Masso maja arhitekt
Miia Masso: „Mulle tundusid kõik uued korterid, mis Nõukogude ajal tehti, kehvad. Mõtlesin kolm päeva enne võistluse lõppu, et teen õige ühe ilusa korteri.“
Masso maja arhitekt
Põhikord ja julmurerakonnad
Kiusuvaba ühiskonna eest seisvast õiguskantslerist on saanud riigi tagakiusatuim kodanik.
„Cybersyn“ ja kübersotsialismi idee
Uut ja vana
Arhitektuur ilma haibita. Miia Masso
Masso isikunäitus on igal ajal tarvilikust argiarhitektuurist, mida nudis küll Nõukogude süs-teem ja toonane materjalidefitsiit.
Pealelend – Triin Reidla ja Siim Tanel Tõnisson
Näituse „Arhitekt Miia Masso. Viies vaatuses“ kuraatorid
Siim Tanel Tõnisson: Idee tekkis siis, kui külastasime Miia Massot seoses trükise „Suured kastid linnaserval“ koostamisega. Trükises käsitleme tüüpkorterelamuid. Miia karakter, looming ja tema enda maja olid intrigeerivad ja leidsime, et need väärivad käsitlemist.…
Dialoogid valupunkti ümber
Juulikuu keskel tähistas Saueaugu teatritalu oma 25. tegutsemisaastat sümpoosioniga „Teater udus“, kus tuli esitamisele ka siinne ettekanne-mõtisklus.
Kas oled vananemisega algust teinud?
Ega teater pea sunnitöö olema, kuulutas Paul Pinna, kui Ants Lauteri nõudlik vaim talle närvi-dele hakkas käima. Suveteater pole sunnitöö, seda on Pärnus tunda.
Mitu mustikat mahub kümneliitrisesse ämbrisse?
Tegu on Urmas Sisaski looga, aga näidendi keskmes on eelkõige erilise inimese raskused ning seetõttu jääb ehk pisut kõrvaliseks tema väärtus ja tähendus heliloojana.
Kuidas raadiost sai subkultuurimaja
Nagu oli noortel puudu kuulajaskonnani jõudmise väljund, on neil jätkuvalt puudu ka kohad, kus omandada lavakogemust või arendada baastasemel lavaoskust.
Lootusrikkaid suundi suvesumedusest
Teeb rõõmu, et Leigo järvemuusika festival on järjepanu pakkunud klassikalise kerge suve-kontserdi formaadi kõrval lava uudisteostele ja uudsetele sulamitele.
Koh-tu-mis-paik jäi muutmata
Saalitäis rahvast ootas pinevalt, kuidas tuleb Sten Heinoja toime küll muutunud olude, kuid interpreedi suhtes endiselt kõrgete ootustega.
Filigraanselt fataalne – Fausti fenomen
Maria Fausti oskustes ja virtuoossuses pole põhjust kahelda, kuid need üksi ei tee temast veel Fausti. Fausti teeb temast lõõmav sisemine vajadus ja oskus rääkida lugu.
Veel üks nael inimese vaba tahte kirstus
Tundub, et ühiskondlik maine on nii tähtis, et see osutub vaata et suurimaks motivaatoriks, mille nimel ollakse valmis ka eluga riskima.
Teejuht võimujanusele liberaalihakatisele
Pane ühtedest valimistest teisteni refräänina kõlama üks ja seesama mõte: „Peame kärpima! Teisiti ei ole lihtsalt võimalik.“
Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte?
Värskes numbris
Esiküljel arhitekt Miia Masso. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Anders Härm „Cybersyn“ ja kübersotsialismi idee
- Kaarel Tarand Põhikord ja julmurerakonnad
- Tristan Priimägi Uut ja vana
Arhitektuur
- Margit Mutso Masso maja arhitekt
- Margit Mutso Pealelend
- Triin Ojari Arhitektuur ilma haibita. Miia Masso
- Janely Järv Liiklusväilast liikuvusväljaks
Teater
- Heidi Aadma Dialoogid valupunkti ümber
- Maris Johannes Kas oled vananemisega algust teinud?
- Maria Mölder Mitu mustikat mahub kümneliitrisesse ämbrisse?
Sotsiaalia
- Priit Penjam Veel üks nael inimese vaba tahte kirstus
- Janar Mihkelsaar Teejuht võimujanusele liberaalihakatisele
Muusika
- Janno Sooäär Kuidas raadiost sai subkultuurimaja
- Liis Rull Lootusrikkaid suundi suvesumedusest
- Säde Einasto Koh-tu-mis-paik jäi muutmata
- Aurora Ruus Filigraanselt fataalne – Fausti fenomen
Teadus
- Kurmo Konsa Matemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte?
- Raivo Kalle Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta
Kirjandus
- Ave Pille Ebaõdus maskimäng
- Helin Puksand Kihutades 120ga läbi Eesti
- Annette Maria Hermaküla, Helen Mikkov Kui algoritm soovitab Murakamit
- Tair Tiitus Mida tähendab „hästi“?
Film
- Jan Kaus Põletades põlemist
- Linnar Priimägi Nolani „Odüsseia“ – suur film
- Viktoria Korpan Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus
Kunst
- Andreas Trossek Au ajutiste lahenduste ajastule
- Anneli Porri Maria Kapajeva – mitte piir, vaid algus
- Sanna Kartau Puid on, aga metsa ei leidnud
- Hanno Soans Väikesed viginad värske õhu muuseumis
Lõpulugu
- Taavi Pae Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Interdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta
Näide grandi hindamissüsteemist
Ebaõdus maskimäng
Katariina Libe paneb lugeja küsima: kui suur osa mu unistustest, hirmudest ja biograafiast kuulub veel mulle endale ja kui suure osa minust moodustab avatar?
Kihutades 120ga läbi Eesti
Hugo Vaher näitab „Nutivabas“ noorte elu lõbusama nurga alt kui noorteromaanides enamasti tavaks.
Kui algoritm soovitab Murakamit
TikTok võib mõjutada BookToki algoritmi kasutajaid lugema ja seeläbi keskenduma.
Mida tähendab „hästi“?
Jana Maasiku „Minuga on hästi“ on mõjus romaan noortele, kes tunnevad ennast üksikuna, kellel on väiksemat sorti probleeme või muresid.
Põletades põlemist
Christopher Nolan ei ole „Odüsseiat“ lihtsalt tõlgendanud, vaid on kasutanud Homerose traditsiooni, et jätkata omaenda loomingulist odüsseiat, mis pole arvatavasti veel kaugeltki läbi.
Nolani „Odüsseia“ – suur film
Christopher Nolani „Odüsseia“ ei sisenda aukartust nagu Homerose oma.
Linateos sündis tõesti…
Kuidas armastada, kui ei tea, mis on armastus
Belgia linnakeses, kus kulgeb „Noorte emade“ sündmustik, pole vaja müütilisi sireene või kükloopi, et elu keeruliseks teha.
Au ajutiste lahenduste ajastule
Soolalao näitusel lubatakse ajas rändamist. Aga kuhu „tagasi“ siis täpsemalt minna tahetakse ja kuidas puutub üldse asja tulevik?
Maria Kapajeva – mitte piir, vaid algus
Mulle väga meeldib, kuidas Kapajeva kasutab sellel näitusel suuri teemasid. Näituse dramaturgia kasvatab kunstniku isiklikust loost midagi palju suuremat.
Puid on, aga metsa ei leidnud
Maria Kapajeva näitus ei ole suunatud ainult minusugustele feministlikele nohikutele, vaid näib kogema kutsuvat ka laiemat avalikkust.
Väikesed viginad värske õhu muuseumis
Terve plejaad praegu neljakümnendate alguses olulisi eesti kunstnikke on nullindate lõpus siin möllates saanud elutähtsaid impulsse.
Liiklusväilast liikuvusväljaks
Tallinna linnapiir peaks olema üleminekuruum linna ja hajaasustuse vahel, mitte liiklusväil. Liikumine ei ole ainult ühest punktist teise jõudmine, vaid linnakogemuse osa.
Pythagorase teoreem ja Suur Munamägi
Oleme keskendunud liiga palju sellele, mida õpilane peab teadma, ja liiga vähe sellele, mida ta peaks olema kogenud.
