Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Urmas LüüsTommy SöderlundKeha seda teab
Sepana töötades kasutan materiaalset intelligentsust, seda muidugi eluterves koostöös näiteks sõnastava verbaalse ja emotsionaalse intelligentsusega. Elu on püsinud katkematus uute põlvede reprodutseerimise tsüklis oma 3,5 miljardit aastat. Kas pole mitte uhke sugupuu, mida esiemasid pidi tagasi lugeda? Sellest vaid pelgalt 70 000 aastat oleme osanud vajadusi verbaliseerida.
Kognitiivne revolutsioon pani inimsoo laastava viirusepideemiana lahvatama, Homod vallutasid maailma, kõik eelnenud miljardid ajasime läbi kehakeeles. Ma võrdleksin kehakeelt ja materiaalset intelligentsust alateadvusega. Toimib, aga kurat teab,…1 minut -
Esiküljel produtsent Aurelia AasaTaavet KirjaSel reedel Sirbis
„Animafilmi kaitseingel“, Andrei Liimets vestleb Aurelia Aasaga
Ülo Mattheus, „Ukraina sõja teine rinne“
Martin Aidnik, „Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele“
Eesti teatri auhindade nominendid
Uno Liivaku, „Eetrikute keel ja kõne“
Arne Merilai, „„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik“
Eero Epner Lepo Mikko loomingust
Äli-Ann Klooren, „Väljas oli veebruar …“
Intervjuu arhitekt Laurens Bekemansiga
Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Käsutöömeistrid ja nende „kuskilt mujalt“ laekunud mitteteosed
Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?
Marju Himma, „Tsensuuri ei…4 minutit -
Vooluveekogu ja kaldamets on omavahel põimunud ning mõjutavad teineteist vastastikku.Allikas: Mari J. Tolkkinen, Jani Heino, Saija H. K. Ahonen, Kaisa Lehosmaa, Heikki Mykrä, Streams and riparian forests depend on each other: A review with a special focus on microbes. – Forest Ecology and Management 202, 462.Millised on ojad ja jõed?
Kui lai on jõgi? Kas saunatagune jõgi on alati selline olnud? Mida teha vette kukkunud puutüvedega? Kaldad on kitsaks jäänud. Milline on oja ja jõe nägu ja olemus?
5 minutit -
Katrin AllerMinu pai keha
Minu keha on minu sõber, kusjuures mitte lihtsalt hea, vaid parim. Või noh, ega teisi ju niimoodi ei tea ka. Muide, kas see jätab päris terve psüühika mulje, kui ma kirjutan siin oma kehast kolmandas isikus? Me nagu üks ei olegi või?
Igatahes on minu keha mulle isegi veel lähem kui oma särk, sest särgi saab ära võtta, keha jääb. Targad inimesed õpetavad, et keha tuleb kuulata, aga minu oma pole…2 minutit -
Esiküljel filmikunstnik Priit VaherTaavet KirjaSel reedel Sirbis
Kultuuri elutööpreemiate laureaadid
Krista Kodres, „Sirje Helme – hoidja ja uuendaja
Janika Kronberg, „Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu
Maria Mölder, „Läki lauldes sinna pillerkaarile!
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Tiit Hennoste, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“
Teaduse elutööpreemiate laureaadid
Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo
Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp
Riiklikud kultuuri ja teaduse aastapreemiad 2023 ja Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutööpreemiad 2023
„Aus ja sõbralik filmimees madude orust“, Kaspar Viilup vestleb Priit Vaheriga
Pille Tekku, „Mees, kes…5 minutit -
Jaanus SooväliErakoguKehast, ihust ja hingest
Paar aastatuhandet armastas platonistlik ja kristlik Euroopa kanda hoolt surematu hinge eest. Keha mõisteti hinge vanglana, mistõttu tuli seda ka põlata ja suretada. Kuulus kirikuisa Origines olevat kuulu järgi enda kastreerinud. Kuid muutunud vaimses olukorras hakkas keha mässama ja teaduse arenedes oma saladusi avaldama. Me teame tast muide ikka veel võrdlemisi vähe, ta on endiselt tundmatu.
Sellegipoolest pole tõenäoliselt veel kunagi varem pööratud kehale nii suurt tähelepanu kui tänapäeval: see on…2 minutit -
Esiküljel Tartu ülikooli inimese geneetika professor, akadeemik Maris Laan.Gabriela UrmSel reedel Sirbis
„Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, Margus Maidla vestleb Maris Laanega
Indrek Ibrus, „Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed“
Tõnis Arnover, „Soome pilk pöördub Moskvalt läände“
Art Leete, „Obi ugri vürstide viimased sõjad“
Ave Kongo, „Diivanist, telekast ja telefoni laadimise kohast ei piisa“
Marten Esko, „On teil hetk aega? Vaatame korra kaasaegsust“
Robert Treufeldt, „Kalaranna fort „Katkurongis““
Margus Ott, „ Argidialektika XXIV. Siin ja seal“
Intervjuu
filosoof Marko Pajevićiga
kliimamõju hindamise eksperdi Anni Oviiriga
filmi „Armastuse olemus“ lavastaja Monia Chokri ja näitleja Magalie Lépine-Blondeauga
Esiküljel Tartu…4 minutit -
Kliimamuutust eitavate kommentaaride protsentuaalne jaotus vastavalt arvamuse sisule.Oliver TomingasKliimasoojenemine minu härmatanud akna taga
Kliima soojenemist käsitlevate artiklite kommentaare analüüsides selgus, et 61% kommentaarides eitatakse inimtekkelist kliimamuutust.
9 minutit -
Keelekeha
Keha kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti ja 500 kõige sagedasema sõna hulka. EKI ühendsõnastikus on kehal viis tähendust, millest esimene „inimese või looma kogu organism“.
Keelekorpuse autentsete keeleandmete toel on näha, et inimese kehast kirjutatakse kaks korda sagedamini kui looma kehast ja naise kehast kolm korda sagedamini kui mehe või lapse kehast. Keha puhul peetakse oluliseks seda, kuidas see visuaalselt välja näeb: pigem tuuakse esile positiivset (trimmis, sportlik, sale, seksikas, lihaseline,…1 minut -
Esiküljel Triinu TammPiia RuberSel reedel Sirbis
„Iga lugeja loeb“, Pille-Riin Larm vestleb Triinu Tammega
Eesti kirjandusklassikud obstruktsioonist
Margit Langemets, Kristina Koppel, Madis Jürviste, „Eesti keele pesa“
Raivo Soosaar, „Väärt teooria raha olemusest ja fiskaalsetest müütidest“
Tanel Vallimäe, „Mis on must-valge maailmapildi juures valesti?“
Andres Kollist, „Tallinna kesklinn, raamat ja ülikool“
Evelyn Raudsepp, „Etenduskunsti(de) sosinad ja karjed“
Oliver Tomingas, „Kliimasoojenemine minu härmatanud akna taga“
Kristel Vilbaste, „Hästi väljapeetud paus“
Intervjuu
Vene teatri uue juhi Anne-Lii Päiviga
filmitegija Mark Cousinsiga
kuraator Yuma Shinoharaga
Esiküljel Triinu Tamm. Foto Piia Ruber5 minutit -
Kaja KannAlissa ŠnaiderKeha hakkab rääkima
Jõulupuhkuse ajal veetsid oma vaheaega meil maal kaks 12aastast noort. Nagu ühele paadunud tsirkusetreenerile kohane, korraldasin kohe laagri. Panime noortega koos päevakava paika ja allkirjad alla. Nutiseadmetes ollakse päevas kokku kaks tundi, aga kindlasti ühe tunni kaupa. Loetakse ja süüakse laua taga. Voodis magatakse. Poes, mis asub kahe kilomeetri kaugusel, käiakse jalgsi. Ainukeseks tööks jäi lume lükkamine.
Loomulikult valisid nad nutiajaks esimese võimaliku, nimelt hommiku, mil oli mõnus veel voodis vedeleda.…2 minutit -
Esiküljel Sulev KeedusPiia RuberSel reedel Sirbis
„Vaba jälgija Sulev Keedus“, Johannes Lõhmus vestleb Sulev Keedusega
Ekke Janisk, „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“
Muusikast vestlevad Villu Talsi, Theodor Sink ja Peedu Kass
Maarja Malmet, „Kontsertmuusikat ja elustiili“
Ann Ideon, „Kuidas võiks Eestis aastal 2050 ruumi kasutada?“
Pärtel-Peeter Pere, „Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast“
Kurmo Konsa, „Kas juturobot mõtleb?“
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind“
Jaanika Anderson, „Alati aktuaalne antiik“
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis“
Intervjuu
Euroopa luuleprõmmu meistri Joonas Veelmaaga
Arktilise teatri juhi…4 minutit -
Reijo RoosAnett Lee Melts / VarrakMinibuss ja kondimootor
Keha on yks paeluv kaadervärk, mida annab terve elu tundma õppida ja ikka ei saa selgeks. Yhelt poolt võib kehasse suhtuda kui vanasse kolisevasse minibussi, see on kui lihane-luine-verine kapsel, mis vajab kogu aeg putitamist. Teisest kyljest võib keha näha looduse osana, suurema ökosysteemi loomuliku lylina, mis imelisel kombel on ka kõik see, mida ma minaks nimetan.
Mõnikord on hea suhtuda oma kehasse kui objekti, millel on hetkiti puudujääke. Väsinud keha…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame?“, Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga
Ülo Mattheus, „Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel“
Aet Annist, „Muutuse hirmutav muutus“
Kaasaegse kunsti kontor
Lauri Läänemets, „Varjumiskohad ja varjendid“
Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
Tarmo Soomere, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist“
Maailma dokumentalistika-aasta 2023
Marju Himma, „Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?“
Intervjuu
professor Toomas Siitaniga
arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburgiga
Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta IV jaotuse tabelid
Esiküljel Maryliis Teinfeldt-Grins.…4 minutit -
Sirbi loetuimad lood 2023
I osa. Kohad 1–25
1 minut -
Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida.Piia RuberHõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinikneutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga.1 Kui Instagramis laetakse üles…8 minutit -
Maia TammjärvKadri HüttKeha on kõigepealt ikkagi masin
Keha on moodne teema ja väga vajalik ja tore, et on! Vaatan ikka imetlusega, kuidas kunstnikud teevad kunsti ja kirjanikud kirjutavad ja filosoofid ja lavastajad, aktivistid, kes kõik … Keha peale mõeldakse, teda mõeldakse ümber, kontseptualiseeritakse, kontekstualiseeritakse, peetakse lahinguid. Keha on poliitiline. Ma ei vaidlusta seda kuidagi, lihtsalt mulle endale on mu keha rohkem masin või tööriist. See ei tee teda vähem tähtsaks (selge see, et masin peab olema töökorras, muidu…1 minut -
Foto Piia RuberSel reedel Sirbis
„Muuseum kui ajaloo kirjutaja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Mariann Raismaga
Jaan Õispuu, „Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine“
Arutelu noorte väljarände teemal
ERRi aasta muusik Pärt Uusberg
Ülevaade audiovisuaalsisu eelistustest ja vaatamisharjumustest Eestis võrreldes Euroopaga
Intervjuu filmilavastaja Jessica Hausneriga
Eneli Kindsiko, „Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab“
Egert Juuse ja Ringa Raudla regulatiivsetest liivakastidest
Paavo Matsini reisikiri „Lenini valss“ Soomes
Esiküljel Mariann Raisma. Foto Piia Ruber3 minutit -
Sirbi laureaadid 2023
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada.
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on:
Sveta Grigorjeva – hammastega ja hell
„Kes kardab Sveta Grigorjevat?“ Kuidagi ei tahaks pidukõnet alustada laureaadi juba üsna ammuse luulekogu pealkirjaga, aga miks ei peaks, kui kriitikud selle…5 minutit -
2024. aasta loomaks valitud saarmas ületamas metsajõge mööda ümberkukkunud puutüve.Jürgen Karvak„Kujuta ette“
Teekond vooluveekogude inimtekkeliste probleemide ja looduspõhiste lahenduste mõistmiseni
12 minutit -
Karin BachmannNele TammeaidÕppus
Mu keha on mu kõige lähem asi, jagan teda vähestega. Õppekaaslaste puudutused on aga nii mõnegi lähedase inimese puudutustest objektiivselt mõõtes palju intiimsemad – kehale aga tähenduseta. Intiimsustunnetus tõmbub kokku ja isiklik ruum kahaneb olematuks, kuigi puudutajad ei ole arstid, kellele toimingud kehadega on vaikimisi lubatud.
Lahingpaarilise käsivars on turvaliselt soe. Veresooned on suured, tumedad, hästi näha ning tunda. Mu enda käed on rahulikud, usaldan meie kehi. Hirmust ja häbelikkusest lahtilaskmine…2 minutit -
Sirbi laureaadid 2023
Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva, Lauri Laanisto ja Ardo Ran Varres.
Koreograaf, tantsija, luuletaja ja publitsist Sveta Grigorjeva avaldas Sirbis rea programmilisi kaastöid: „Kuidas portreteerida naist?“, „Emadus kui revolutsiooniline praktika“, „Holokausti-maailmast hoolimise-maailma“, „Rohkem võimestavaid naisi ja mitte meestest halle kardinale!“.
Bioloogi ja tõlkija Lauri Laanisto Sirbis ilmuv sari „Ääremärkusi teaduse vahelt“ on nagu mõnus lonkimine läbi teaduse, kultuuri ja…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Sirbi 2023. aasta laureaadid
„Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Kristi Grišakoviga
Jürgen Karvak, Tuul Sepp, „„Kujuta ette““
Reiko Lill, „Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi“
Priit-Kalev Parts, „Maailm on väsinud revolutsioonidest“
Margus Ott, „Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus“
Intervjuu
kooridirigent Heather MacLaughlin Garbesiga
režissöör Martti Heldega
režissöör Jyrki Haapalaga
budismiuurija Richard F. Gombrichiga
Esiküljel Kristi Grišakov. Foto Piia Ruber3 minutit
