Reaalsuse kõrb võtab võimust
Anders Härm: „Tehisaru tulek on lihtsalt järgmine aste üleüldises digikultuuri arengu loos.“
Reaalsuse kõrb võtab võimust
Tehisaru astub erakonda
Riigikogu valimistel võistlevad aasta pärast inimmõistuse ja -kooslused kaaperdanud algoritmid.
Õukond ja egalitaarsus
„Tuli rahva sekka ka.“
„Niinimetatud rahva.“
Üks dialoogikatke õukonnast, aasta glamuurseimalt peolt, kui tsiteerida Õhtulehte. Ordenite, kettide ja lintidega inimesed õõtsuvad Estonia kontserdisaali parketil „Suveöö“ ja „Viljandi paadimehe“ järgi. Rahvalik muss, aga kas see on rahvas, kes tantsib?
Muidugi, see on vastastikune žestide tegemine: me ju seisame Eesti eest, ja kui riik…
Kutsus kokku külalisi
Kunstivaldkonna rahastamist ei päästa muu kui kapitaalremont (jah, jätkuvalt)
Kunstis on teravaimad kaks probleemi: vabakutseliste töötingimused ja jätkusuutlike tegevustoetuste puudus.
Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale
Kas Toompeale tuleks veel üle tuhande piketeerija ning kultuuriinimeste taga seisaks 10 000 inimest? 1996. aasta kultuuritöötajate streigi reportaaž!*
Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0
Rein Raud: „Kogu aeg arvati, et tulevad robotid, hakkavad põrandaid pesema ja inimesed saavad tegeleda kunsti, luuletamise ja heliloominguga. Vastupidi, inimesed on need, kes hakkavad koristama ja hooldama, et robot saaks „loominguga“ tegeleda.“
Sugupuutruudus
Olgu Lauri Sommeri vaimusugulased äärepealsed või kesksed, aga erandlikud ja eripärased on nad igal juhul. Nagu Sommer isegi.
Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline?
Toimub pretsedenditu 10–20 korda varasemast kiirem globaalse temperatuuri tõus.
Teadlased finantsasutuste analüütikute kasvuoptimismi ei jaga
Ehk on kärpekohad hoopis kiirmoest ja kavandatud iganemisest loobumine jne?
Kuidas hinna(s)ta(da) kunstniku kunstikogu?
Kuigi näitus toimub 1990. aastast tegutsevas eragaleriis Vaal, mis viis oma kunstnike töid rahvusvahelistele messidele juba toona, ei ole näituse „Ole kunstikogu“ teosed müügiks.
Inimene majade taga
Portreedokumentaalis „Karp“ on arhitekt Raine Karbile isiksusena väga lähedale saadud, ta on aus töönarkomaania ja isikliku elu arvelt lõivu maksmise teemadel, mis kõnetab kindlasti ka praegusi projekteerijaid.
Torm kajakambris
End uhkusega üheks maailma poliitilisemaks filmifestivaliks pidanud „Berlinale“ on nüüd langenud iseenda taktika ohvriks, sest avalikkus ei soovi arutelu, vaid skandaali.
Terrorist ja pühak
Oliver Laxe: „Ma olen visuaalkujundite looja. Usun, et visuaalid on ühed maagilised ja kummalised asjad, mille kaudu inimese siseelu väga sügavalt kõnetada.“
Lennukad unesekventsid
Madli Marje Gildemanni album on mitmekülgne ning väga terviklik kogumik loomefaasist, millele on inspiratsiooni andnud nii looduslikud protsessid kui ka helilooja külluslik fantaasia.
Rahvale tröösti
Maria Faustil on julgust ja vastutustunnet kirjutada muusikat ühiskonna probleemidele tähelepanu pööramiseks.
Värskes numbris
Esiküljel kuraator Anders Härm. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Tehisaru astub erakonda
- Maarja Kangro Õukond ja egalitaarsus
- Tambet Kaugema Kutsus kokku külalisi
Kunst
- Juhan Raud Reaalsuse kõrb võtab võimust
- Kadi-Ell Tähiste, Maarin Ektermann Kunstivaldkonna rahastamist ei päästa muu kui kapitaalremont (jah, jätkuvalt)
- Andreas Trossek Kuidas hinna(s)ta(da) kunstniku kunstikogu?
Sotsiaalia
- Oliver Issak Valmistugem! Kultuuritöötajad tulevad ka tulevikus tänavale
- Jaanus Terasmaa Kuidas me üldse teame, et praegune kiire kliimamuutus on inimtekkeline?
- Raivo Soosaar Teadlased finantsasutuste analüütikute kasvuoptimismi ei jaga
Kirjandus
- Ardo Ran Varres Kultuuriline sulgumine, mälu koloniseerimine ja tehisaru-rahvalaulikud 2.0
- Ott Raun 19. VII 1940 – 21. II 2026
- Janika Kronberg Sugupuutruudus
Film
- Triin Ojari Inimene majade taga
- Tristan Priimägi Torm kajakambris
- Tristan Priimägi Terrorist ja pühak
Muusika
- Talvi Nurgamaa Lennukad unesekventsid
- Maarja Malmet Rahvale tröösti
- Äli-Ann Klooren Viies sõjatalv
Teadus
- Piret Pungas-Kohv Soodest ja nende taastamisest, kujundlikult
- Mariliis Kõuts Kõik me kanname endas mere märke
Arhitektuur
- Angeelika Pärna Rakvere uus maamärk
- Mikael Ristmets Äratundmisrõõm ja nostalgia Sakus
- Kristiina Kupper Krulli metsatukk
Teater
- Eesti teatri auhindade nominendid 2025. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest
- Isabel Mari Jezierska Maailmalõpp ja tuunikalavõileivad
- Madli Pesti Kaasav performance-ooper
Lõpulugu
- Brigitta Davidjants, Jaana Davidjants Heli roll Tiktoki Vene propagandas: ohverdustest muinasjutulise Venemaani
Minu mäng
- Mikael Ristmets Julgus eksida
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Viies sõjatalv
Üheks veebruarikuu kontserdielu tipphetkeks võib pidada Marcel Johannes Kitse ja Sten Heinoja õhtut Beethoveni viie tšellosonaadiga.
Soodest ja nende taastamisest, kujundlikult
Märgalade taastamine on üks lahendustest, mida saame teha, et leevendada loodusliku mitmekesisuse vähenemist.
Kõik me kanname endas mere märke
Läänemere olukord on kui metafoor inimese ja looduse vahel toimuvast, meri on meile õpetanud, et tagajärgi lappida on palju kulukam ja valusam kui ennetada.
Rakvere uus maamärk
Ukuaru muusikamajas on ühendatud pieteeditundega, minimalistlikult ja rahulikult kaks ajastut. Eesmärk on üks – ülistada muusikat ja kunsti.
Äratundmisrõõm ja nostalgia Sakus
Kultuurkapitali sisearhitektuuripreemia ja arhitektide liidu aastapreemia pälvinud Saku koolimaja juures on oluline näha, et riik peab arhitektuuri kaudu haridusse investeerimist ülioluliseks.
Krulli metsatukk
Maastikuarhitektide liidu aastapreemia vääriline Krulli park näitab, kuidas põimida tundlikult kokku funktsonaalsus, ökoloogilised põhimõtted ja inimese vajadused.
Eesti teatri auhindade nominendid 2025. aasta loomingu või pikaaegse silmapaistva töö eest
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Tallinna Linnateatris. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
Maailmalõpp ja tuunikalavõileivad
Kui 1913. aastal kuulutati maailma lõppu, sest see pidi sünnitama uue maailma, siis nüüd näib maailmalõpp olevat paratamatus, millega tuleb leppida – ja seda vaikselt ootama jääda.
Kaasav performance-ooper
Kui lavastuse „Võit Päikese üle“ kontseptsioon ja stiil tulevad pigem kaasa Saksa trupiga Showcase Beat Le Mot, siis Von Krahli teatri noored näitlejad annavad etenduse kui terviku õnnestumisse suurema panuse.
Jaan Krossi auhinna laureaat on avardanud Eestit
Žürii esimees Linda…
