Sel reedel Sirbis
Kristjan Vassil, „Eesti digitiigri areng 2003–2025“
Lisanne Pappel, „Kuhu kadus džässifestivalilt džäss?“
German Golub, „Eesti arvustuste arvustus“
Merle Karro-Kalberg vestles Zerobuild.me eestvedajate Kerttu Kõlli ja Maarja Tüüriga
Maarja Pärtna, „Sümpoieetiline kirjanduslinn“
Mayri Tiido vestles Gaia akadeemia asutaja Toomas Trapido ja Aegraja Kirjastuse looja Martin Altrajaga
Alejandro Retamar,…
Sel reedel Sirbis
Kirglik suhe arhitektuuriga
Urmo Mets: „Arhitektuur luuakse justkui ühte ajahetke. Elu on aga orgaaniline, muutub iga päev.“
Ministeerium eituse faasis
Tõsiasjade varjamine ja eiramine on vilets viis soovitud tulemuse saavutamiseks.
Kullatükid upuvad rokameres
Siin ja sealpool Nuustakut
Eraaed ei ole ainult eraasi
Ühe aia haljastus ei väljenda ainult omaniku vaadet. Sadade eraaedade puudest, põõsastest ja hekkidest kujuneb terve elamupiirkonna roheline keskkond.
Interdistsiplinaarne teadus kui akadeemiline ebamugavus
Väljakutse ei seisne üksnes teadlaste valmisolekus õppida uusi teaduskeeli, vaid ka akadeemilise kultuuri võimes väärtustada neid, kes tegutsevad eri teaduskultuuride kokkupuutepunktides.
Mida tähendab olla kirjaoskaja tehisaru ajastul?
Järjest tähtsamaks muutub võime mõista, kuidas tehnoloogiaga suhtlemine kujundab inimese enda mõtlemist, enesetaju, tegutsemist ja suhet teadmisega.
Odüsseia ja penelopeia kinolinal
Christopher Nolan on Homerosele omistatud „Odüsseiat“ lugenud hoolikalt, kuid eeposest eristab tema samanimelist linateost eelkõige vaimukuse ja elurõõmu puudumine.
Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat
Arvo Kruusemendi silmad nägid sõdadevahelise Eesti Vabariigi tippaega, Teist maailmasõda ja okupatsiooni, Nõukogude aja elu ja tsensuuri ning Eesti iseseisvuse taastamist. Kõige selle keskel jäi ta iseendaks.
Mõtteid kodumaisest kanapidamisest
Koolikeel muutub üha sarnasemaks iduettevõtete aktseleraatorite ja innovatsiooniinkubaatorite omaga. Koolidest leiab ka manageerimisvõtteid, mille peale ärimaailmas juba turtsutakse.
Harjumine uue normaalsusega
Kui julgeolek kindlustatakse puuetega inimeste ja üksikemade arvelt ja see ei tekita vaidlusi, kaasneb demokraatiale omase poliitilise kultuuri nõrgenemine.
Tehisaru pole kuradist
Tehnoloogia ülepeakaela arendamine meenutab Vene bolševike katset olla Karl Marxist targem ja siirduda feodalismist sotsialismi kapitalismi vahele jättes.
XXI sajandi fašism
Umberto Eco järgi kasvatab ja otsib põlisfašism üksmeelt, kasutades ära hirmu erinevuste ees. Fašism tõmbab ligi ennekõike need, kes on võõramaalaste vastu.
Särasilmil kõigis suundades
Rühmanäituse kogemustasandid seob tervikuks liikumine: iga kunstniku seeria oleks ruumis justkui võtnud oma suuna.
Ühe käekirja looklev veetlus ja muutuvad tähendused
Anna Mari Liivrand nopib kõikvõimalikest keskkondadest vorme ja objekte, eemaldab need oma tavapärasest ringlusest ning kirjutab nende tähenduse üle.
Värskes numbris
Esiküljel arhitekt Urmo Mets. Foto Lauri Kulpsoo.
Arvamus
- Kaarel Tarand Ministeerium eituse faasis
- Aro Velmet Kullatükid upuvad rokameres
- Merle Karro-Kalberg Siin ja sealpool Nuustakut
Arhitektuur
- Merle Karro-Kalberg Kirglik suhe arhitektuuriga
- Evely Ehrpas Eraaed ei ole ainult eraasi
Teadus
- Ester Oras, Maarja Ojamaa, Mari Tõrv, Monika Karmin Interdistsiplinaarne teadus kui akadeemiline ebamugavus
- Anu Masso Mida tähendab olla kirjaoskaja tehisaru ajastul?
Film
- Kaarina Rein Odüsseia ja penelopeia kinolinal
- Annika A. Koppel Arvo Kruusemendi peaaegu sada aastat
- Arvo Kruusement 20. IV 1928 – 9. IX 2026
Kunst
- Aleksander Metsamärt Särasilmil kõigis suundades
- Agnes Neier Ühe käekirja looklev veetlus ja muutuvad tähendused
- Jaak Kikas Eesti on kaugemal veel …
Teater
- Ülo Vihma Kolm autorit (ruumis) iseennast otsimas
- Maarja Moor Riskides(t) „Teatrielus“
- Katrin Nielsen Kogukonnateatri tähendus tegijale ja vaatajale
Kirjandus
- Ave Pille Palju mul veel aega on?
- Hanna Linda Korp Kirjandusfestival nagu perepäev
- Greete Veesalu Digipärand on rohkem kui avamisootel fail
Sotsiaalia
- Taavi Tuulik Mõtteid kodumaisest kanapidamisest
- Tanel Vallimäe Harjumine uue normaalsusega
- Chris Hainoja XXI sajandi fašism
- Rein Taagepera Tehisaru pole kuradist
Muusika
- Äli-Ann Klooren Olid need vast päevad …
- Mirje Mändla Laava kulg
- Kai Taal Kirg või hirm?
- Toomas Velmet Kummituslik 12
- Avo Tamme 11. IX 1938 – 11. IX 2026
Lõpulugu
- Katja Novak Linnutee
Minu mäng
- Hanna Linda Korp Isemäng
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Eesti on kaugemal veel …
Kas jaapanlasele räägivad Narihiro Matsumoto pildid teist lugu kui eestlastele? Kas need erinevused on globaliseeruvas maailmas kadumas?
Kolm autorit (ruumis) iseennast otsimas
Marika Vaariku, Lauri Lesta ja Urmas Lüüsi lavastuse „Mis olnud on kirjas mu lihas“ tegelased on ruum, heli, valgus ja inimene.
Riskides(t) „Teatrielus“
Artiklikogumik „Teatrielu 2025“ pole niivõrd läinud aasta kokkuvõte, kuivõrd käsitlus laiematest hoovustest ja teemadest, mis teatri- ja kultuurimaastikku mõjutavad.
Kogukonnateatri tähendus tegijale ja vaatajale
Kogukonnateatri eesmärk ei ole ilmtingimata mõjuva kunstilise terviku loomine, vaid peidetud lugude ning probleemide nähtavaks tegemine, nende tausta uurimine ja avamine.
Palju mul veel aega on?
Kirjandustänava festivalil peab paratamatult harjutama kõrvalejätmise kunsti, sest kõigist vestlustest või esinemistest ei jõua osa võtta keegi. Igaüks paneb päeva jooksul kokku omaenda festivali.
Kirjandusfestival nagu perepäev
Väikeste kirjandusfestivalide võidukäik näitab, et seda laadi sündmustel on suur potentsiaal ühendada kogukonda.
Digipärand on rohkem kui avamisootel fail
Digitaalses kultuuriruumis ei ole kasutaja üksnes tarbija, ta saab ka ise pärandit rikastada ja taasluua. Uues DIGARis on see võimalus olemas.
Olid need vast päevad …
Arvo Pärdi tintinnabuli-eelseid teoseid esitatakse suhteliselt harva ja sellest on tuline kahju. Neid ei ole palju ja tänavustel Pärdi päevadel kõlas helilooja teine sümfoonia.
Laava kulg
Liina Sumera: „Maailmas on nii uskumatuid loomaliike, paiku ja taimi, et vahel tekib tunne, nagu need ei saakski päriselt olemas olla.“
Kirg või hirm?
Beethoveni sümfoonias oli ERSO 100. hooaja avakontserdil suurlinnale omast hektilisust ja närvilisust, justkui hirmu hiljaks jääda või ilma jääda, kartust rahuneda ja aega maha võtta.
Kummituslik 12
Trio Toots-Roots-Lassmann on eesti kammermuusikas paljutõotav kombinatsioon ja loodetavasti nende iseloomud sobivad – muusika hüvanguks.
Linnutee
Päeva alustatakse vaikushetkega ja ürituste lõpus plaksutab publik taeva poole tänu- ja auavalduseks langenud võitlejatele.
