„olen hull ex keegi ei usuks mind“
Triin Soomets näitab luulekogus „Jäälind“, kuidas naiste elu meestega ei ole tihti mitte lihtsalt raske või nõme, vaid lausa eluohtlik.
„olen hull ex keegi ei usuks mind“
Mõrtsukate kevadpäevad
Eesti ei pea pürgima putukaks kurjuse väilas. See ei ole paratamatus.
„Eluterved etnotsentristid“
Järved, lossid ja mereröövlite varandus
Mäng pole pelgalt väikse inimese töö, nagu kunagi laulis Ivo Linna. Mäng on lapse…
Ajastu südametunnistus. Viimse vereni
Maarja Kangro on moraalse imperatiivi kehtestaja, tema imperatiiv on kategooriline ja halastamatu. Vaata peeglisse, raisk, nõuab ta, vaata!
Kui tunded teevad liiga kõva häält
„Salalaekast“ on nii lapsel kui ka täiskasvanul abi keeruliste tundmuste märkamisel ja mõtestamisel.
Väga privilegeeritud surm
Simone de Beauvoiri „Väga kerge surm“ ei ole pelgalt poliitiline seisukohavõtt ja kirjanduslik meistriteos, vaid üldinimlik lugu leinast.
Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs
Silvia Urgas, „Eestimaa puit“ (Looming, nr 1)
fs, „Stefan“ (Vikerkaar, nr 9)
Žürii…
Kuidas hakkama saada Béla Tarrist maha jäänud maailma(de)ga?
Béla Tarri filmides pole sõnal ega dialoogil suurt kohta ega ausalt öeldes ka mõtet. See ei tähenda, et ta tegelastel ei võiks olla sügavaid mõttekäike.
Mees, kes ühendas žanreid. Grigori Kromanov 100
Grigori Kromanovi ja Mati Põldre koostöös sündis 1969. aastal tunnipikkune dokumentaalfilm „Meie Artur“, mis erines kõigist seni Eestis tehtud dokumentaalfilmidest.
Kuidas mäletada läinud põlvede valu?
Mascha Schilinski: „Filmi neli tüdrukut või naist elavad eri aegadel ja igal ajal on neile omad piirangud, ometigi on naiste allasurumises näha korduvat mustrit.“
Kes on naine? Kes on mees?
Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.
Kirjanduse veritsev serv
„Kas riigid, kellel on selles konfliktis mingi roll, tõesti ei mõista, et iisraellased ja palestiinlased ei ole enam suutelised end päästma?“
Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas
Oleks vahva, kui Eestis ilmuks rohkem raamatuid, kus räägitaks tänapäeva islamimaailma kunstist, arhitektuurist, idufirmadest, popmuusikast ja kõigest muust.
Värskes numbris
Esiküljel luuletaja Triin Soomets. Foto Dirk Skiba.
Arvamus
- Kaarel Tarand Mõrtsukate kevadpäevad
- Anders Härm „Eluterved etnotsentristid“
- Merle Karro-Kalberg Järved, lossid ja mereröövlite varandus
Kirjandus
- Sveta Grigorjeva „olen hull ex keegi ei usuks mind“
- Vilja Kiisler Ajastu südametunnistus. Viimse vereni
- Britt Tomberg Kui tunded teevad liiga kõva häält
- Pille-Riin Larm Novelliauhinna said Silvia Urgas ja fs
- Katarina Budrik Väga privilegeeritud surm
Film
- Silver Õun Kuidas hakkama saada Béla Tarrist maha jäänud maailma(de)ga?
- Riho Västrik „Mees, kes ühendas žanreid. Grigori Kromanov 100“
- Tristan Priimägi Kuidas mäletada läinud põlvede valu?
- Joosep Ehasalu Ohtlik Vilnius
Teadus
- Margit Keller, Triin Vihalemm Õiglane üleminek kui tasakaal jaotusõigluse ja tunnustusõigluse vahel
- Robin Lek, Triinu-Liis Tuhkla Kes on naine? Kes on mees?
- Urmas Volens 24. XII 1976 – 26. II 2026
Sotsiaalia
- Marin Mõttus Kirjanduse veritsev serv
- Hille Hanso Ühetaolist homo islamicus’t pole olemas
- Gregor Kulla Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu
Kunst
- Liisa Mudist Las jänes vaikib minust
- Maria-Kristiina Soomre Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul
- Hans Alla Kui aru, siis tehis?
Teater
- Peep Ehasalu Lastel puudub norm
- Sven Karja Unenägu Säästu-Rahamaalt
- Tambet Kaugema Pealelend ‑ Liisi Aibel, Eesti Teatri Agentuuri juht
- Andrus Karnau Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo
Muusika
- Katrin Aller Teekond ja jats
- Iris Altmets Eesti rahva ennemuistsed lood muusikas
- Emma Leeloo Dillon Elevust tekitanud loterii
- Mirje Mändla Isikupärased omailmad õnnestunud esituses
- Elbe Reiter 25. VIII 2003 – 23. II 2026
Arhitektuur
- Tüüne-Kristin Vaikla Armastus. Ruum. Ruumist. Ruumina
- Johanna Holvandus-Tarvas Ruum poliitika meelevallas
Lõpulugu
- Katja Novak Ühtsust tunneme hädas
Minu mäng
- Maria-Kristiina Soomre Loom võõras märgisüsteemis
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Oled ajupesu ohver, kui toetad ühismeediakeeldu
Haidti väide, et nutitelefonid ja ühismeedia põhjustavad noorte vaimse tervise muresid, pole üksnes vale, vaid ka ohtlik, sest sellega välditakse nende tegelikke põhjusi.
Las jänes vaikib minust
Just pingestatud detailid moodustavad Maria Izabella Lehtsaare näituse keskme ning loovad vaatajale vaimse ruumi, mille sees ta võib leida tuttavliku pelgupaiga.
Pisarad kaotatud kujutlusvõime ajastul
Mis oleks, kui jätaksime tehnoloogia antropomorfiseerimata ja suruksime Pygmalioni eneses päriselt alla?
Kui aru, siis tehis?
Tööd, mille tegijad soovivad tehnoloogilistelt alustelt tehnoloogilist maailma kritiseerida, laveerivad alati kahe kuristiku vahel.
Lastel puudub norm
Tegelased on sügavalt läbi tunnetatud, lavastaja on terviku pannud imeliselt helisema, kunstnikutöö, heli ja valgus loovad eluterve maailma, kuhu tahaks kuuluda.
Unenägu Säästu-Rahamaalt
Inimhiired ses kahekordses urbaniseerunud puuris on katki, võõrandunud ja üksi, oskamata suuremat peale hakata oma suhtlemisvajaduse ja veidrate ihadega.
Pealelend ‑ Liisi Aibel, Eesti Teatri Agentuuri juht
Suurbritannia teatrikompanii Foreign Affairs korraldab koostöös Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti suursaatkonnaga Londonis 12. märtsil West Endi Jermyn Street Theatre’s Eesti uue dramaturgia esitlusfestivali.
Hermanis sõlmib laval kokku Läti Atlantise loo
Alvis Hermanise lavastuse „Õunapuuõites jõgi“ poeetilisus lummab Riia Uue teatri laval esimesest lausest peale.
Teekond ja jats
Võib-olla oli efekt sama ka Pärnus ja Tallinnas, kuid talveunes tukkunud Tartu publikule tõi Aavik Duo kaasa korraliku sahmaka särtsu, oli kui esimene kevadekuulutus.
Eesti rahva ennemuistsed lood muusikas
Eesti Rahvusmeeskoori kontserdiprojektide eksperimentaalsus on viimasel aastal leidnud oma niši rahvamuusika sünteesimises.
Elevust tekitanud loterii
„LiveStage.Youth’il“ sai ilmsiks harukordne publiku, korraldajate, žürii ja võistlejate sümbioos, valitses tõeline ja ära teenitud tänulikkuse õhustik.
Isikupärased omailmad õnnestunud esituses
Kõik M4GNETi 24. veebruari kavas kõlanud teosed kõnetasid publikut ka üksnes muusikalise teostuse pinnalt – sedavõrd õnnestunud olid teoste terviklahendused.
Armastus. Ruum. Ruumist. Ruumina
Kirjanik Jan Kaus ja kunstnik Sirja-Liisa Eelma liiguvad läbi kitsaste ruumide ja piirideta maastike, põikavad tajuruumi ning jõuavad füüsilistesse paikadesse.
Ruum poliitika meelevallas
Ruumi tuleviku üle otsustamisel peab eelkõige hindama, kas lahendus teenib rahva huvi. Tehakse ju megainvesteeringuid.
