Arhitektuur
-
Arhitektuuri loovuurimine
Jan van Schaik: „Loomeprotsessis on intuitiivsed otsused teinekord vältimatud ja hädavajalikud selleks, et üldse edasi jõuda.“
7 minutit -
Siuru kultuurikeskust plaanitakse Tartu keskparki. Kui osa leiab, et pargiala on kultuurikeskuse asukohana parim ja ainumõeldav, ning on nõus selle nimel osaliselt rohelusest loobuma, siis teiste arvates võiks keskuse rajada ka mujale ja parki tuua uut tegevust.Kristjan Teedema / Tartu Postimees / ScanpixSiuru sirgumine
Linna tihendamise puhul pole tegemist üksnes linnaehitusliku kompaktsuse saavutamise, vaid ka väärtuste tiheda konkurentsi, ootuste ja tähenduste põrkumisega.
6 minutit -
Madis Tuuder on Narva muinsuskaitseametnik, kahtlemata üks kõige paremini Narva ja Ida-Virumaa arhitektuuriajalugu tundev inimene, piirkonna uurija ja tutvustaja, lektor ja giid.Anastassia TuuderNarva teisitimõtleja
Madis Tuuder: „Ülikooli sisseastumiskomisjonis küsiti, mis ma pärast kooli lõppu tahan teha. Ütlesin, et tahan minna tagasi koju. Ja lõpuks läksingi.“
7 minutit -
Rävala 8 projekteerijate maja kaob ajalukku, kuid võlgneme sellele hoonele tema mälestuse hoidmise.Priit Mürk / ERR / ScanpixJärelehüüe projekteerijate majale
Modernistlik arhitektuur on eelmiste põlvede lugu ja selle loo on võtnud meie põlvkond aktiivselt üle kirjutada. Milline ruum jääb järgmisele põlvele?
2 minutit -
Taani maastikuarhitektuuribüroo SLA on koostöös Henning Larseni arhitektidega kavandanud Kopenhaageni Herlevi haigla, kus hoone liigendati nii, et tekiks mitmed kaitstud taastumisaiad, on veel ka suurem maastikuala jalutuskäikudeks.Laura Stamer /SLAEesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu
XXI sajand peaks kujunema koostöö sajandiks, et viimase sajandiga rikutud (linna)ruum ja maastikud oleksid taas atraktiivsed, meeldivad ja kliimamuutusekindlad.
7 minutit -
Andra Aaloe: „Tühermaa on romantilise lapsepõlvemaa kõrval spekulatsioonide tallermaa: mitme oleku vahel ja vaba, kuid väga kindlate plaanidega fikseeritud.“Eesti KunstiakadeemiaVaba mõtte ja ruumi kants tühermaa
Tühermaade võlu ja võimaluste üle arutlevad Eesti kunstiakadeemia urbanistid Maroš Krivý, Karina Vabson ja Andra Aaloe.
8 minutit -
Kristiina Reidolv: „2008. aastal loodud arhitektuurikeskus on end väga tugevalt kehtestanud nii valdkondliku arenduskeskuse, kompetentsikeskuse kui ka esindusorganisatsioonina.“Kairi RandRuumikultuur ja mitmikkriis
Kristiina Reidolv: „Kui tegeleme kohaliku materjali, selle väärindamise ja lokaalse arhitektuuri arendamisega, tegeleme ühtlasi ka julgeoleku- ja majandusküsimustega.“
7 minutit -
Nina Mathiesen: „Tahaksin kõik Taani insenerid Tallinna saata, et nad õpiksid, kuidas töötada pärandiga, arvestada sellega, mis juba olemas on.“Latitude59Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni
Nina Mathiesen: „Krulli on monumentaalne, sellel paigal on potentsiaali kujuneda maamärgiks, kuid vaja on tugevat visiooni – unistada tuleb julgelt.“
7 minutit -
1980. aasta Moskva olümpiamängude ehk XXII suveolümpia purjeregatt Tallinnas on omamoodi müütiline üritus, mis andis Tallinnale mitu olulist maamärki.Evert PalmetsVäike ja vallatu purjeregatt
Vähestel on meeles, mitu hoonet plaaniti olümpiaks ehitada. Pigem on meeles, et juhtuma hakkab midagi suurt, kuid olümpiale võlgneb Tallinn siiski rohkem, kui arvata võiks.
6 minutit -
Marta H. Wiśniewska on disainer ja õpetaja, kelle uurimis- ja õpetamistöö keskendub alternatiivsete ehitusmaterjalide edendamisele ning nende rakendamisele nii arenenud kui ka arengumaades.ErakoguTulevikuarhitektuuri labor
Marta H. Wiśniewska: „Lääne mõtteviisis on prügil väga lineaarne teekond: mis silmist, see meelest. Disainerid ja arhitektid peaksid teadvustama oma valikute tagajärgi.“
7 minutit -
Olgu Heili Volbergi ergas vaim ja tahe latt kõrgel hoida eeksujuks ka noorematele kolleegidele, tervislikest eluviisidest rääkimata! Heili Volberg 2014. aastal arhitektide liidu kolleegipreemiat vastu võtmas.Artur SadovskiHeili Volberg – sada aastat arhitektina
Naisarhitektide tööks oli Eesti Projektis tihti tüüpprojekteerimine või planeerimine, kuid Heili Volberg oli ainuautor, kel laual üsna suured unikaalprojektid.
6 minutit -
Maile Grünberg 24. II 1942 – 16. V 2025
Eesti Sisearhitektide Liit on leinas – 16. mail lahkus pikaajalise haiguse tõttu meie hulgast üks Eesti nimekamaid disainereid, kujunduskunstnikke ja sisearhitekte, klassiku staatuses Maile Grünberg.
Maile Grünberg sündis Tartus ja õppis Tallinna 21. keskkoolis. 1961–1966 õppis Grünberg Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast ERKI lõpetamist töötas Maile Grünberg 1966–1975 mööblikunstnikuna Tallinna mööblivabrikus Standard. Seejärel tegutses ta aastatel 1975–1977 sisearhitektina projekteerimisasutustes Eesti Projekt ja EKE Projekt. Aastatel 1977–1992…2 minutit -
Veneetsias ebatavaline soojustuskiht kutsub külalise palazzo’sse sisse, sest mõjub osale publikust ahvatlevalt, teistele räigelt.Joosep KivimäeJuba hakkaski veidi soojem
Eesti paviljon torkab Veneetsia arhitektuuribiennaalil silma päevakajalise teemavaliku ja konkreetse sõnumiga.
5 minutit -
Elina Liiva, Helena Männa ja Keiti Lige võtavad Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis luubi alla hoonete renoveerimise. Nad ütlevad, et majade korrastamisel saab kõrvuti energiatõhususega väga palju parandada ka ruumi kvaliteeti.Piia RuberKodu ei alga uksepiidast
Helena Männa: „Me oleme noored arhitektid ja renoveerimise teemadega hakkasime tegelema paljuski seepärast, et nägime, et keegi teine sellega ei tegele.“
6 minutit -
Maile Grünbergi, Eesti sisearhitektuuri sünonüümi lahkumine
Vahest pole patt öelda, et Maile Grünberg (24. II 1942 – 16. V 2025) oli paljude eestlaste jaoks ainus sisearhitekt, keda teati. Tuleb tõdeda, et see pole tingitud mitte ainuüksi õnnestunud loomingust, vaid ka pidevalt pildil olemisest. Maile taipas olla meediale avatud, provokatiivne ning väljanägemiselt ka ise omamoodi kunstiteos. Samal ajal ei olnud see väljakutsuv olek mingilgi viisil anekdootlik, vaid Grünberg jagas avalikkusega oma nakatavat rõõmu, särtsu ja tuld. Ta…4 minutit -
Arhitekt Must ehk Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver valiti 2025. aasta parimateks noorteks arhitektideks.Birgit Varblane2025. aasta parim noor arhitekt
Selle aasta noore arhitekti preemia pälvis 2013. aastal loodud büroo Arhitekt Must, kelle loomingus annavad tooni riigikoolid, linnaväljakud ja puitarhitektuur.
6 minutit -
Hea ruum on koosloomeline
Kaidi Põldoja: „Ruum ongi politiseeritud. Endiselt väljendub see kõige tugevamalt liikuvuskeskkonna planeerimisel.“
9 minutit -
Eesti esimene riigiarhitekt Tõnis Arjus asub tööle 9. juunil. Ta on veendunud, et Eestis ei olda nii rikkad, et teha odavalt.Piia RuberRuum näitab, kas inimesest hoolitakse
Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“
11 minutit -
Ingo Kowarik: „Kui elurikkast haljastusest saab peavool, kaovad ka hirmud puukide, madude ja looduse ees. Kui inimesed loodusega kokku ei puutu, siis nad kardavadki seda.“Tiina TammetLooduse lootus
Ingo Kowarik: „Ehitatud keskkonnas levib uus metsikus, mida pole kujundanud inimene. See näeb välja küll harjumatu, kuid pole muust loodusest väärtusetum.“
9 minutit -
Tõnu Tunnel: „Mind paelub nõukogude modernism ja kadunud aegade hiilgus, tahaksin rohkem pildistada kaduvaid asju.“Liina SoosaarRuumipildi insener
Tõnu Tunnel: „Olen enese niimoodi ära treeninud, et iga kord, kui pildistama lähen, ikka on liblikad kõhus.“
9 minutit -
Amortiseerunud linnahall on praegu vist ainus ruumilahendus, mis linna ka tõeliselt merega ühendab.Ken Mürk / ERR / ScanpixMereta merelinn Tallinn
Ma ei taha minna merd nautima kaugetele randadele, ei taha, et mind ümbritseksid kortermajad, mille juures on pisut promenaadi. Tahan olla mere ääres, tema lähedal ja temaga koos.
8 minutit -
Inimene on looduse osa ning füüsilise ja vaimse heaolu tagamiseks peab teda ümbritsema talle omane mikrokosmos. Vabaduse puiestik Tartus.Nele TammeaidÄratasuvad kasinusmeetmed
Maastikuarhitektil on tarvis hoiduda ruumi ülekavandamisest ning silmas pidada, et loodus tuleb tühja koha peale ise tagasi.
6 minutit -
Maastikuarhitektide Magdalena Wnęki ja Justyna Dziedziejko loodud Varssavi ülestõusu park paneb selle kummalise linna ajalugu ja poolikut olemust paremini mõistma.Tiina TammetMonument tuhast tõusmisele
Maastikuarhitektide Magdalena Wnęki ja Justyna Dziedziejko arvates on Ida-Euroopa ruumiloome Lääne-Euroopaga võrreldes eelisseisus: kui vahendeid napib, tuleb olla seda loovam.
7 minutit
