplikeks, teisi lõpmatuteks. Lõplikku mängu mängitakse võidu peale, lõpmatut selleks, et mäng jätkuks.“i
Meenub üks mälestusväärne õppejõud, kutsugem teda härra D-ks.
Eeldan, et tallegi meeldib oma töös protsess rohkem kui resultaat. Järgnevas stseenis peab härra D kunstitudengitele ajalooloengut.
Teemaks on suur, pea kõiki gallialasi haaranud roomlastevastane ülestõus ja selle juht, avernide pealik Vercingetorix (pr keeles hääldatuna ver-sän-že-to-riks). Mässu suundus maha suruma Julius Caesar isiklikult.
Professor kõneleb: „Vercingetorix taandus looduslikesse kindlustesse ja põletas linnu takistamaks Rooma leegionide varustamist ja . . . .“
Üks esireas istuv tudeng on ühtäkki kimbatuses, märkmeid on tulnud teha kiiresti, käsi tõmbab krampi, D juhatab…
Karin Allik, „20 aastat teatristatistikat“
Peet Kask, „Suur pööre rajab Eesti poliitikas endale teed“
Ülo Mattheus, „Vene kirvest ujudes on võimalik vaid kaotada“
Ingrit Malleus, „Eesti muusikakultuur saab olla nii palju innovatiivsem“
Margus Maidla vestles KBFI senise direktori Urmas Nageli ja uue direktori Martti Raidaliga
Renata Sõukand, „Kuidas äratada eluks vajalikud teadmised varjusurmast?“
Anni Martin ja Murel Truu kortermajade renoveerimisest
Hasso Krull, „„Aga ma ju armastan sind““
3 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Elisabet Võrk, arhitektErakogu
Esiküljel kirjanik Jüri KolkPiia Ruber
Isabel Mari Jezierska, sotsiaalteadlaneErakogu
Esiküljel ERSO juhatuse liige Kristjan HallikPiia Ruber
Tambet Kaugema, jalgpallihuviline kultuuriajakirjanikMargus Ansu / Tartu Pm / Scanpix
Esiküljel arhitekt Miia MassoPiia Ruber
Esiküljel kunstikriitik Hanno SoansPiia Ruber
Elsbeth Hanna Aarsalu, kunstnik ja kultuurikriitikJulius Kits
Esiküljel Eesti teatristatistika hoidja, koguja ja koostaja Tiia SippolLauri Kulpsoo
