Christopher Sebastian: „Minu nägemus oleks selline, et kogukond taandab end kapitalismist ja saab tagasi oma jõulise vaimsuse läbi rohujuuretasandi, mis hoidis elus eelmisi põlvkondi.“
Võimalus kirjutada midagi kehast just siis, kui olen paar kuud tagasi esimese lapse saanud, tundub kui ette määratud ja natuke hirmutav. Ma ei ole oma kehast kunagi varem nii palju mõelnud kui nüüd. Kuidas laps mu sees kasvab, kuidas ta süda lööb, millise jõuga ta vastu kõhuseina põksib, kuidas ta välja saab, kuidas ma paranen, kuidas ta imeb, kas ta saab ikka söönuks jne. Terve see kogemus on (eriti ühise…
„Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor“, Pille-Riin Larm vestleb Elo Viidinguga
Juhan Raud vestleb videomängutööstuse veterani Josh Sawyeriga
Andrei Liimets vestleb filmiloojate Anna Hintsi ja Tushar Prakashifaga
Tarvi Sits, „Väärtustagem kultuuripärandit läbimõeldult“
Eve Veromann, „Roheline kaitse!“
Katrin Sak, „Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?“
Kadri Taperson vestleb aktivist Christopher Sebastianiga
Ülo Mattheus, „Nii et Moskva Marjoried ka Euroopa Parlamenti?“
Mikko Lagerspetz, „Mis on Gazaga seonduvas keerulist?“
Martin Aidnik, „Tudengid protestivad lääne moraali taastamise nimel“
Aurora Ruus, „Muinaslugu…
Oma igapäevast leiba teenin aksessuaaride loomisega: kotid, vööd jms valmivad põhiliselt nahast. Intrigeeriv töö ja intrigeeriv materjal. See toob mu ellu huvitavaid inimesi ning ikka ja jälle vestlusi teemal, mis siis on eetiline ja mis mitte. Nõnda olen saanud mõtiskleda elusa ja eluta naha teemal.
Nahk on keha suurim organ ja ühtlasi vastupidav materjal, millest valmivad pikka eaga kasutatavad funktsionaalsed tarbeesemed. Muidugi on nahal ja nahal suur vahe. Taimparknahk valmib pika,…
„Südameverega maalitud muusikal“, Tristan Priimägi vestleb Sander Maraniga
Henri Otsing, „Nursipalu ja „mitmesugused fanatismist haaratud huvirühmad““
Lauri Laanisto, „Ekseldes võõrastes teadusmetsades“
Kristel Vilbaste, „Ohverdamine, kahjamine, anni andmine – rõõm või omakasu?“
Soe Joosep, „Suitsu nurk XXV. Kruusa Kalju „Ära hommikul päri““
Raivo Kelomees, „Sürrealismi 100 aastat“
Aprill muusikas
Maria Rojko Nisu, „Elasid kord pusa, käekott ja toss, kes ei surnudki ära“
Margus Ott, „Argidialektika XXVI. Andekus ja töökus“
Intervjuu
Keiu Virro vestleb Liia Hänniga
Mattias Malk vestleb Henriette Steineriga
Esiküljel režissöör Sander…
Lapse ja teismelisena olin pikka aega oma kehaga rahulolematu – olin kuni 9. klassini oma klassis kõige väiksem ja teised kiusasid mind. Ilmselt seepärast hakkasin palju sporti tegema. Hiljem osalesin juba võistlustel ja lõpuks ka kasvasin. Hoolitsesin oma keha eest kuni ülikooli lõpetamiseni ja õppisin spordi kaudu midagi olulist: esikohal ei ole võimalikult palju või intensiivselt treenida, vaid võimalikult intelligentselt. Sõna „treenima“ võib asendada töötamise, kirjutamise, õpetamisega jne.
Pärast tööleminekut minu…
„Mart Kangro pühitseb suhtelisust“, Kaja Kann vestles Mart Kangroga
Teele Tõnismann, „Teadusrahastuse reformid Balti riikides“
Tanel Mällo, Jaanika Puusalu, Paloma Krõõt Tupay, „Personaalne riik – mõtleme veel“
Andrei Liimets, „Eesti kinode väike välimääraja“
Gustav Kalm, „Saksa mälupoliitika. Demokraatlikust eeskujust tsensuurini“
Olaf Mertelsmann, „Uut Baltikumi majandusajaloos“
Juhan Raud vestles kanada-briti ulmekirjaniku Cory Doctorow’ga
Jaak Tomberg, „Üks tont käib ringi mööda Utoopiat“
Tõnis Hallaste, „Utoopia nimega Kultuur“
Riho Paramonov, „Järgmine kord pisut pikemalt, palun!“
Esiküljel Mart Kangro. Foto Piia Ruber
Millise muusiku häält te kontserdil ei kuule? Tema liigutuste lihvimiseks kulub peegli ees harjutades aastaid ning tema eriala põhinebki tööl kehaga, kehatunnetuse arendamisel. Kindlasti peab ta oma kehaga hea sõber olema ja teda läbi ja lõhki tundma, kui on ühel eluperioodil iga päev oma käsi peeglist piielnud. Tema keha ja just suunatud liigutus mõjutab inimest. Muidugi mõista on jutt dirigendist.
Dirigeerimine on selle elukutse juures vaid väike osa. Käte liigutamine ja…
„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga
Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“
Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest
Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“
Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“
Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“
Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga
Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga
Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“
Veronika Valk-Siska, „Kodukontor algab naabruskonnast“
Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber
Mükoloogia ei ole pelgalt metsas kasvavate seente uurimine, seeni leidub igasugustes keskkondades ja väga suurt osa seeneriigist ei ole võimalik palja silmaga nähagi.
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid.
Ajakirjanduse rollidest teatakse üldjuhul peamiselt valvekoera oma. Õigupoolest on neid rolle veelgi, näiteks lojaalse vahendaja oma, mida võib pidada ka võimu häälekandjaks. Või ka sekkuja oma, kus ajakirjanik teadlikult suunab uudise sisu.
Valvekoera rolli on sõnastanud ajakirjandusuurijad üsna sarnaselt. Näiteks Tšiili teadlase Claudia Mellado kirjelduse kohaselt täidab ajakirjanik valvekoera rolli, kui seirab võimu ja eliiti, olgu nendeks poliitikud,…
„Mida sa oma kehas tunned?“ Võpatan mõttes ja virgun vaimselt rännakult. Kuigi terapeut on sedasama ka mõne minuti eest küsinud, olen sügavas meditatsiooniseisundis ammu taas kuhugi pilvede poole oma kehast välja triivinud.
„Kus sa seda tunned?“ jätkab ta. Pole aimugi. Kuskil nagu midagi on. Aga mis? Paar kohtumist varem olen veendunult kinnitanud, et ma ei tea, kuskohast mu mustad mured ja mõrud mustrid pärinevad, lapsepõlvetraumasid mul all ei ole. Jajah. Ilmneb,…
„Hunditund on tulnud“, Juhan Raud vestleb Edith Karlsoniga
Tõnis Saarts, „Ei ole need demokraatiad nii nõrgad midagi“
Rein Heinsalu Jaan Toominga teatriuuendusest
Marko Raat Jaan Toominga filmiloomingust
Kelly Kittus, „Seente najal püsib elu“
Art Leete, „Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus“
Marju Himma, „Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja“
Intervjuu
filmilavastaja Lukas Moodyssoniga
arhitekt Antti Nousjokiga
Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber
„Minu keha“ on ses mõttes hea teema, et saab ajada täpselt sama juttu, mida „Minu koha“ ja „Minu kodu“ all. Defineerisin kunagi inimese nii: inimene on koht, kus inimene näeb inimest (võib teda silmata, aga ka kuulda, kompida jne). Koht, kus inimest nähakse, on muidugi inimese keha, täpsemalt selle väliskuju (eidolon) – kui paranähtused ja metafoorid välja arvata, ei näe ju keegi inimese vaimu vms. Kusjuures oluline on ka see, kes…
„Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja“, Margus Maidla vestleb Kalev Tarkpeaga
Ülo Mattheus, „Ukraina imet näitamas ja imet ootamas“
Raili Marling „Hieronymuse“ sarjast
Kadri Aavik, „Röövajakirjad ja libateadus“
Kaidi Tamm, „Kohanev ja paindlik ruum“
Intervjuu Muziekgebouw’ kontserdimaja peadirektori Boudewijn Berentseniga
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna“
Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea. Foto Piia Ruber
Nädalavahetusel käisin kuueaastase tütrega maal jalutamas. Lonkisime mööda teed, siis põikasime tihnikusse, sealt viisid jalad vanade talukohtade õuele ja edasi silmapiirini ulatuva põlluni. Isegi täiskasvanule on see põld otsatu, rääkimata siis lapsele. Põllu servas jäi tüdruk aga seisma ja keeldus edasi tulemast. Ütles, et kardab. Aga mida siis? No … püsse, sõdureid, pauku …
Kust see tuli? Seisin hämmeldunult ega saanud aru, mis võis ühes õndsas rahus ja armastuses kasvanud lapses sellise tõrke…
„Kirjandus, keha ja modernism“, Pille-Riin Larm vestleb Indrek Ojamiga
Martin Haamer, „15 minuti linna potentsiaal“
Eesti teatri auhindade žüriiliikmete kommentaarid
Marju Riisikamp, „Paastukuu muusika“
Jaanus Terasmaa, „Kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?“
Peeter Hõrak, Richard Meitern, „Sigimise hind“
Margus Ott, „Argidialektika XXV. Nüüd ja siis“
Intervjuu
kunstiteadlase Rebeka Põldsamiga
ukraina filmiteadlase Serhi Trõmbatšiga
Esiküljel kirjandusteadlane ja -kriitik Indrek Ojam. Foto Piia Ruber
Kõik sünnivad siia ilma puhta lõuendina, kuid paljud lahkuvad vähemal või rohkemal määral muudetud kehaga, olgu selleks siis lihtne kõrvarõngaauk, tätoveeritud käsi või midagi ekstreemsemat. Põhjuseid, miks läbi ajaloo on inimesed oma keha muutnud, on mitmeid, kuid tänapäeval võib ilmselt esile tuua nii esteetilise ilu kui ka oma keha üle transformatiivse protsessi kaudu kontrolli saavutamise. Muidugi ei saa väita, et oma keha omatakse täielikult, kuna see on suuresti mõjutatud seaduste…
„Lõpuks on kõik mõjuvõimu küsimus“, Triin Ojari vestleb Andres Alveriga
Maria Mölder, „Kuidas väetada Eesti muusikaettevõtluse tulevikku“
Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste, „Kunsti rahastus on ikka veel kapitaalremondi ootel“
Tarmo Soomere, Raivo Uibo, „Arenev Euroopa teaduse eetikakoodeks“
Oskar Poll, „Tätoveerimise sotsiaalne tähtsus“
Linda Kaljundi, „Mis on Ameerika kunst?“
Kaur Riismaa, „Tehisarukus kirjaniku pilguga“
Martin Aidnik, „Humanitaarabi blokaad ja nälg Gazas“
Andra Jelle, „Mineviku häbikoorma alt välja“
Riho Paramonov, „Vrestling kui tekst – lugusid saab ka kakelda
Maarja Pärtna, „Millest mõtled? Puudutused…
Inimene on alati olnud mõnulembene. Kuigi mustikapeotäis andis korilasele vajaliku vitamiinilaengu, sundis teda sääseparves püsima üksnes võimalus kogeda maitseelamust. Oleks magusasõbrast korilane teadnud, et kunagi aretatakse välja söödav õun, mille kättesaamiseks ei pea isegi koopast lahkuma, siis oleks ta ilmselt kadedusest kinnitanud, et on sündinud „valesse generatsiooni“.
Meile alles jäänud korilase keha juhindub seniajani naudingutundest. Suhkruroo- ja teraviljakasvatus, alkoholi destilleerimine ning kõigile kättesaadav pornograafia on aga inimese kujunemiskeskkonda kibedasti muutnud. Kunagise…
„Visconti viis venda“, Konstantin Kuningas vestleb Nils Mattias Steinbergiga
Merle Karro-Kalberg, „Logi sauna kütjad“
Jaan Tamm, „Saare maakonna linnused ja turism“
Intervjuu briti lavastaja Ken Loachiga
Teaduse ja pereelu ühildamine
Aro Velmet, „Taanis oli viimased neli aastat mitu korda ohutum viibida kui Suurbritannias“
Kristel Algvere, „Inglite keel“
Miks üldse ja kellele ÕS?
Art Leete, „Ristimisretk Obi ugri maale“
Kaarel Tarand, „Kodukontor. Ideoloogia teeb voodist töökoha“
Esiküljel Endla teatri näitleja Nils Mattias Steinberg. Foto Priit Loog
Kuhu panna käed? Taskusse, muidugi. Taskuid pole. Käekott ajab ka asja ära, saab käed kasulikuks teha. Vahel saab haarata tooli seljatoest, tassi sangast või panna viimases hädas käed rinnale risti. Ristatud käed mõjuvad uljalt, võib-olla enesekindlalt, kui vaja, siis isegi ülbelt. Jahedas ruumis on käed ümber keha sõlmes, selg kühmus ja keha kõver nagu külmavaresel.
Jalgu pole vaja kuskile panna – seisavad kindlalt all. Istudes on muidugi hea üks jalg üle…
Kätlin Kaldmaa, „Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid“
Karl Lembit Laane, „Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev“
Joonas Hellerma, „Päts ja mesilased“
Janar Mihkelsaar, „Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus“
Jaanika Anderson, „Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?“
Marek Tamm, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“
Mart Niineste, „Eesti punk uue murrangu lävel“
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast . Oma laulu ei leia ma üles“
Raija Katarina Heikkilä luulesalv
Juhan Raud vestles kunstnik Kaido Olega
Merle…
Selleks et mõista, mis on tsensuur – ja mis seda kindlasti ei ole – tuleks süveneda tsensuuri mõistesse.
Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal.
Olen näinud ajalehetoimetusse saabunud kaebusi, kus inimene nimetab tsensuuriks seda, et toimetus on tema arvamusloo tagasi lükanud. Vahetult enne jõule otsustas ETV peatoimetaja mitte lasta eetrisse…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.