Kosmosereis iseendana
Hanno Soans: „See, mida ma pea igas tekstis teha olen püüdnud, on kunstiteoste toimemehhanismide kvaasikirjanduslik elluäratamine.“
Kosmosereis iseendana
Tants ümber sibulakatla
Riigikogu võimuses on Lossi platsi kujundamine parlamentarismi ülistavaks esindusruumiks.
Väljamõeldud olendite väärikusest
Kultuur ja selle apoloogia
Eluõiguse põhjendamisel…
Palun ärge vaadake mu poole
Need portreed anonüümsetest naismodellidest on kui maskid Pärsimäele endale, tema viis iseenda individuaalsusest pääseda.
Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks
Linnakultuuri ei kanna ainult kõigile meeldivad kohad, vaid vahel teeb seda hoopis ruum, mis tekitab küsimusi ja põhjustab vastandlikke reaktsioone.
Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal
Mahajäetud tööstushooned on rohkem kui lihtsalt varemed ja kasutuseta kinnisvara. Eestis on nähtaval väga erinevaid arengukäigu ilminguid.
Loometöötoetuse Baumoli paradoks
Loomingulise taustauuringu, kirjutamise, katsetamise ja projektiarenduse protsessis on tihti kõige olulisem see faas, kus luuakse kõige vähem kiiret majanduslikku tulu.
Kas täiuslikud võõrad või täiuslikud naabrid?
„Täiuslike võõraste“ puhul on huvitav, kuidas on kohandatud Eesti ja Läti versioon Itaalia filmi kultuuritasandiga.
Mitteaktuaalse objekti kehtetu nimi
Eesti kohanimekorraldus on oma põhialustelt üsna kindel, ometi kisuvad asjad just talunimedega seoses jätkuvalt kiiva.
Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik?
Rikkamad riigid ja elanikkonnarühmad vastutavad keskkonnakriiside tekitamise eest, samal ajal kui vaesemad kannatavad ökoloogiliste katastroofide käes.
Meeleavaldusel kõneleja ABC
Kuivavõitu on see eeskujude kaev, kust meeleavaldusel kõneleja inspiratsiooni võiks ammutada. Kas pärast seda, kui Heinz Valk hüüdis „Ükskord me võidame niikuinii!“, on Eestis üldse kõnesid peetud?
Miks ei peaks valitsema ainult asjatundjad?
On eksitav võrrelda poliitika üle otsustajat spetsialistiga, kellel tuleb lahendada kitsas ja ühene probleem.
Meie süütus
Ääremärkusi teaduse vahelt. Lohed austreid järamas
Viimasel ajal on omajagu juttu olnud taimepimedusest, kuid mina arvan, et valdavat osa loomariigist katab samasugune tumeduse rüü. Kui mitte veelgi hullem. Taimepimedus on…
Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi?
Maailm, kus teadust tehakse ja teadmisi kasutatakse, on muutunud ning koos sellega peab muutuma ka raamatukogu.
Värskes numbris
Esiküljel kunstikriitik Hanno Soans. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Tants ümber sibulakatla
- Juhan Raud Väljamõeldud olendite väärikusest
- Maarja Kangro Kultuur ja selle apoloogia
Kunst
- Juhan Raud Kosmosereis iseendana
- Hans Alla Palun ärge vaadake mu poole
Arhitektuur
- Georgi Viies Roosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks
- Aleksandra Pugatšjova Unustamatud. Mahajäetud hoonete potentsiaal
Film
- Silvia Lorenzi Loometöötoetuse Baumoli paradoks
- Ilze Tālberga Kas täiuslikud võõrad või täiuslikud naabrid?
Keel
- Evar Saar Mitteaktuaalse objekti kehtetu nimi
Sotsiaalia
- Halliki Kreinin Kellele on kliimamuutusega tegelemine kahjulik?
- Kaspar Kruup Meeleavaldusel kõneleja ABC
- Holger Kiik Miks ei peaks valitsema ainult asjatundjad?
- Vahur Aabrams Meie süütus
Teadus
- Lauri Laanisto Lohed austreid järamas
- Jaanika Anderson Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi?
Muusika
- Auri Jürna Maailmatase sündis Saaremaal
- Katrin Aller Juulikuus …
- Liisi Laanemets Kui tulevik alles sünnib, kõlab olevik
- Andreas Kalkun, Rebeka Põldsam Baroksed rännakud
- Iris Altmets Välk ja pauk
Teater
- Sven Karja Kas tol päeval sadas vihma?
- Maris Peters Hamleti arheoloogia
- Auri Jürna Depressiivne külaromantika
Kirjandus
- Pille-Riin Larm Tõlkida tuleb südame ja hingega
- Teele Pärn Kohta kätte näitav raamat
- Rahel Ariel Kaur Ka luuletaja on inimene
Lõpulugu
- Andrei Hvostov Mis asi on karistuskirjandus?
Minu mäng
- Rahel Ariel Kaur Mängides maailma telge
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Maailmatase sündis Saaremaal
Võib kindel olla, et muusikajuhi Risto Joosti ja lavastaja Michiel Dijkema „Nibelungi sõrmuse“ lavastustest saab eesti muusikateatri üks selle sajandi olulisem sündmus.
Juulikuus …
Kena traditsioonina esitleb „Klaaspärlimäng“ igal aastal mõnd uudisteost. Seekord oli kavas Märt-Matis Lille „Valge joon Võro- ja Setomaa kohal“ Jaan Kaplinski 85. sünniaastapäeva puhul.
Kui tulevik alles sünnib, kõlab olevik
Pärnu muusikafestivalil kõlas esiettekandes Tõnu Kõrvitsa, Liisa Hõbepapli, Evelin Seppari ja Märt-Matis Lille uudislooming.
Baroksed rännakud
Hea muusika esitamine ei vaja põhjendusi, kuid tänavune Haapsalu vanamuusikafestival näitas, et kriitiliselt mõtestatud festivalikava väärib arutelu publikuga.
Välk ja pauk
Kuna iga teine lava pakub Viljandi pärimusmuusika festivalil väljundit vaid end tõestanud artistile, võib küsida: kes on see „igaüks“ festivali juhtmõttes „Igaühel oma pill“?
Kas tol päeval sadas vihma?
Lugu, mis publiku ette laiali laotatakse, kuulub nende hulka, kus häid lahendusi pole ning millest ei terveneta mitte kunagi.
Hamleti arheoloogia
Saalis istudes vaatad nagu kaevandisse ning püüad tõlgendada paljanduvate kihtide tähendust ja seoseid.
Depressiivne külaromantika
Nukkernaljakaid lugusid tühjaks voolavatest küladest, maakoha saladustest, traagilisest vaesusest ja mineviku painetest meeldib meie teatritegijaile ikka lavastada.
Tõlkida tuleb südame ja hingega
Guillaume Gibert: „Tõlkides hingad raamatuga samas rütmis. Tegin „Karu südant“ tõlkides koos Niikaga väga ilusa rännaku.“
Kohta kätte näitav raamat
Piret Jaaksi „Päikeseuskujad“ paneb proovile valguse ja selle võime murduda värvideks. Valgus kui millegi üleva ja hea sümbol kujuneb loo arenedes üllatavalt ambivalentseks.
Ka luuletaja on inimene
Juhan Liivi muuseumis avanev teekond ühe kirjaniku mõttemaastikul toob lähemale mitte ainult Liivi luule, vaid luule tervikuna.
