Maavälised tõed
Lembit Peterson: „Mulle tundub, et „Hukkunud Alpinisti hotell“ on huvitav ja intrigeeriv film ning paneb suurte küsimuste üle mõtlema.“
Maavälised tõed
Jõud jõuab sõnadesse
Lava ja dekoratsioonid Euroopa sisenemiseks läbirääkimistesse on valmis ning eesriie tõusmas.
Blogipostituse avamise lõhn
Rohkem suhtlust publikuga
Interpreetide liidu (ja ka muusikanõukogu) soov on…
Igas tagasitulekus on midagi uut
Kiwa on „Hukkunud Alpinisti hotelli“ süvenedes pannud sõnadesse keeruka ja mitmekihilise omailma ning andnud seal liiklemiseks lugejale kaardi ja kompassi.
„Pärijad“ Eesti moodi
Triin Tramberg: „Austame emaga teineteist ning muidugi on ka erimeelsusi, kuid oleme piisavalt normaalsed inimesed, et selles osas läbi rääkida.“
Viis kontrastset Indiat
Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi õppereis viies India linnas: Delhis, Chandigarhis, Shimlas, Bangalore’is ja Mumbais.
Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust
Digikaksik ei ole tehniline projekt. See on ühine paik, kus kasutatakse ühtlustatud sõnavara, ollakse ühes infoväljas ja luuakse kestlikku linna.
Unistus elavast südalinnast
Villem Tomiste „12 ulma“ kutsub mõtlema Tallinna kesklinnast kui pidevalt uuenevast organismist, mille elujõu allikas on kultuur ning pulbitsev igapäevaelu.
Kuidas heita end ruumi?
Ehkki näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ pealkiri seab paika konkreetsed ajalised ja ruumilised piirid ning mängureeglid, on näitusel võime muuta külastaja ruumitaju.
Kurvameelne vitalist
Tamara Luuk: „Selleks et mingit uut ja talutavat eluviisi, vormi või ühiskondlikku süsteemsust välja mõelda, peab olema nägemus. Nägemuseks on tarvis üksjagu kujutlusvõimet.“
Kuidas elad, „Libahunt“?
Ei tea, kas igal generatsioonil peaks olema oma „Libahunt“, kuid ühte „Libahunti“ näib seekord mahtuvat igatahes suurepärane läbilõige mitmest põlvkonnast.
Vaateväli avardus taas
„Mustonenfest“ pakkus uskumatult avara vaate muusikaloole: esindatud olid nii populaarsed kui ka vähem tuntud leheküljed, tagasivaated aegade taha ja värsked helitööd.
Värskes numbris
Esiküljel näitleja ja lavastaja Lembit Peterson. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Jõud jõuab sõnadesse
- Hanna Linda Korp Blogipostituse avamise lõhn
- Maria Mölder Rohkem suhtlust publikuga
Film
- Tristan Priimägi Maavälised tõed
- Aleksander Metsamärt Igas tagasitulekus on midagi uut
- Kaspar Viilup „Pärijad“ Eesti moodi
Arhitektuur
- Rahul Sharma Viis kontrastset Indiat
- Kristiina Kupper Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust
- Kaidi Põldoja Unistus elavast südalinnast
Kunst
- Juhan Raud Kurvameelne vitalist
- Jan Kaus Kuidas heita end ruumi?
Muusika
- Liis Rull Kuidas elad, „Libahunt“?
- Mirje Mändla Vaateväli avardus taas
- Annika Lõhmus Kahe interpreedi õhtu
- Marje Ingel Mõtlemapanevad kingid Eesti Kontserdi tähtpäevaks
Teater
- Pille-Riin Purje Järgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus
- Margus Alver Juudi huumoriga eluraskuste vastu
- Meelis Oidsalu Ega me kellestki mööda vaadanud?
Kirjandus
- Silvia Urgas Kas raamat saab olla dialoog?
- Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
- Kai Karell-Narrusk Üks tüdruk käis mängimas mändide all
- Peeter Sauter Üksinduseotsija suures Londoni linnas
Teadus
- Kalmer Lauk Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada
- Margus Maidla Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine
Sotsiaalia
- Jüri Saar Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest
- Märt Läänemets Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu
- Urmas Hõbepappel Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile
Lõpulugu
- Andrei Hvostov Karu ja sipelga kooselu
Minu mäng
- Pille-Riin Purje Mäng, äng, säng …
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Kahe interpreedi õhtu
Aasta interpreetide laureaatide ring on olnud mitmekesine, kuid valikutes on rõhutatud interpreedi professionaalset küpsust ja järjepidevat tööd, mis on viinud eesti muusikud rahvusvahelisele tasemele.
Mõtlemapanevad kingid Eesti Kontserdi tähtpäevaks
Eesti Kontsert on üks neist Nõukogude okupatsiooni ajal asutatud nähtustest, mida ei ole olnud pärast Eesti iseseisvuse taastamist põhjust kõrvale heita ega lammutada, vaid mille eest võib hoopis tänulik olla.
Järgmine hommik kui fotograafi kolmas võimalus
„Verejälje“ vaata et kõige nauditavam osa on teksti läbistav sardooniline huumor, ehtbritilikult mõjuv verbaalne vaimukus, mida toonitab kõrvatorkavalt stiilne tõlge eesti keelde.
Juudi huumoriga eluraskuste vastu
Iisraeli näitekirjanik, stsenarist ja näitleja Noa Lazar-Keinan: „Näidend „Lühis“ on inspireeritud esimesest mu poja autismispektri häire diagnoosile järgnenud aastast minu peres.“
Ega me kellestki mööda vaadanud?
Iisraeli näitekirjaniku Noa Lazar-Keinani „Lühis“ on lugu perest, kes peab oma „katkise“ lapse parandamise asemel ise muutuma.
Kas raamat saab olla dialoog?
Heneliis Nottoni „Tähed Agnesele“ meenutab märkmikku, kuhu on kleebitud pilte, äärele tehtud kritseldusi ja üles kirjutatud tsitaate ning kus osa teksti tuleb luua lugejal endal.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
Aliis Aalmann, „Kes aias“ (Hunt)
Mehis Heinsaar, „Eesti keelde sukelduja“ (Menu)
Andrus Kasemaa, „Minu kangelased“ (Varrak)
Andrus Kivirähk, „Eesti rahva uued jutud“ (EKSA)
Eva…
Üks tüdruk käis mängimas mändide all
Vastandades kurbust elujaatusele, loodust inimesele ja halli värviküllusele, peegeldab Airis Erme olemasolemise ilu.
Üksinduseotsija suures Londoni linnas
Peedu Saar kirjeldab nukra huumoriga ilmaliku munga mõttetuid seiklusi ja hängimisi, tema vaikset mässu.
Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada
Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes on Eesti naisteadlaste aktiivsuse tõus kaasa toonud suurema osaluse, valdkondliku mitmekesisuse ja üldise edukuse kasvu.
Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine
Kadri Ukrainski: „Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika peaks olema paindlikum, väiksema halduskoormusega ja rohkem õppiv süsteem – selline, mis ei mõõda edu projektide arvus ega eelarvejaotustes, vaid uute ideede tekkevõimes.“
Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest
Hiinal piisab paarist nupuvajutusest, et seiskuks Venemaa pangandus, katkeks liikluse reguleerimine suurlinnades ja riigi energiaga varustamine.
Kas me sellist maailmakorda tahamegi? USA Hiina vastu
Sõjalise löögijõu koondamine Hiina ohtu silmas pidades on USA-le ja demokraatlikule maailmale ellujäämise küsimus.
Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile
Kas kindrali tagandamiseni viis vastuhakk Xi võimule või Hiina relvajõududele 2027. aastaks seatud eesmärkide mittetäitmine?
Karu ja sipelga kooselu
See oli esimene kord, kui ma hakkasin…
