Margit Mutso
-
Miia Masso tegi arhitektuuri 27 aastat Nõukogude ajal ja 27 taasiseseisvas Eestis. Vaatamata ühiskonnas toimunud muudatustele ilmestab Masso loomingut kindel siht ja kindlameelsus. Tema elamutes elavad tuhanded inimesed üle Eesti ja ilmselt paremini kui XXI sajandi buumikorterites.Piia RuberMasso maja arhitekt
Miia Masso: „Mulle tundusid kõik uued korterid, mis Nõukogude ajal tehti, kehvad. Mõtlesin kolm päeva enne võistluse lõppu, et teen õige ühe ilusa korteri.“
11 minutit -
Salto arhitektuuribüroo asutajad Maarja Kask ja Ralf Lõoke. Saltot iseloomustab pühendumine, soov saavutada ruumiliselt parim lahendus. Nad arvestavad asukoha ja kultuurikontekstiga ning lisavad sinna alati midagi isikupärast, ootamatut.Piia RuberRuumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee
Maarja Kask: „Kõikvõimalikud nõuded on läinud rangemaks, detailsemaks ja neid on rohkem, aga arhitektuur ei ole sellest paremaks muutunud.“
10 minutit -
Võsu põhikool ja lasteaed on aasta puithoone 2025 (arhitektid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Helina Lass ja Siim Tiisvelt, 3+1 Arhitektid).Karl OrumetsAasta puitehitis 2025. Võsu põhikool ja lasteaed
Koolimajade ehitamisest ja puitarhitektuuri loomise võlust ja valust räägivad arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid Markus Kaasik ja Karin Harkmaa.
10 minutit -
Viimastel aastatel on Tallinnas toimunud kuni kolm arhitektuurivõistlust aastas. Edaspidi tuleb neid peaarhitekti büroost vähemalt kümme aastas, kinnitavad Oliver Alver ja Mae Köömnemägi.Margit MutsoVõisteldes kvaliteedi poole
Arhitektuurivõistlusi ei saa korraldada tühjalt kohalt, vaid peab olema selge tellimus ja kindel ruumiprogramm.
9 minutit -
Madis Tuuder on Narva muinsuskaitseametnik, kahtlemata üks kõige paremini Narva ja Ida-Virumaa arhitektuuriajalugu tundev inimene, piirkonna uurija ja tutvustaja, lektor ja giid.Anastassia TuuderNarva teisitimõtleja
Madis Tuuder: „Ülikooli sisseastumiskomisjonis küsiti, mis ma pärast kooli lõppu tahan teha. Ütlesin, et tahan minna tagasi koju. Ja lõpuks läksingi.“
7 minutit -
Margit MutsoÄmblik all vasakus nurgas
Peenike võrk ühendab hunnikut vanu Sirpe „kunstiosakonnaga“. Osakondadeks kutsun ma meie raamatukogu teema või autorite järgi jagatud raamaturiiuleid. Mille tarvis ma Sirpe kogun? Ei teagi, harjumus, igaks juhuks. Sama küsimus on ka enamiku raamatute puhul: äkki keegi veel loeb? Ruumipuuduse tõttu seisavad need kahes reas ja kui mõni raamat on valesse kohta sattunud, on selle ülesleidmine aeganõudev.
Kunsti- ja arhitektuuri-„osakonnas“ on hulk raamatuid topelt – ostsime Madisega, kellega juba üle kolmekümne…4 minutit -
Suur plaan Adrien Brody näost ei muutu ka kõige pikemate episoodide puhul tüütuks – midagi on ta väga täpselt ära tabanud. Tänavune meespeaosatäitja Oscar läks kindlasti õige inimese kätte.Kaader filmistToores betoon ja tunnete monumentaalkunst
Režissöör Brady Corbet’ sõnul tähistab „Brutalist“ meie esivanemate, kõige julgemate visionääride võidukäiku.
9 minutit -
Arhitektide liidus oli Nõukogude ajal kombeks korraldada kokkusaamisi ning kui keegi reisilt tuli, siis organiseeriti ka slaidiõhtu koos muljete jagamisega. Arhitektuurimuuseum otsustas traditsiooni taaslavastada ning kutsus rääkima vanameister Raine Karbi, kes saab tänavu suvel 86aastaseks.Margit MutsoKuidas lääs koju toodi
Raine Karbi diapositiivid, vanameistri irooniline jutustamisstiil ja ajastuomased absurdivõtmes lood täitsid arhitektuurimuuseumi saali.
7 minutit -
Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd heidab kivi riigi kapsaeda, leides, et kuigi Tallinnas elab väga suur osa riigi elanikkonnast ja olukord on teine kui mujal Eestis, ei tee riik pealinnale ühtegi erandit, kuigi peaks.„Märkmepaberite virn on voodi kõrval. Kui hea mõte tuleb, kirjutan üles“
Andro Mänd: „Tegeleda tuleb Lasnamäega. Kui ei taha ühel päeval elada probleemses linnas, siis ei ole valikut.“
12 minutit
