$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Väli maastikuarhitektid pälvisid arhitektuuripreemiate jaotamisel mitmeti tunnustust, sest tegutsetakse põhimõttel, et ruumiline mitmekesisus on väärtus.
Kui linnaruum ei teeni kõigi linlaste huve, saab sellest paratamatult pealiskaudne teemapark, ligipääsetav vaid rahakatele ja valitutele.
Pille Lausmäe-Lõoke: „Rüütelkonna hoone räägib Eesti ajaloost: meil on oma ajalugu, oma kultuur – ja see kõik ei alanud 1918. aastal koos omariiklusega.“
Pärandi väärtustamine ja kasutamine ei ole ainult ajaloo säilitamine. See on ka mitmekesise kultuuriruumi, vaimse ruumi, esteetilise ruumi ning elukeskkonna hoidmine.
Kasutajasõbralike lahendustega üllatab Ankru tn 8 kortermaja juba esimesel sammul. Arhitektid on kasutanud iga võimalust, et kavandada kohtumise, suhtlemise ja loomise paiku.
Iseliikuvad sõidukid tulevad varem või hiljem ning kujundavad ümber ka elukeskkonna.
Balti jaama paviljoni „Aega pole raisata“ ehitamine jääkidest näitas, et materjalidel on ka metafüüsiline mõte, mitte ainult arhitektuuriline-kontseptuaalne eesmärk.
Albert France-Lanord: „Maa all on piiritud võimalused: kaevad aga sügavamale ja saad avarust juurde. See on ruumi loomine mitte ehitamise, vaid lammutamise teel.“
Bruno Tomberg pani aluse Eesti disainiharidusele ja tema panus elab edasi tema õpilastes-mõttekaaslastes – tema rajatud koolkonna põhimõtete järgijates.
Arhitektuurikonkurss on vajalik, sest ruumi mõju on tugev ja see kandub põlvest põlve. Võrdselt tähelepanuväärsed on nii Siuru kultuurikeskus kui Raadi kortermajad.
Jõelähtme valla Liivamäe küla areng sunnib taas arutama valglinnastumise üle ja mõtlema sellele, kuidas teha nii, et kasvav linn keskkonda ei koormaks.
Eluaseme hinda on mõjutanud ehitamise kallinemine, intresside tõus, ehitusturu jahtumine ning investeeringuna soetatava kinnisvara kasv.
Gilma Teodora Gylytė: „Tagantjärele ma väga imestan, et õpingute ajal ei pööratud nõukogude arhitektuuripärandile ja selle uuendamisele mingit tähelepanu.“
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2025. aasta 23. jaanuaril.
Petra Marko: „Arhitektuur peaks eelkõige teenima inimesi, kuid jätma ruumi ka kujutlusvõimele, nii kohaneb linnaruum mitmesuguste kasutusviisidega.“
Arhitektide liidu noortekogus käib koos raamatuklubi Risoom, kus arutletakse arhitektuuri postantropotsentristliku tuleviku üle.
Kultuuriministeerium vähendas arhitektuurikeskuse eelarvet poole aasta pealt. See tekitab küsimusi, kas kõik ikkagi on ühise asja eest väljas.
Arko Oki film ei ole siiski arhitektuuri tabamata imest või elamuehituse ruumilistest nüanssidest, see on film mehest nende majade ja mõtete taga.
Aasta puitehitise võistlus on innustanud ja edendanud Eesti puitarhitektuuri juba 22 korda. Teie ees on selle aasta võidukad.
Aastakümneid kaameraga dokumenteeritud muutused aitavad avada Tallinna linnaruumi ilu, toovad esile linna eripära, kuid osutavad ka vajakajäämistele.
Oliver Soomets: „Kunst on nagu kirss tordil, nagu pross rinnas – intelligentsuse märk. Tallinna linnaruumis on kunsti aga väga vähe, seda oleks hädasti juurde vaja.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.