Kurmo Konsa
-
Sisalik on vägagi elus, sõltumata sellest, mida arvavad teoreetilised bioloogid.Kurmo KonsaTeoreetilise bioloogia suundumused. Kogumik, mis inspireerib
Teoreetiline bioloogia püüab bioloogialaseid teooriaid integreerida ja luua filosoofilist, metateoreetilist raamistikku, mille toel mõistetaks elu kui tervikut.
11 minutit -
Lugu pärandiks saanud raamatust
Tere, mina olen raamat ja ma tahan teile täna jutustada ühe loo. See on lugu minust endast, aga see puudutab ka väga paljut muud, õigupoolest kogu maailma. Ma tahan teile rääkida sellest, miks me oleme inimestele olulised, aga samavõrra ka sellest, miks inimesed on meile olulised.
Ma olen väga keeruka loomusega, kuigi pealtnäha paistan lihtne, aga selle poolest ei erine ma üldse inimesest. Minus on nagu kaks olemust – sisu ehk…4 minutit -
Briti muuseumi Egiptuse tuba 1847. aastal.Avalik omand / Wellcome CollectionInimesed vitriini ees ja sees
Inimsäilmed on üheaegselt nii teadusliku kui ka ajaloolise väärtusega objektid, kuid ka kunagi elanud isiku kehastus. Kumba me näeme, kui vaatame muumiat muuseumi vitriinis?
10 minutit -
Mittelineaarse maailma lood
Engelbrecht seostab elegantselt mittelineaarse dünaamika probleemid nende lahendajatega ja loomulikult ei piirdu ta ainult iseendaga.
10 minutit -
Illustratsioon 1420. aastatest pärinevast teosest „Tõusev päike“.Avalik omand / Wikimedia CommonsAlkeemiline sürrealism
Sürrealiste tõmbasid alkeemia poole nii selle psühhoanalüütilised tõlgendused kui ka alkeemias kasutatud veidrate ja mõistatuslike kujundite visuaalne veetlus.
12 minutit -
Kuidas liitreaalses maailmas toime tulla, kuidas eristada tegelikkust ja väljamõeldist, kui kumbagi tegelikult ei eksisteeri?Taavet Kirja, seeriast „Digitaalsed dinosaurused“Väljakannatamatu maailma kroonikad
Labatuti fiktsionaalne maailm on liitreaalsus, kus sulanduvad faktid, väljamõeldised, ratsionaalsus ja hullumeelsus.
9 minutit -
ChatGPT-teemaline grafiti Tel Avivis.Artem.G / CCAS-4.0/ Wikimedia CommonsKas juturobot mõtleb?
Me näeme tulnukasarnaseid suuri keelemudeleid küll teavet edastamas ja saame neist aru, kuid ei mõista, mil viisil nende mõtlemine toimub.
10 minutit -
2023. aasta veebruaris pani ajakiri Time esikaanele ekraanipildi vestlusest ChatGPTga.Avalik omand / Wikimedia Commons„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid koolilapsed juba rõõmsalt hoovil mängimas.“
Juturobotid ja keeled
9 minutit -
On ka väike võimalus, et kummastav elu on säilinud kusagil äärmiselt ekstreemsetes tingimustes.Kurmo KonsaVaribiosfäär – elu, mida me ei tunne
Varibiosfääri moodustavad hüpoteetilised organismid, kes ei ole olemasolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ning kelle biokeemilised ja geneetilised protsessid põhinevad teistel ühenditel kui meile tuntud elul.
10 minutit -
Kui tekstid on neutraalses teaduslikus stiilis, siis eetiliste küsimuste juurde juhatab raamatu kirjutamisel eeskujuks võetud bestiaarium.Pliotseenist pärit ahv loeb „Antropotseeni bestiaariumi“
Inimkonna ja looduse suhe on loovate ja destruktiivsete protsesside ühtepõimunud võrgustik, mille lahtiharutamisega „Antropotseeni bestiaarium“ tegelebki.
9 minutit -
Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumi näitus „Kui karbid räägiksid…“ (jaanuar–märts) valmis koos kõrgemas kunstikoolis Pallas toimunud koolitusega „Säästlik ja säästev näitus“. Näitus oli koostatud „näitus näituses“ printsiibil. Olemasolevasse keskkonda oli lisatud uusi objekte, mis tegid ruumid põnevamaks ja ergutasid vaatajate mõttelendu. Esmapilgul ehk väheütlevad esemed – karbid – rääkisid lugusid. Näitus oli kujundatud jätkusuutlikest materjalidest ja jääkidest minimaalseid vahendeid kasutades.Kurmo KonsaMuuseumide kestlikkus
Jätkusuutlikuma maailma loomine ei seisne suuremas arvus tuulikutes ja võimsamas tuumareaktoris, vaid tegemist on kultuuriküsimusega.
8 minutit -
Kõik liigid sõltuvad üksteisest, kuid inimese puhul on see sõltuvus võrreldes paljude teiste elusolenditega veelgi suurem.Piia RuberJuhime evolutsiooni, aga kuhu? Lugu sellest, kuidas inimene loodusele vastu hakkas ja haledalt läbi kukkus
Murest looduse pärast kumab kusagilt kaugelt läbi ka uhkus inimese jõu ja võimsuse üle. Seda ei ole küll kombeks tunnistada, aga nii see ometigi on. Lõpuks on ju inimesed need, kes loodusele „appi lähevad“, metsad ja rannad sodist puhtaks teevad ja korduvkasutusega topsidest latet joovad. Ei pea vist mainimagi, et loodusel on sellest ükskõik. Loodus lükkab hõlpsasti kõrvale kõik katsed teda alistada, tema üle valitseda või isegi tema eest hoiduda.…10 minutit -
Kas juturobot võtab üle?
Teksti ja visuaalseid kujutisi loovad programmid tekitavad täiesti uudse olukorra. Inimeste mõjutamine muutub veelgi lihtsamaks ja automatiseeritumaks.
10 minutit -
Claude Shannoni loodud labürindist teed välja otsiv mehaaniline hiir Massachusettsi tehnoloogiainstituudi muuseumis.Daderot / CC0 / Wikimedia CommonsMängumaailmadest Matrixisse
Kas on võimalik ehitada tervet maailma kujutav simulatsioon, nagu on Matrix?
9 minutit -
Pastöörlik maailm
Velmet kirjeldab, kuidas pastöörlased üritasid bioloogilise tehnika abil luua bioohutumat maailma ja selles läbi kukkusid. See kõlab koroonaviiruse pandeemia aegses maailmas ülimalt aktuaalselt.
9 minutit -
„Ma mäletan siiamaani, kui tore tunne see oli, kui nägin, kuidas Tartu Lenini kuju lõpuks trossist silmuses kõikus. Vabaduse abstraktne mõiste sai korraga materiaalse kinnituse.“Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Eesti Ekspress, Tallinn 2011.Häda pärandi pärast
Pärandi loomine on alati valik. Minevikust ja olevikust valitakse ning interpreteeritakse teatud nähtusi. Seetõttu võib väita, et pärand on alati poliitiline.
9 minutit -
Voyageride pardal on inimkonna läkitus võimalikele intelligentsetele Maa-välistele eluvormidele – kullaga kaetud vaskplaadile on salvestatud helid ja pildid Maa kultuurist ja elurikkusest.NASA/JPLMis meist järele jääb?
Vähemalt teoreetiliselt võivad inimese tegevusjäljed jääda kõige kauemaks püsima Maast väga-väga kaugele.
9 minutit -
Jüri EngelbrechtReti Kokk / Eesti Teaduste AkadeemiaKõikehõlmav modelleerimine närviimpulsist teadlase eluni
Kõiki kolme Jüri Engelbrechti teost ühendab maailma nägemine läbi komplekssüsteemide prisma.
10 minutit -
Tänapäevase vaktsineerimise leiutas 1796. aastal inglise arst Edward Jenner, kes kasutas vaktsineerimiseks veiste rõugelima. Meetod ei tekitanud inimestele terviseprobleeme, kuna nakatumist rõugetesse ei toimunud, küll aga andis see immuunsuse rõugete vastu. Vaktsineerimisvastased väitsid toona, et vaktsineeritutel tekivad veiste tunnused, nagu on kujutanud James Gillray oma 1802. aasta pilapildil.Library of Congress / Wikimedia CommonsKuidas pandeemiad muudavad tulevikku
Lühemas perspektiivis tugevdab pandeemia riigi osatähtsust, kuid pikemas perspektiivis näitab sellise arengu kitsaskohti.
10 minutit -
Digikujul teabe säilitamine on teema, mis puudutab üksikisikuid, ettevõtteid-organisatsioone, mäluasutusi ja ka riike.Piia RuberDigikultuuri tulevikule säilitamisest
Mida suuremasse sõltuvusse infost langeme, seda tähtsam osa on selle säilitamisel.
11 minutit -
Ühiskondades, kus sõda on normaalsus ja elu loomulik osa, säilib Jungeri arvates ka lahingumõjude leevendamiseks sobiv kogukonnatunne. Pildil Iisraeli politsei vahistamisoperatsioon Negevi kõrbes.Israeli Police / Wikimedia CommonsHõim, riik ja sõdur
Sebastian Junger soovib näidata, et inimeses on mingi loomulik olek, millest lääne ühiskond on hälbinud ja millest tulenevad ühiskonna hädad.
9 minutit -
Andmekeskused kulutavad aastas 200 teravatt-tundi elektrienergiat, mis moodustab 1% kogu maailma energiakulust. Pildil Facebooki andmekeskus Iirimaal.FacebookInternet kujundab tulevikku
Interneti tulevikust on loodud sadu, kui mitte tuhandeid visioone, mille ühiseks jooneks on see, et ükski neist ei kujuta maailma ette internetita.
8 minutit -
Aatom on minevik. XXI sajandi sümboliks on informatsioon kõige laiemas mõttes – meedia, tarkvara, teenused jne. Pildil NASA kulgur Perseverance Marsilt informatsiooni hankimas.NASATulevik on määramatu, aga kuidas seda ikkagi ette näha?
Digitaalne taevas, matrix, made in China ja infotoopia on vaid võimalikud variandid.
7 minutit -
Maailm on keeruline süsteem, ükskõik milline on meie vaatenurk.Piia RuberKomplekssuse konksu otsas siplev kalake
Autorid rakendavad lihtsat ideed, et kõik siin maailmas on komplekssüsteemid, mille kirjeldamiseks on füüsikas väga head vahendid, järelikult saab neid rakendada ka teistele nähtustele.
9 minutit
