Kujutle lõputut, horisondita merd, millel miljonid inimesed, kes väiksema, kes suurema paadiga laineharjal hulbivad ja ellujäämise nimel vaevlevad. Kujuta ette, et tegemist on düstoopilise ulmeromaaniga, kus kellelgi ei tule mõttesse küsida, kas saaks muudmoodi, kas võimalik on ka teistsugune reaalsus. Lugejana tead oma kõrgemast vaatepunktist, et kindlasti on, ning tunned ängistust selle vaimuvaese, vastuhakuvõimetu tsivilisatsiooni üle.
Termin doxa pärineb kreekakeelsest verbist δοκεῖν, mis tähendab „näima“, „mõtlema“, „aktsepteerima“. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu…
Üheltki inimeselt, kes on sündinud, ei ole küsitud, kas ta on seda tahtnud. Aga kuna see on juhtunud, on tulnud selle maailmaga kohaneda, sest vastasel juhul ei jää ellu. Külmas kliimas peab kandma riideid, kuuma käes otsima varju, merele minnes kohanema mere, metsas metsa, inimeste keskel ühiskonna reeglitega. Kohanemine on ennekõike õppimine, kuidas hakkama saada.
Sageli on vastandatud kohanemist ja vastuhakku, kuid sellel vastandusel on tähendus ennekõike inimühiskonnas, kusjuures mängu tuleb…
1980ndate lõpul Loomingu tehnilise toimetajana töötades oli minu ülesandeks suhelda tsensuuriga. Peatoimetaja tehtud muutmis- ja kärpeettepanekutega väljatrükitud küljed tuli toimetada ühte kontorisse (nime ei mäleta), kus tsensorid neid paar-kolm päeva lugesid ja seejärel tembeldatud ja allkirjastatult tagastasid – misjärel ajakiri läks trükki. Kogu suhtlus oli meeldiv, prouad tsensorid haritud filoloogid, sooritasime ettenähtud rituaalseid protseduure kehtiva korra järgi ja teenisime oma igapäevast leiba süsteemi teenritena. Kas keegi protestis? Jah, Loomingu toimetuses…
Pole iialgi kohanenud korteris elamisega, need kuradi kitsad seinad, öösiti akna taga kihutavad autod, vastik tehislik valgus, närvilised ja kiirustavad hommikud. Pole kunagi kohanenud koolisüsteemiga, õigupärast näen siiani und, et pole keskkooli lõpetanud, ma ei mäleta, et käinuksin koolis. Milleks kogu aeg kärpida kasvava puu oksi, selle asemel et veidi pilvi hajutada. Las ta kasvab ise, las paindub ise, loomulikult ja ikka valguse poole. Pole kunagi kohanenud seksuaalse vahekorraga, vastik,…
Inimene soovib olla vägev ja võimas liik. Et seda saavutada, on ta päri vektoriaalselt tõttama tundmatusse, vajadusel kohandudes või kohandades ise. Mis oleks, kui peataks veidikeseks ajaks ennast lõhastava galopi, peatuks, vaataks ringi ja märkaks ilu? Seda on küllaga ka novembrikaamoses. Seda on kõikjal, see on omnipotentne ja alati kohal. Istuge rongi ja sõitke suvalises suunas ning ärge rööprähelge sülearvutiga, vaid vaadake lihtsalt aknast välja. Julgemad ja ettevõtlikumad mingu suisa…
„Me elame hulluse ajal,“ ütles Viivi Luik ERRi „Kultuuristuudios“ Mart Juurele. „Ajaloos on ajajärke, kus järsku mingi arutus või hullus võimule pääseb. Viimati oli see 1930. ja 1940. aastatel, praegu on see nüüd.“* Ka Eesti Kirjanike Liidu 100. aastapäeval peetud kõnes rõhutas Luik, et igaüks, kes ebainimlikkusega harjub ning teiste kannatuse pealt kasu teenib, aitab hullusele kaasa.
Hulluse aeg ei piirdu pelgalt üleilmse pandeemia või sõja tagajärgedega. See on mingi sügavam…
Sõitsin nädal tagasi Järvevana teel. Oktoobri lõpuni oli siis jäänud mõni päev ja kella polnud veel keeratud. Sellest hoolimata oli keskpäeval kõik ühtlaselt hall. Kui Juhan Liiv luuletas kunagi „Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine“, siis minu ees oli igav asfalt ja mõned autod. Sügisene taevas oli küll ilmselt sama pilvine nagu Liivi ajalgi.
Lähenesin Järvevana tunnelile. Minu meelest on see üks neid kohti Tallinnas, kus tekib tunne, et sa…
Iga kord, kui mõeldakse välja järjekordne uhke ökoloogilise jalajälje arvutamise süsteem, puhkeb minus selle tulemust arvutades protest. Mis mõttes on maainimese ökoloogiline jalajälg suurem kui linnainimesel? Urisen, et kust te, kulla rahvas, oma söögigi saate ja kuidas see linna saab. Heidate oma tallatud jäljed maainimese kukile ja peate linnas pillerkaari?
Aga on midagi, mida märkame nüüd, kui oleme õppinud elektri börsihindu jälgides arvutama. Kui tuled ära kustutada, siis ongi pime. Toas…
Mulle meeldib lugeda mälestusteoseid ja elulugusid, tuhnida isikuarhiivides, olgu need arhitektide, kunstnike või poliitikute omad. Eriti suure huviga tutvun omaelulooliste ülestähendustega Teisest maailmasõjast ja sellele järgnevatest aastatest. Nooremale põlvkonnale on toonastesse oludesse süüvida põnev – kõik on võõras, teistpidi aga hirmutavalt reaalne, kui mõelda ühiskonda halvanud Ukraina sõjale ning idapiiri taguse hirmuterrori taastulekule.
Sel suvel saatsid mind arhitekt Ülo Stööri mälestusraamatud, kus autor käsitleb sündmusi tsaariaja lõpust tänapäevani. Stöör kirjutab endast…
Vahepeal kirjutasin ma palju põhjarahvaste ülestõusudest Nõukogude võimu vastu. Ilmnes, et kõige rohkem relvastatud vastuhakke korraldasid just arktilised uurali rahvad. Sellel on ka loogiline ajaloolis-ruumiline taust. Uurali põhjarahvad on kõige lähemal Euroopa-Venemaale, neil on pikaaegsem koloniaalse kontakti kogemus ning Nõukogude reformid jõudsid uurali rahvaste alale varem kui kaugemale Siberisse.
Osa ülestõuse, ühe saami ja kaks mansi mässu, julgeolekuametnikud lihtsalt joonistasid paberil valmis ja seejärel hakati põliselanikke sadade kaupa karistama, s.t tapma.…
Intelligentne inimene kohaneb kergesti uute oludega: areng tähendab iga päev uutesse kohtadesse sattumist, olgu või ainult enda mõtetes. Kohanemine pole aga ainult progress: intelligentne inimene kohaneb ka sumbuvate oludega. Ta ei pane tähelegi, kuidas aastate jooksul kuivavad honorarid kokku ja inflatsioon sööb laenutustasust viimasegi. Intelligentne inimene vajab seaduse ja loomeliitude kaitset, et jumala eest mitte kohaneda.
Kuskil pole elujõulise kultuuri olulisus praegu nii adutav kui käimasolevas sõjas. Ukrainlastel on, mida kaitsta.…
Hiljuti oli mu vanaisa Kaarli surma-aastapäev. Jõhvis elanud endine kaevur oli kange ja kuraasikas mees, kelle ramm koondus kätesse. Ta oskas olematutest vahenditest leiutada pesumasina või küpsetada oma värisevate Parkinsoni-kätega paatsikuid. Mõni aasta tagasi elasime vanaisaga kahekesi Jõhvis. Ühine elu nõudis kohanemist mõlemalt. Kõige rohkem muutus aeg: sekundid-minutid-tunnid mõjusid igavikuna. Tasakaaluhäired ja kahe kepiga kõndimine muutis teleri eest tualetti mineku maratoniks. Kuna igale liigutusele kulus nii palju vaeva ja aega,…
Vajadus kohaneda tuletab pidevalt meelde elu kõige muutumatumat omadust – muutlikkust. Miski ei jää samaks, miski pole kindel. Lapsepõlves on kohanemine paratamatu: mida rohkem sõltud ümbritsevast, seda vähem on võimalust vastanduda. Noore täiskasvanuna võib-olla ei tahakski nii tihti enam kohanduda, aga nüüd tundub see arukas – et midagi saavutada, ennast kehtestada. Paindlikkus ja kohanemisvõime on edu saavutamiseks tihtipeale vajalikumad kui anne ja professionaalsus.
Kohanemise iluni jõudmine võib võtta aega ning tihtipeale…
Vaatasin Eesti külastatuimast tervisenõustamise keskkonnast kliinik.ee järele, mis seal kohanemise kohta öeldakse. Lugupeetud Andres Soosaar on kohanemise ehk adaptatsiooni selgelt defineerinud. See on „bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikku optimaalset talitusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkondades. Kohanemine kitsamas tähenduses on meelesüsteemide talitluses oluline nähtus, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi.“ Ühiskond pole keerulisem süsteem. Kui paindlikkust igapäevaelus…
Ma ei ole poliitik, paar korda elus olen puhta entusiasmi ja lollaka maailmaparandamisetuhina tõttu poliitikaga seotud olnud, ja kiiresti ka pettunud. Kodanikuühiskonnas tuleb asju ikka ise ajada ja omapäi tegutseda – muidu ei juhtu midagi. Ja poliitikutelt siis välja kaubelda-nuiata-pressida seda, mis tegutsemiseks, millegi ärategemiseks, kas või lootusetuks maailmaparandamisekski vaja läheb …
Üks asi, mis ma viimati poole varbaga poliitikas sulistades ütlesin, tõmbas kummaliselt tähelepanu: selleks et inimkonnana alles jääksime, seejärel…
Aastaid tagasi nägin internetis fotogaleriid 1914. aasta suvest Euroopas. Kui uskuda neid mustvalgeid jäädvustusi, võeti sellest viimast. Piltidel võis näha eranditult lõbusaid ja naervaid nägusid, suvitajaid kuurortides, randades, tänavakohvikutes. Kõik kihas, kõik elas, igal pool oli pidu.
Lõppev suvi meenutab neid pilte. Kaugusest kostev sõjakõmin suurendab tungi elada, olla õnnelik ja vaba – tantsida! Toimub hulgaliselt festivale, kontserte, teatrietendusi, pidusid. Kõikjale jätkub publikut ning soojadel suveöödel täidab tänavaid pidutsev rahvamass.
Pidu ei…
Suvel abikaasa Liisaga maal varsti ilmuvat saunaraamatut kirjutades puutusime kokku hormesis’e mõistega. Hormesis’eks nimetatakse miljonite aastate jooksul välja kujunenud keerulist kaitsemehhanismi, mis võimaldab elusorganismidel taluda väheses koguses füsioloogilist stressi. Hormesis’e töömehhanism on keeruline, hõlmates kuumašokivalkude teket ja rakkude taastumist, kuid tööpõhimõte on lihtne: kui organismile tekitatud stress on piisavalt väike, on selle mõju soodne, aga kui organismile tekitatud stress on liiga suur, on sama stressitekitaja mõju organismile kahjulik või isegi…
Viimastel aastatel on õpingud viinud mind korduvalt Hollandisse, riiki, mida peetakse nii mõneski valdkonnas kohanemise suurmeistriks. Seda ka hiliskapitalistlikus toiduainepoliitikas: on ju Holland Euroopa suurim puu- ja köögiviljade eksportija. Sellegipoolest tekitas minus ikkagi hämmingut arvukate dekoratiivsetest marja- ja viljapuudest punetavate disainaedade juures asjaolu, et söödavad marjad on koduaias vaata et tabu. Sama palju valmistasid neile hämmingut jutud, et Eestis on ikka veel au sees aiasaaduste kasvatamine, hapendamine, talveks säilitamine.
Omamoodi võib…
Möödunud talvel kuulsin ühelt mehelt, et mul olevat feministlik obsessioon. Nii reageeris ta minu püüdlustele selgitada, milliste raskustega põrkasid mu tuttavad naised kokku koroona ajal, kui üritasid ühildada töö- ja eraelu. Vist sel hetkel mõistsingi, et ümbritsetuna feminismiteadlikest inimestest on mul olnud privileeg unustada, kui suurt segadust võib võrdse kohtlemise temaatika tekitada mõnes teises.
Umbes samal ajal kohtasin ka hoopis teist masti mehi. Nimelt pidasin loenguid soolisusest ja popmuusikast ja see…
Ukraina sõjapõgenikega Eestis ei seostu küll esimesena sõnad „kohanemine“ ega „ilu“. Kõik siia saabunud inimesed on eri taustaga. Kohe alguses leppisime ühe sõbraga kokku, et kutsume neid pigem ніженці ehk „õrnukesed“, mitte біженці ehk „põgenikud“. See teema on liiga tundlik nii rääkimiseks kui ka vaikimiseks.
Praeguseks oleme harjunud üheskoos elama ja tegutsema, nutmisest ja kaasatundmisest bussi tellimiseni. Ukraina Kultuurikeskuses oli meil kõigil esimesest päevast selge, kes mida teeb. Meid vapustas see,…
Poliitikavaatleja Tõnis Saarts arutles hiljuti viimase valitsusevahetusega täheldatud pikaaegse poliitilise paradigma muutuse üle. Neoliberalistlik poliitika on hoidnud maksud madalad ja riigi õhukese. Ka kultuuriinimesed on edukalt adapteerinud turumajandusliku ülimuslikkuse retoorika, pidades turuvabadust ja ettevõtlusvabadust loomevabadusele lähedaseks: kriisidel on positiivne pool, kus nõrgad praagitakse välja, et valdkond saaks tervikuna tugevamaks.
Karmi olelusvõitlust on kultuurivaldkonnas üle 30 aasta praktiseeritud, käesolev liitkriis loodetavasti paljastab valdkonnas dominandina valitseva kognitiivse kohanemisprotsessi mustrid, mis on hõlmanud negatiivsele…
Kohanemine on alati ka konflikt ja häire. Czesław Miłosz – muide, kas pole poola luule möödunud sajandi teise poole võimsaim? – alustab „Vangistatud mõistust“ Murti-Bingi tablettidest. Metafoorsed õnnetabletid tagavad rahuolu sõltumata lokkavast terrorist, aitavad leppida traagika ja ebaõiglusega. Miłoszi metafoor ründab kõiki neid jae- ja hulgikohanejaid, kes totalitaarse režiimiga kaasa läksid, läbisid psühholoogiliselt keeruka ravikuuri: rangelt loogiliste põhjendustega hüljatakse järk-järgult varasemad tõekspidamised. Kes ikka tahaks kõrvale jääda, sumbuda sisepagulusse, kes…
Viimaste aastate võitlused sotsiaalse õigluse nimel on avanud mädapaised, mis enam kinni ei jää. Neid ei saa ka kinni lüüa. Kuuma laavana voolab ollus üle loomeväljade. Kattuvad need, keda pidasime paleusteks: humanistid, altruistid ja avangardistid.
Sageli soovin, et ei oleks kuulnud #MeToo juhtumist või armastatud muusikust, kes osutub vägivallatsejaks, või näitlejast, kes võitles loodushoiu eest, kuid rahastas ka planeeti laastavaid suurfirmasid. Soovin, et poleks kuulnud kolleegide kogemustest juhtivate kultuuritöötajate või autoritega…
Meie inimene tahab aina enam eramajja, Crocsidega õues grillida ning palja taguotsaga saunast tiiki hüpata. Statistikaamet annab teada, et rahvaloenduse järgi on eramuid praegu 14 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi. Elumajade seas on lausa 77,5 protsenti ühepereelamuid. Lisanduvad veel muud elamuüksused, mis ei ole suvilad ega maamajad. Neid tuleb riburada juurde. Koroona-aastad ja muutunud töötegemine, aga ka soov raha mõtestatult paigutada on pannud ehitama teisi ja kolmandaid kodusid, kus…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Karola Karlson,Erakogu
Ülo MattheusAve Maria Mõistlik
Barbi PilvreAivar Kullamaa
Kaja KannAlissa Šnaider
Holger RajaveeAavo Kaine
Aija SakovaErakogu
Pilleriin RaudamTaaniel Raukas
Kristel VilbasteErakogu
Art LeeteLiina Raus
Kaur RiismaaJohanna-Mai Riismaa
Laura JamsjaErakogu
Kai TaalErakogu
Mai LevinErakogu
Jürgen RoosteJaanus Adamson
Urmas HõbepappelErakogu
Hannes AavaSohvi Viik
Brigitta DavidjantsErakogu
Joosep SusiAlar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Maria Helen KändSigrid Viir
Karin PaulusAron Urb