$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Jan van Schaik: „Loomeprotsessis on intuitiivsed otsused teinekord vältimatud ja hädavajalikud selleks, et üldse edasi jõuda.“
Linna tihendamise puhul pole tegemist üksnes linnaehitusliku kompaktsuse saavutamise, vaid ka väärtuste tiheda konkurentsi, ootuste ja tähenduste põrkumisega.
Madis Tuuder: „Ülikooli sisseastumiskomisjonis küsiti, mis ma pärast kooli lõppu tahan teha. Ütlesin, et tahan minna tagasi koju. Ja lõpuks läksingi.“
Modernistlik arhitektuur on eelmiste põlvede lugu ja selle loo on võtnud meie põlvkond aktiivselt üle kirjutada. Milline ruum jääb järgmisele põlvele?
XXI sajand peaks kujunema koostöö sajandiks, et viimase sajandiga rikutud (linna)ruum ja maastikud oleksid taas atraktiivsed, meeldivad ja kliimamuutusekindlad.
Tühermaade võlu ja võimaluste üle arutlevad Eesti kunstiakadeemia urbanistid Maroš Krivý, Karina Vabson ja Andra Aaloe.
Kristiina Reidolv: „Kui tegeleme kohaliku materjali, selle väärindamise ja lokaalse arhitektuuri arendamisega, tegeleme ühtlasi ka julgeoleku- ja majandusküsimustega.“
Nina Mathiesen: „Krulli on monumentaalne, sellel paigal on potentsiaali kujuneda maamärgiks, kuid vaja on tugevat visiooni – unistada tuleb julgelt.“
Vähestel on meeles, mitu hoonet plaaniti olümpiaks ehitada. Pigem on meeles, et juhtuma hakkab midagi suurt, kuid olümpiale võlgneb Tallinn siiski rohkem, kui arvata võiks.
Marta H. Wiśniewska: „Lääne mõtteviisis on prügil väga lineaarne teekond: mis silmist, see meelest. Disainerid ja arhitektid peaksid teadvustama oma valikute tagajärgi.“
Naisarhitektide tööks oli Eesti Projektis tihti tüüpprojekteerimine või planeerimine, kuid Heili Volberg oli ainuautor, kel laual üsna suured unikaalprojektid.
Eesti paviljon torkab Veneetsia arhitektuuribiennaalil silma päevakajalise teemavaliku ja konkreetse sõnumiga.
Helena Männa: „Me oleme noored arhitektid ja renoveerimise teemadega hakkasime tegelema paljuski seepärast, et nägime, et keegi teine sellega ei tegele.“
Selle aasta noore arhitekti preemia pälvis 2013. aastal loodud büroo Arhitekt Must, kelle loomingus annavad tooni riigikoolid, linnaväljakud ja puitarhitektuur.
Kaidi Põldoja: „Ruum ongi politiseeritud. Endiselt väljendub see kõige tugevamalt liikuvuskeskkonna planeerimisel.“
Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“
Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn üles pandud näitusel selgub, et Tallinnas on taskukohased eluasemed ainult tööstuspiirkondades. Kuidas olukorda lahendada?
Ingo Kowarik: „Ehitatud keskkonnas levib uus metsikus, mida pole kujundanud inimene. See näeb välja küll harjumatu, kuid pole muust loodusest väärtusetum.“
Tõnu Tunnel: „Olen enese niimoodi ära treeninud, et iga kord, kui pildistama lähen, ikka on liblikad kõhus.“
Ma ei taha minna merd nautima kaugetele randadele, ei taha, et mind ümbritseksid kortermajad, mille juures on pisut promenaadi. Tahan olla mere ääres, tema lähedal ja temaga koos.
Maastikuarhitektil on tarvis hoiduda ruumi ülekavandamisest ning silmas pidada, et loodus tuleb tühja koha peale ise tagasi.
Maastikuarhitektide Magdalena Wnęki ja Justyna Dziedziejko arvates on Ida-Euroopa ruumiloome Lääne-Euroopaga võrreldes eelisseisus: kui vahendeid napib, tuleb olla seda loovam.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.