Arhitektuur
-
Hiljuti pälvis Uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea näide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali väärindada. Projekti eestvedajad on arhitektid Iiris Tähti Toom ja Henri Kopra.Spatialist StudioBauhaus elab
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näituse „Kogu maailm on Bauhaus“ taustal on paslik vaadata ka olevikku ning kõrvutada ajalugu praeguse Euroopa Uue Bauhausi liikumisega.
6 minutit -
Emma Cheatle: „Meeste suhtumine sünnitusse oli hoopis teistsugune kui traditsioonilistelt sünnitust vastu võtnud naistel. Kuna seni habemeajajate-kirurgidena tegutsenud meeste taust oli võrdlemisi brutaalne, on loogiline, et just nemad võtsid ämmaemandatena töötades kasutusele sünnitustangid ja muud invasiivsed abivahendid. Ja haiglate ehitamisest sai linnas omamoodi nende legitiimsuse sümbol.“ErakoguEmaduse arhitektuur
Emma Cheatle: „Sünnitustoas on olulised pisiasjad, näiteks liiga kõrge voodi, kuhu on halb ronida – niigi on ebamugav, aga ruum ei toeta ka kuidagi.“
9 minutit -
Hoone rõhutab, et keskkonnasõbralik disain võib olla adekvaatne ning lisada ümbrusesse eripära.Madis Veltman / Postimees / ScanpixLasnamäe genius loci’t tudeeriv ringmajanduskultuurimaja
Ringmaja on uudishimu tekitava ning ka ise käsi külge panemist julgustava keskkonnana väga väärtuslik ning Eesti oludes suurejooneline näidislahendus.
4 minutit -
Peresõbralik keskkond toetab pere pikaajalist arengut. Lastekasvatuse seisukohalt ei ole määrav ainult maja, vaid kogu ümbritsev keskkond: kas laps saab minna turvaliselt kooli ja trenni, kas lähedal on avalik ruum ning kas teenustele on ligipääs.Margus Ansu / Tartu Postimees / ScanpixOma pesa
Kui keskkond on loodud eelkõige efektiivsuse, mitte pereelu jaoks, mõjutab see paratamatult sündimust.
4 minutit -
2025. aasta „Muinsuskaitse aastaraamatu“ sisukord. Õnnelike juhuste kokkusattumisel sõnastati aastaraamatus „pärandikaitse sektsioon“ ümber „kultuuripärandi hoidmiseks“. Paraku peegeldavad selle teema artiklite pealkirjad ilmekalt kaitsele suunatud mõttemustrit. Tahaks loota, et edaspidi joonduvad asjaomased rohkem muinsuskaitseseaduse tähendusväljast ja jälgivad erakordse tähelepanelikkusega, milliseid sõnumeid teavitamisel ja raha jaotades levitatakse ning millist mõttemustrit kinnistatakse.Anni MartinTõlkes kaduma läinud kultuur. „Pärand“ ilma „kultuurita“ jääb hoidjata
On väga oluline vahe, kas räägitakse kaitsmisest või ollakse valmis arutama.
7 minutit -
Nähtamatu nähtavaks tegemine
Kirke Leinatamm: „Eesti on tuntud digiriik ja idufirmadele soodne koht. Selle peale saab ehitada ka kvaliteetse disainiga riigi kuvandi.“
5 minutit -
Raul Vaiksoo oli nähtus: rännumees, arhitekt ja jutuvestja, kelle jaoks ei eksisteerinud poolikuid lahendusi ega pealiskaudsust.Eero Vabamägi / Postimees / ScanpixPuhka rahus, Vaiksoo!
Vaiksoo pärand ei ole ainult lugematu hulk maju, kultuurireise või raamatuid. Temast jääb meelde otsiv, püsimatu, järeleandmatu ja elunautlev vaim.
3 minutit -
Raul Vaiksoo 3. III 1955 – 6. V 2026
Raul Vaiksoo lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri eriala 1983. aastal. Alates 1989. aastast oli Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik. 2005. aastast oli ta peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos, kus tegutses koos Krista Areniga.
Arhitekt Raul Vaiksoo loomingut pelgalt arhitektuuriga piiritleda on raske. Selle haruldaselt mitmekülgse looja mõtted ja teod ulatuvad ajaloo, kirjutamise, kujundamise, joonistamise, reisimise, muusika, kunsti ja kindlasti veel mitmesse omavahel läbipõimunud valdkonda.
Ka…2 minutit -
Tõnu Altosaar 7. X 1943 – 2. V 2026
2. mail lahkus Kanadas Torontos eesti arhitekt Tõnu Altosaar.
Tõnu Altosaar oli partner Kanada ühes suuremas arhitektuuribüroos Bergman & Hamann. Altosaare projekteeritud on suurem osa uuematest pilvelõhkujatest Toronto südalinnas ja neid leidub ka paljudes teistes maailma suurlinnades.
Altosaare pere lahkus Eestist 1944. aastal. Lapsepõlv möödus tal Rootsis, kuid pere läks sealt edasi Kanadasse, kui poiss oli viieaastane. Tõnu Altosaar lõpetas Toronto ülikooli arhitektina ning alustas arhitektuurifirmas Bergman &…2 minutit -
Kuigi erialaringkondades looduspõhiseid lahendusi tuntakse, ei ole need saanud tavapraktikaks. Lahendused ilmuvad üksikute projektidena, mitte süsteemse meetodina. Pildil vihmapeenar Viimsis.Margit Kõiv-VainikMida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
Vestlusringis arutatakse, kas linnas peab vett käsitlema kui probleemi, millest tuleb alati kiiresti vabaneda, või on see tervikliku linnaruumi osa.
9 minutit
