Arhitektuur
-
Tallinna tualettide seisukord on kehv ja neid on liiga vähe. Pikka sammu minevikust olevikku pole tehtud. Kui suur peab olema arenguhüpe, et baasvajadused oleksid kaetud ja juurde tuleks ka mõni lisaväärtus?Kuidas teha tallinlased õnnelikuks?
Avalikud tualetid on linna infrastruktuuri osa, nende puudumine või kehv seisukord mõjutab nii liikumisviise kui ka avaliku ruumi kultuuri.
7 minutit -
Lasnamäe uuendamiseks on vaja toetada ja arendada juba olemas olevaid väärtusi.Robert KiislerLõpetamata utoopia
Head kriisi ei tasu raisku lasta: magalarajoonide uuendamine loob võimalused terviklikumaks, inimmõõtmelisemaks, vähem segregeerunud põnevaks linnaruumiks.
6 minutit -
Mattias Malk: „Kvaliteetse avaliku ruumi loomist on Tallinnas tõesti praegu eest vedamas eraarendajad. Eks nad saa kiiremini ja operatiivsemalt reageerida kui avalik sektor.“Stefano CarnelliKäsiraamat kui arendusabi
Kuidas nullist elav linnaruum üles ehitada? Kuidas luua tingimused, millest kunagi kasvab välja isejuhtiv ja aktiivne asum?
7 minutit -
Kui Narva maantee oleks mõeldud inimestele
Tänav ei ole transpordikoridor, vaid paik, kus kohtutakse naabrite, kohvikupidajate ja võõrastega. Narva maantee täidab praegu pelgalt esimest eesmärki.
6 minutit -
Tellingud kui ajutised struktuurid loovad sildu killustunud keskkonnas. Need võimaldavad odavalt katsetada, kuidas luua sidemeid uue ja vana, valju ja vaikse, paranduse ja lammutuse vahel. Vaade polümeeritehase kvartali Tulika tänava poolsele sissepääsule.Katriin MaitsaluKõik kindel haihtub õhku
Linnaruumi puudused – eraldatus, määramatus, ajutisus, müra ja kontrollimatus – loovad tingimused uuteks kultuuri- ja sotsiaalseteks nähtusteks.
5 minutit -
Miia Masso tegi arhitektuuri 27 aastat Nõukogude ajal ja 27 taasiseseisvas Eestis. Vaatamata ühiskonnas toimunud muudatustele ilmestab Masso loomingut kindel siht ja kindlameelsus. Tema elamutes elavad tuhanded inimesed üle Eesti ja ilmselt paremini kui XXI sajandi buumikorterites.Piia RuberMasso maja arhitekt
Miia Masso: „Mulle tundusid kõik uued korterid, mis Nõukogude ajal tehti, kehvad. Mõtlesin kolm päeva enne võistluse lõppu, et teen õige ühe ilusa korteri.“
11 minutit -
Viiekorruselise tellisseintega kortermaja tüüpprojekt sai autori järgi nimeks Masso maja. Kohalikust materjalist ehk tellisest hoone asendas hruštšovka. Tubade lahedamad mõõdud ja modulaarne lahendus tegid sellest väga hea eluaseme, mida ehitati massiliselt Nõukogude aja lõpuni.Martin SiplaneArhitektuur ilma haibita. Miia Masso
Masso isikunäitus on igal ajal tarvilikust argiarhitektuurist, mida nudis küll Nõukogude süs-teem ja toonane materjalidefitsiit.
4 minutit -
Tallinna rohevöö ja liikuvusväljade asukohad.Janely JärvLiiklusväilast liikuvusväljaks
Tallinna linnapiir peaks olema üleminekuruum linna ja hajaasustuse vahel, mitte liiklusväil. Liikumine ei ole ainult ühest punktist teise jõudmine, vaid linnakogemuse osa.
6 minutit -
Lasnamäe hallide paneelmajade vahel seisab erkroosa kunstipaviljon (Salto arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Margus Tamm, 2022). Mõnele on see värske ja vajalik katkestus ilmetus linnaruumis, teistele sümboliseerib pealesurutud kultuuri, millel puudub seos kohaliku eluga.Stanislav Moškov / Õhtuleht / ScanpixRoosa paviljon ja avaliku ruumi paradoks
Linnakultuuri ei kanna ainult kõigile meeldivad kohad, vaid vahel teeb seda hoopis ruum, mis tekitab küsimusi ja põhjustab vastandlikke reaktsioone.
5 minutit
