Arhitektuur on parimal juhul kui klaaspärlimäng, mis seob semiootilise, kultuurilise, kehalise, keskkondliku, poliitilise ja ehk veel mõne kihistuse ootamatuks ruumiliseks tulemiks.
Maria Kapajeva esitab kaalukaid küsimusi identiteedikonstruktsiooni kohta ja pakub ka anonüümset lohutust ja ühtekuuluvustunnet. See on osav tasakaalutrikk.
Seekordset Veneetsia arhitektuuribiennaali iseloomustab humanistlik hoiak, traditsiooni ja uuenduse dialoog ning superstaaride asemel geograafiliselt ja sooliselt tasakaalustatud osalejaskond.
Teosed on suurepärases dialoogis, kuid muuseumi eneserefleksioon jääb turvalistesse raamidesse.
Näitus „Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve“ Kumus kuni 17. II 2017. Kuraator Kati Ilves, kujundanud Neeme Külm, graafilised disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio). 14. XII kell 18 esitletakse näituse kataloogi.
Kumu kümne tegutsemisaasta täitumise puhul on muuseumihoone viiendal, kaasaegsele kunstile pühendatud korrusel sel sügistalvel suisa viis kuud avatud näitus „Arhiivi ja arhitektuuri vahel“, kus…
Näitus „Face-to-face: Balti börsihoone lugu“ arhitektuurimuuseumis kuni 5. VI. Autorid Maarja Kask ja Ralf Lõoke (arhitektuuribüroo Salto), Neeme Külm. Näituse on teostanud Kaarel Eelma, Villem Säre, Dénes Farkas, Tõnu Narro, Margus Passer, Mihkel Säre ja Raivo Väliste.
Veidi aja eest jälgisin ühismeedias elavat diskussiooni teemal, kas Eesti arhitektuuris saab diagnoosida seisakut. Kas büroode orienteerumine korporatiivsetele tellimustele, arhitektide tegevuse professionaliseerumine ja institutsionaliseerumine tähendab normaliseerumist moel, millega läheb kaduma igasugune poliitiline agentsus? Siinsamas…
Kenneth Frampton: „Kui oleme tunnistanud, et arhitektuuri tegutsemisvõimalustel on piirid, peaksime keskenduma inimlikkuse säilitamisele ehituskunstis.“
Kenneth Frampton on arhitekt ja arhitektuuriajaloolane, kelle 1980. aastal esmailmunud „Moodne arhitektuur. Kriitiline ajalugu“ on XX sajandi arhitektuuriloo kanoonilisemaid käsitlusi. Praeguseks juba neljanda, nüüdisteabega oluliselt täiendatud väljaandeni jõudnud raamat ilmus 2012. aastal kunstiakadeemia kirjastuselt ka eesti keeles. Oma raamatuga on erakordselt laiahaardelise pilguga prof Frampton lisanud varasemasse läänekesksesse arhitektuurilukku vene avangardi, Alvar Aalto…
2. mail on XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorikonkursi tähtaeg. Seekord erinevad mõnedki nüansid varasemast. Biennaali üldkuraator Rem Koolhaas andis teema „Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914 – 2014” („Fundamentals: Absorbing Modernity: 1914 – 2014”) teada tavalisest varem, et kaasata ka rahvuspaviljonide kuraatorid üldnäituse ettevalmistusprotsessi. Samas katsetab arhitektuurikeskus sel aastal esimest korda kahevoorulise konkursiga, mille avalike presentatsioonidena toimuv teine osa peaks kaasa aitama valikuprotsessi senisest suuremale avatusele ja avalikule diskussioonile. Konkursi tagamaid…
Kolmapäeval, 25. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kaarsillal näitus “Jõeruum”. Näituse eesmärgiks on tutvustada erinevate maailma linnade lahendusi jõekallaste integreerimiseks elava linnakoega ja rõhutada avaliku ruumi olulisust. Just avalik ruum määrab ära linnas elamise kvaliteedi, mitte niivõrd majade väljanägemine ega monumentide kuju, vaid ruum nende vahel, selle ruumi kasutamise võimalused ja harjumused. Näitusele on valitud kaheksateist näidet paljudest võimalikest viisidest elada linnalist elu dialoogis jõega, alates isetekkelistest argipraktikatest nagu Bangkoki…
Neeme Külmaga vestleb Ingrid Ruudi.
Tahan sinuga rääkida näitusest, millest kõnelemise oled sisuliselt praktiliselt keelanud: kui pressitekstis nimetatakse su üleni musta raamatut „raamatuks, kus pole ühtegi üleliigset sõna”, siis on järelikult kõik muud sõnad liigsed. Oled püstitanud ülbe barjääri, aga ma tahan ikkagi proovida astuda sellest sissepoole.
See on teadlik. Mulle meeldiks, kui minust räägitaks nii, nagu ma ise tahan.
Kui vaadata ilmunud artikleid, siis enamik kirjutajaid on võtnud su mängu vastu, käitunud…
Eelmisel nädalal kuulutati välja seekordse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni võistluse tulemused. Laekunud 14 võistlustööst valiti välja viis, lisaks esimesele ja teisele kohale anti ka kolm ergutuspreemiat. Otsiti lahendust, mis käsitleks praeguse Eesti arhitektuuri kontekstis olulisi aspekte, kõnetaks ka rahvusvahelisel tasandil ning haakuks ka seekordse biennaali üldkuraatori David Chipperfieldi kuraatorinäituse teemaga „Ühisosa” („Common Ground”). Kui esimeses ringis jäi osa töid selgelt kõrvale kas seetõttu, et ekspositsioonidisaini kõrval jäi nõrgaks sisuline sõnum…
21. oktoobril toimus Märzi projektiruumis kunstikriitika päev alapealkirjaga „Diagnostika” eesmärgiga kaardistada Eesti kunsti-, arhitektuuri- ja disainikriitika tänase päeva seis trükimeedias. Pikk ja tihe päev koosnes arutelugruppidest peavoolu-, eriala- ja omaalgatuslikus meedias tegutsejate osalusel: kohal olid Eesti Ekspressi, Postimehe ja Äripäeva kultuuriajakirjanikud, Sirbi, kunsti- ja arhitektuuriväljaannete toimetajad ning omaalgatuste nagu Müürileht, Väike-Ameerika Hääl, urbanistide uudiskiri U ning kunsti ja kriitika liikumise Artishok esindajad. Osalistelt ja ka väga aktiivselt publikult tuli nii…
Tagasivaade arhitektuuribiennaali näitusele „11 flirti” Kadrioru väliskunsti muuseumis 9.–25. IX, kuraator Villem Tomiste.
Flirdil on kaks komponenti: lõbu ja võim. See on väike šikk positsioonisõda, kus mängu ilu on omaette väärtus. Kuid samavõrd on see ka manipulatsioon eesmärgiga end kehtestada, vastane üle mängida. Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitusel Kadrioru lossis meenus kohe klassikaline flirdiõpik, korduvalt filmiks saanud XVIII sajandi epistolaarromaan „Ohtlikud suhted” ja seda mitte ainult barokliku lavakujunduse tõttu. Arhitektuur flirtis ruumi, kunsti, ajaloo,…
Tänavakunsti üritus „Kont” Tallinnas Kalarannas toimus 8.–21. augustini, kuni 5. septembrini saab vaadata valmis töid. Korraldajad kunstnik Jaanika Okk, disainerid Uku-Kristjan Küttis, Carl Robert Kagge, Uku Sepsivart ja Kumu kunstimuuseumi kuraator Maria-Kristiina Soomre, arhitektuurse kujunduse autor arhitekt Ott Kadarik.
Ametnikud väidavad, et see tingib kuritegevuse kasvu. End kultuurseks pidav kodanik ähvardab selle eest anda tänaval peksa. Kunstnike liidu esimehes tekitab see õõva. Kui guugeldada teemal „Eesti tänavakunst”, siis avaneb meedias just…
NO99 Põhuteater on suurejooneline, kindlakäeliselt orkestreeritud kuraatoriprojekt, maist septembrini toimuv sündmusruum, mis kuivalt kirjeldatuna koosneb ajutisest teatrihoonest Skoone bastionipealsel, tegevusest hoone ümber pargis ja etenduste programmist hoone sees. Hoonet ehk Põhuteatrit ennast sellest tervikust eraldada oleks õigupoolest vägivaldne. Siiski võib vaadata, kuidas hoone toimib kogu tervikus ja oma spetsiifilises asukohas. Kui Eestis on sedavõrd mastaapne ajutine ehitis pretsedenditu, siis lääne arhitektuuri kontekstis esindab see suhteliselt selgepiirilist hoonetüübistikku, nagu seda on…
3.–14. maini on disaini- ja arhitektuurigaleriis avatud Salto arhitektuuribüroo maketinäitus, millega arhitektide Maarja Kase, Karli Luige ja Ralf Lõokese asutatud büroo tähistab oma seitsmendat tegutsemisaastat. Nende aastate jooksul tehtud umbes seitsmekümnest projektist ja konkursitööst on näitusele valitud kakskümmend kaks maketti, mis esindavad Salto olulisemaid töid elamutest planeeringuteni, maanteemuuseumi esimesest versioonist äsja valminud põhuteatrini. Suuremalt jaolt on väljas mitmesuguste arhitektuurivõistluste konkursitööde maketid, kuid on ka projekti arengut ja tööprotsessi etappe selgitavaid töömakette…
Kui biitlite kollase allveelaeva filmis asusid sinkjadsünkjad kadekopsud vallutama õnnelikku Pipramaad, oli nende esimene taktikaline liigutus visata üle seersant Pipra bändi heli summutav klaaskuppel. Kuplisse vangistatud muusikast ilma jäänud Pipramaa kodanikud kaotasid pea, muutusid mõtlemis- ja vastupanuvõimetuks. Kadekopsud said takistamatult kivistada kõik elava ja nautida oma hirmuvalitsust. Lavastajad Mart Koldits ja Kaarel Oja koostöös Allianss Arhitektidega on pannud kuplisse Eesti kultuuri. Ligi kuu aja jooksul saab 400 talvest räsitud kultuuriinimest…
Kui ootuspärase järjekindlusega esile kerkivad poliitmullistused kõrvale jätta, siis kohati tundub, et Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex machina’t – kui võimalust realiseerida unistuste projektid kõikides loomevaldkondades. See peaks olema justkui showcase, kus ühtlaselt kõikide kultuuritarbijate gruppide üle laotub parim, milleks võimelised ollakse. Näib aga, et ei ole strateegilist plaani, milline mõju sel orkestreeritud loomingulise energia purskel pikemaajaliselt võiks olla või kuidas seda võimalust erinevate stsenaariumidega eksperimenteerimiseks ära saaks kasutada.…
23. augustist 11. oktoobrini toimub konkurss, mille eesmärk on leida kultuuripealinna üritusena toimuva linnainstallatsioonide festivali „LI FT11” tarvis installatsioonide ideekavandeid.
„LIFT11” on kohaspetsiifilisele avaliku ruumi kunstile keskendatud ettevõtmine, mille käigus peaks 2011. aasta maist septembrini Tallinna eri paigus valmima kümmekond installatiivset, linnaruumiga kriitiliselt suhestuvat objekti. Eesmärgiks on tuua fookusesse igapäevane linnaruum ja selle kasutus, sest ruumis kehastuvad ja väljenduvad ühiskondlikud, poliitilised ja inimsuhted. Loodame tegeleda nii kohtadega, millest argirutiinis üle…
„Gaasitorust”, Eesti esindajast Veneetsia arhitektuuribiennaalil, on üksjagu kirjutatud nii ürituse toimumise ajal kui nüüd seoses kultuurkapitali preemiatega, nii et õigupoolest puudub igasugune vajadus meedia tähelepanu veel püüda. Ometi tekitas Sirbi kommentaar „Gaasitorule” kunsti aastapreemia määramisele (Sirp 16. I) sedavõrd hämmeldust, et muud ei jää üle. Missugused on need tänuplakatid Nord Streamile, millest kommentaar kõneleb? „Gaasitoru” projekt ise midagi sellist ei sisaldanud, aga kui teie olete sellist geriljakunsti leidnud, paneksime selle…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Viimsi vabaõhumuuseumi külastushoone konkursitöö (2021) on mitmete Eesti taluarhitektuuri arhetüüpsete viidete summa, kuid testib siiski konventsionaalseid ootusi arhetüüpsele eestilikkusele. Kompaktse maja ilmes domineerib paks rookatus nagu rehemajal muiste, kuid see on ootamatult amorfse lainetava vormiga, maandudes kohati maapinnanigi.Molumba
Kollaste lipikute hulk annab tunnistust publiku aktiivsest kaasalöömisest.Stanislav Stepaško
Kohtla-Järve tööveteranide pansionaat, perspektiivjoonis. Arhitekt Maire Annus.Eesti Arhitektuurimuuseum
Viini ülikooli tudengid nõuavad, et nende õpe oleks mitmekesisem, vaatenurki rohkem ning naiseeskujusid tõstetaks rohkem esile.Ingrid Ruudi
Raine Karbi peahoone on esinduslikum, range joonega, isegi sünge. Fassaadil domineerivad muljetavaldavad konsoolsed mahud külgedel ja läbi korruste ulatuvat trepihalli valgustav klaasaken keskteljel.Martin Siplane / Arhitektuurimuuseum
Veneetsia arhitektuuribiennaalil leidub ka puhtalt visuaalsele efektile mängivaid lahendusi, nagu Dorte Mandrupi Gröönimaa külastuskeskus hüpnootilises aurav-valges ruumis.Kaire Pärnpuu
Näituse ülesehitus ja kontseptsioon on väga tugevalt keskendatud vormile.Henno Luts