Arhitektuur
-
Kai Lobjakas: „Keerulised ajad sunnivad koomale tõmbama, kuid ehk aitab see kaasa disainiala korrastumisele.“ Siim Lõvi / ERR / ScanpixDisaini disainides
Disainiauhindade mõju ja eesti disaini mineviku ning tuleviku üle arutlevad Tiia Vihand, Ilona Gurjanova ja Kai Lobjakas.
9 minutit -
Loomulikult soovivad arhitektid ehitada, kuid uuskasutus on võimalus seda teha ilma ökoloogiliseks koletiseks muutumata. „Iga ehitatud hoonega tahame näidata, et saab ka teistmoodi,“ leiab Jonas Janke.ErakoguHoone kui seaduse peegel
Berliinis tegutsev arhitekt Jonas Janke on võtnud südameasjaks kokku koguda miljon häält, et Euroopas kehtestataks seadus, mis suunab lammutamise asemel renoveerima.
7 minutit -
Elurikkuse ja linnaökoloogia professor Valentin Klaus ütleb, et linnades on vaja rohkem kasutada kodumaiseid, oludega kohanenud liike, sest nende hulk väheneb, ometi on linn neile ideaalne varjupaik.Michael SchwettmannInimene on ka linnaloodus
Valentin Klaus: „Linnaökoloogias on ülesandeid omajagu, kuid samapalju on ka võimalusi. Meil endal on samuti vaja kvaliteetset, rohelist ja elurikast keskkonda.“
8 minutit -
12 tänavate kujundamise põhimõtet, mis sobivad siinsetesse oludesse.Karl Erik MillerLinnatänav eeldab teistmoodi lähenemist
Mõelda võiks nii, et ristmikud on linlaste kohtumispaigad, kus on ruumi olemiseks ja tegutsemiseks, ning tänavad on selleks, et need omavahel ühendada.
5 minutit -
Akende restaureerimise töötuba Võrus. Tänu töötoale saadi korda kaks ligi 200 aasta vanust akent ühes linna vanimas hoones ja kümmekond omanikku oskab ja julgeb nüüd oma vanade akende taastamise ette võtta.Tiina HallimäeVõru renoveerimise õpilabor
Huvi ajalooliste hoonete renoveerimise vastu on suur, kuid riigi teotusmeetmed on ettearvamatud ja pangalaenu saamine raske.
7 minutit -
Auväärne linnaehituslik tellis
„Eesti linnaehituse ajalugu“ on tänuväärne teos, mis toob välja korduvad teemad ja järjepidevuse Eesti linnade arenguloos.
7 minutit -
Suhtlemist ja keeleõpet soosiv ruum on selline, mis ergutab kokku saama ja omavahel suhtlema. Selline ruum sobib tegelikult kõigile.Tatjana ŠtšurikovaKeelekümblust toetav ruum
Arhitektuur üksi ei lahenda keeleõppe ja lõimumise kitsaskohti, kuid ruumikunstiga saab luua seda soodustava keskkonna.
5 minutit -
Annelinna varjualusega „Ava“ on paneelelamurajooni lisandunud avalikku ruumi ja ühtlasi uuritud, kuidas kombineerida jääkmaterjali juba kasutatud materjaliga – luua säästlikku arhitektuuri.Evelin LumiA nagu Annelinn ja „Ava“
Juuli lõpus avati Tartus Annelinnas esimese kursuse arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud astmestik „Ava“, mis on mõeldud puhkamiseks ning mõnulemiseks.
6 minutit -
Piia RuberKehakontor ja selle kese
Kui pidada mõtlemist tööks, siis on selge, et seda on keeruline lõpetada. Isegi kui väga tahaks, ei saa paberit lauale lüüa ja ajule öelda, et mulle aitab.
4 minutit -
Jaama tänava kujundusvõttena on kasutusel väikevormidega teatud alade autoliiklusele piiramine.2 × Piia RuberNõmme kohtumine moodsa ruumikultuuriga
Jaama tänava uuenduskuur treenib nõmmelasi parema avaliku ruumiga ning küpsetab avalikkust ette, et keskkonnasõbralikud liikumisviisid peavad olema mugavad.
5 minutit -
Linnahall 1980. aastal vahetult pärast valmimist.Raine KarpIgavene linnahall
Ausalt öeldes ma ei mäleta, et linnahalli suur saal oleks kunagi karjuvalt tühi olnud. Miks ei võiks mõelda linnahallist kui talvisest laululavast?
5 minutit -
Näituse „Igavene linnahall“ kuraatorid Jarmo Kauge, Anna-Liiza Izbaš ja Grete Tiigiste näituse avamisel arhitektuurimuuseumis.Liisi AnveltLinn hallis
Jarmo Kauge: „Linnahall on Tallinna uhkus, sellel on linna ja kogu Eesti jaoks sümbolväärtus, mis ulatub palju kaugemale selle tellinud poliitilisest režiimist.“
10 minutit -
Teno Velbri 9. IX 1938 – 11. VII 2024
Lahkunud on mööblidisainer ja sisearhitekt Teno Velbri. Tema kavandatud on suur hulk Eestis tööstuslikult toodetud mööblit ning vabrikule Standard kavandatut võib pidada Velbri elutööks.
Teno Velbri lõpetas Tallinna X keskkooli 1960. aastal. Sammudes isa Edgar Velbri jälgedes ja saades aimu mööbli kujundamisest ja valmistamisest juba varem, asus Velbri õppima Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ruumikujunduse erialal ning lõpetas selle 1964. aastal, lõputööks kolmetoalise korteri elu-, magamis- ja lastetoa terviklik mööblikomplekt.
Enne ERKI lõpetamist…2 minutit -
Urmas Alling 4. I 1949 – 11. VII 2024
75aastaselt lahkus meie hulgast ruumi-ja mööblikujundaja ning sisearhitekt Urmas Alling. Tallinnas sündinud Urmas Alling oli klaasikunstnik Raimund Allingu ja tekstiilikunstnik Helga Allingu esimene laps. Tema õde on raamatugraafik Kersti Siitan. Urmasel on poeg Urmo ja tütar Maria ning kolm lapselast, kellest Johanna-Lisete jätkab vanaisa ametit.
Urmas Alling alustas kooliteed Vasalemma keskkoolis, jätkas Tallinna 27. kaheksaklassilises koolis ja Kose-Lükati metsakoolis. Tallinna Ehitusmehhaanika Tehnikumis sai Urmas arhitekt-tehniku hariduse ning 1976. aastal lõpetas ta…2 minutit -
Akupunktuuri meetod on Eesti väikelinna miljööväärtuslike alade moodustamise alternatiiv. Välja tuleks valida ajalooliselt väärtuslikud hooned ja kujundada teekond ühe pärandobjekti juurest teise juurde.Laura Liis VilbiksMiljööd kujundav akupunktuur
Muinsuskaitse ei tohiks mõjuda luksusena, mis kõnetab vaid eliiti ning millega tegelemine on jõukohane vaid kinnisvara omanikele.
4 minutit -
Linnahalli suurde saali saaks ehitada ajutise platvormi „Rakurss“, mis viiks kõrgustesse, kuhu muidu ei satu, ja kust näeks ruumi teise nurga alt.2 × Triinu AmbojaAjutine arhitektuur
Ruumikunstis on oluline näha ka lühiajalisuse potentsiaali. Ajutine arhitektuur on küsimuste esitajana uudishimu tööriist.
4 minutit -
Endise tuberkuloosisanatooriumi peahoonesse võiks rajada tervisemaja, kus leidub nii teraapiaruume, vesiravila kui ka pargile avatud ala.Annemai RaabeTervistav arhitektuur
Teraapiline keskkond on tervishoiusüsteemi osa, kusjuures arhitektuur ja meditsiin peaksid omavahel tihedamalt põimuma.
4 minutit -
Riia Ropaxi terminali arhitektuurivõistlusel pälvis I preemia Zaha Hadid Architectsi kavand.Riia uus merevärav
Riia Ropaxi terminali rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel saavutas teise koha Eesti arhitektuuribüroo R-Konsult, kes jäi napilt alla Zaha Hadid Achitectsile.
3 minutit -
XX sajandi kioskite tüüpe.Ajapaik / Jüri Okas / Roosmarii KukkVäike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest
Kõik uus on hästi unustatud vana. Kioskite uus tulek tähendab, et väikeses mahus on suur sisu, need aitavad täita sotsiaalseid, majanduslikke ja ruumilisi lünki.
7 minutit -
Kuigi autentseid mööbliesemeid pole meie piirkonnast alles just liiga palju, avaneb näitusel Eesti kodude sisustusest, fookusega tsaariajal, tõetruu ning ilmekas pilt.Vahur LõhmusMilleks meile mööblimuuseum?
Vastvalminud näitusel pole hüpatud üle oma varju: näidatakse esemeid, mida siinsetes kodudes on kasutatud, ning pole püütud midagi osta või välismaalt laenata.
6 minutit -
Maarja Nummert 24. IV 1944 – 22. VII 2024
Maarja Nummerti tee arhitektikutseni sai alguse 1962. aastal ENSV Rahvamajanduse Nõukogu Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse Spetsiaalse Konstrueerimise Büroos kalkeerijana, kus ta töötas 1964. aastani, Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima asumiseni. Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Nummert aastatel 1969–1974 arhitektina ENSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeeriumi Spetsiaalkonstrueerimisbüroos. Alates 1975. aastast Eesti Maaehitusprojektis, 1977. aastast grupijuhi ning 1979. aastast sektorijuhatajana. 1991–2000 töötas Nummert Humana Projektis vastutava arhitektina ja alates aastast 2000 oli PikoProjektis vastutav arhitekt.
Maarja Nummerti looming…2 minutit -
Uutel koolidel on hübriidne aatrium, kus asuvad avar fuajee, suured istumistrepid, kohvik, raamatukogu. Varem olid kõik need funktsioonid viidud eraldi ja võtsid rohkem ruumi, nüüd on selline läbipõimitud ruumikasutus väga levinud ja osutunud edukaks ka (eriti informaalse) õppimise seisukohast. Pildil Pelgulinna gümnaasium, Arhitekt Must, 2021.Tairo Lutter / Postimees / ScanpixKvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas
Mida tahab haridusministeerium öelda, kui kritiseerib kõrgetasemelise arhitektuuriga, kasutajasõbralikke koolimaju?
6 minutit -
Küberneetika kui targa linna eelkäija
Hiljuti kaitses Nina Stener Jørgensen Eesti kunstiakadeemias doktoritööd „Kas osalus on andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku“.
5 minutit -
Näitus „Peitus“ on tänavakunsti eksponeerimiseks piisavalt väike, et lubada spontaansust, ning piisavalt suur, et vahendada kunstnike loomingut laiemale publikule.Fotomorgaana„Stencibility“ – usaldusel põhinev tänavakunstifestival
15 aasta jooksul on „Stencibility“ korraldajad otsinud ja leidnud viise, kuidas hoida tänavakunsti elujõudu. Ootuspäraselt tekib küsimus, et mida veel võiks proovida.
4 minutit
