Toeta

Leo Luks

  • Bridžilaua tagant korvpalliväljakule
    Leo Luks, filosoof
    Kris Moor

    Bridžilaua tagant korvpalliväljakule

    Paistab, et ma pole piisavalt õilis isik pälvimaks kutset „Plekktrummi“, sestap alustan kultuurisoovitusega: lugege Huizinga „Mängivat inimest“ ja mõtelge pisut oma elu üle järele. Mina pean küll ennast just mängivaks inimeseks, kuid liiga sageli puutun kokku selliste ülitõsiste tegelastega, kes on nii õilsad ja tähtsust täis, et tekib vältimatu sund suhtlusse mõni väike vemp vahele visata. Eks sotsiaalsed rollidki ole valitud (vt ka Eric Berne, „Suhtlemismängud“) ning mulle jääb sageli kanda narri osa, mida muu hulgas täidan ametliku töötõendi alusel…
    Leo Luks
    1 minut
  • Peegel on purunenud liiga hilja
    Richard Rorty sõnum on suunatud relvavendadele: fundatsionistliku filosoofia hülgamise käigus tuleb loobuda ka analüütilise filosoofia unelmatest, sh loodusteaduslikust realismist.     
    Videokaader

    Peegel on purunenud liiga hilja

    Kogu see töö – jõuda hermeneutilise hoiakuni analüütilise filosoofia varal – meenutab tuntud ütlust kurgumandlite eemaldamisest alt otsast lähenedes.

    Leo Luks
    9 minutit
  • Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest

    Räuskamisse mattuv mälestus nõrgast mõtlemisest

    Ka kõrgelt haritud inimesed soovivad räusata ja vihased olla, vajamata selleks elegantselt üles ehitatud narratiive. Polariseerumise ülevalhoidmiseks kõlbab kõik.

    Leo Luks
    7 minutit
  • Vandenõuteoreetiline paskvill

    Vandenõuteoreetiline paskvill

    Stephen R. C. Hicksi üleskutse – tagasi Baconi juurde – retooriline sõnum kutsub üles filosofeerimisest loobuma, sukelduma muretult progressiivsesse insener-tehnilisse askeldamisse.

    Leo Luks
    7 minutit
  • Häda mõistuse pärast
    Mõtlemisoskused on spetsiifilised ning palju ja pidevat harjutamist nõudvad. Mulluse õpilaste filosoofiaolümpiaadi võitjad Timofey Goshka Illuka koolist (keskel) ning Pärle Puna (paremal) ja Doris Märss Tartu Tamme Gümnaasiumist.       
    Märt Põder

    Häda mõistuse pärast

    Kas arutlustes on ülepea ratsionaalset iva või taandub kõik autori põlvkondlikele, soolistele, rahvuslikele jne eelarvamustele?

    Leo Luks
    5 minutit

  • Loojangu poole

    Eesti Kultuurkapitali asutamise 100. aastapäeva tähistamiseks 2024. aastal korraldatud esseevõistlusel „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“ teise koha pälvinud töö

    Pedantlik prelüüd
    Sada aastat ühe kultuuri, rahva, maa mõõtkavas tundub inimeluga võrreldes olevat vaid üks hetk, hingetõmme. Teades küll päris täpselt, mida ma minuti pärast teen, saan endale selle kohta, mida kujutab endast Eesti ja selle kultuur sajandi möödudes, lubada üksnes väga hägusat ja kõhklevat kujutelma. Seda mitte ainult tolle…
    Leo Luks
    16 minutit
  • Herakleitos heietab ja halab
    Zygmunt Bauman muretseb globaalse õigluse pärast, rõhutades, et läänelik tarbiv elulaad on privileeg ega saa olla universaalne. Pildil tarbimisvastased San Franciscos ostuvaba päeva tähistamas.      
     Steve Rhodes / CC BY-NC-SA 2.0 / Flickr

    Herakleitos heietab ja halab

    Zygmunt Baumani arvates on mäda kogu meie voolav maailmakord: kõikjal varitseb määramatus ning oleme neetud hõljuma ühest hirmust teise.

    Leo Luks
    7 minutit

  • Viimane valgustaja

    Marko Pajevići kriitika on nii tuttav, isegi klišeelik: ei liigtarbimisele, ilutööstusele, pornograafiale, kitšile kunstis, teistsuguste kultuuride alavääristamisele.

    Kui Immanuel Kant taipas, et haritud publik ei suuda tema suurteosest „Puhta mõistuse kriitika“ piisavalt hästi aru saada, kirjutas ta selle selgitamiseks „Prolegomena“, mis on ammuilma eesti keeleski loetav.1 Marko Pajevići pisike raamat on täpselt samasugune ettevõtmine, koondkokkuvõte 2012. aastal ilmunud pikemast poetoloogilist antropoloogiat rajavast monograafiast.2 See paralleel…
    Leo Luks
    6 minutit
  • Ettevaatust, lõks!
    Kiita tuleb Henrik Sova kirge ja vaidluslusti – liiga palju on ka eesti akadeemilises filosoofias tehnilist detailide kallal närimist ja konverentsidel habemesse podisemist. Samuti tuleb kiita Sova stiili, kus mõtteselgus on koos kujundirohke keelekasutusega, nt semantiline lõks, semantiline pööritus, metafüüsiline tung jne. Pildil Henrik Sova vestlemas Jaak Tombergiga oma raamatu esitlusel Tartu Kirjanduse Majas.     
      Youtube

    Ettevaatust, lõks!

    Eripalgelistes tekstides teadusartiklist poleemilise kommentaarini ajab Sova rangelt ühte asja – propageerib pragmatismi ja nuhtleb metafüüsilist realismi.

    Leo Luks
    7 minutit
  • Veider ja kangelaslik tegu – Nietzsche tõlkimine
    Nietzsche: „See, mida on kõige keerulisem ühest keelest teise tõlkida, on tema stiili tempo: selle põhjus lasub rassi iseloomus, füsioloogilisemalt kõneldes, tema „ainevahetuse“ läbilõiketempos.“     
     Avalikus omandis / Wikimedia Commons

    Veider ja kangelaslik tegu – Nietzsche tõlkimine

    Noppeid Nietzsche tõlkijate vestlusringist 6. mail Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“.

    Leo Luks
    15 minutit
Sirp