Arhitektuur
-
Nähtamatu nähtavaks tegemine
Kirke Leinatamm: „Eesti on tuntud digiriik ja idufirmadele soodne koht. Selle peale saab ehitada ka kvaliteetse disainiga riigi kuvandi.“
5 minutit -
Raul Vaiksoo oli nähtus: rännumees, arhitekt ja jutuvestja, kelle jaoks ei eksisteerinud poolikuid lahendusi ega pealiskaudsust.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixPuhka rahus, Vaiksoo!
Vaiksoo pärand ei ole ainult lugematu hulk maju, kultuurireise või raamatuid. Temast jääb meelde otsiv, püsimatu, järeleandmatu ja elunautlev vaim.
3 minutit -
Raul Vaiksoo 3. III 1955 – 6. V 2026
Raul Vaiksoo lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1983. aastal. Alates 1989. aastast oli Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik. 2005. aastast oli ta peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos, kus tegutses koos Krista Areniga.
Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo, kirjutamise, kujundamise, joonistamise, reisimise, muusika, kunsti ja kindlasti veel mitmesse omavahel läbipõimunud valdkonda.
Ka…2 minutit -
Kuigi erialaringkondades looduspõhiseid lahendusi tuntakse, ei ole need saanud tavapraktikaks. Lahendused ilmuvad üksikute projektidena, mitte süsteemse meetodina. Pildil vihmapeenar Viimsis.Margit Kõiv-VainikMida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
Vestlusringis arutatakse, kas linnas peab vett käsitlema kui probleemi, millest tuleb alati kiiresti vabaneda, või on see tervikliku linnaruumi osa.
9 minutit -
Katarina Bonnevier: „Kuidas asjad välja näevad ja mida nad väljendavad, on ligipääsetavuse seisukohalt ülioluline. Esteetika näitab, kes on ruumi oodatud.“Tiina TammetIlu on väga oluline
Katarina Bonnevier: „Kõige kiuste on vaja imetleda ilu. Kui pole midagi, mille eest hoolt kanda ja millest hoolida, siis pole ka põhjust võidelda.“
8 minutit -
Ursula Wieser Benedetti: „Läänemaailma inimestel püsib alateadvuses tunne, et loodust peab kontrollima, sest see on hirmutav ja tsivilisatsiooni vastand. Nüüd on vaja mõelda teistmoodi.“Lenoir PhotographySuhtlus on oluline
Ursula Wieser Benedetti: „Maastikuarhitektid on ainsad bioloogilist mitmekesisust hoidvad ja CO2-positiivseid ruume loovad arhitektid. Sellest tuleb selgemalt rääkida.“
7 minutit -
Uuetoa talu elumaja Tapurla külas.Gea Troska, 1960. EVM N 33:286.Gea Troska sajas sünniaastapäev
Viljaka, ent mõneti varju jäänud naisteadlase panuse väljavalgustamine annab aimu ajastu eripärast, aga ka konteksti mõnele praegusele kultuuri- ja teaduselu aspektile.
7 minutit -
Kultuurkapitali arhitektuuri valdkonna elutööpreemia laureaat, arhitektuuriajaloolane Ants Hein vaatab mõisaajale tagasi suure uudishimuga. Arhitektuuri kõrval pakub talle ühtmoodi huvi nii mõisnik kui ka talupoeg.Brita Karin ArnoverAinuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista
Ants Hein: „Otsatu külalislahkus on toiminud siinmail kui omamoodi ellujäämisstrateegia, kõike kokku liitev liimaine.“
7 minutit -
Jos Boys oli üks esimesi arhitekte, kes tõstatas arhitektuuris sootemaatika. Nüüdseks on ta jõudnud küsimuseni, milline oleks arhitektuur, kui selle kasutajana ei kujutleta tavapärast tervet keha, vaid kõikvõimalikke, füsioloogilises ja neuroloogilises mõttes üksteisest üsna erinevaid kehasid.Tiina TammetRuum kõikvõimalikele kehadele
Jos Boys: „Inimeste bioloogiline ja neuroloogiline mitmekesisus on fantastiline väärtus, ka arhitektuuri seisukohast.“
10 minutit
