Stephen R. C. Hicksi üleskutse – tagasi Baconi juurde – retooriline sõnum kutsub üles filosofeerimisest loobuma, sukelduma muretult progressiivsesse insener-tehnilisse askeldamisse.
Eesti Kultuurkapitali asutamise 100. aastapäeva tähistamiseks 2024. aastal korraldatud esseevõistlusel „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“ teise koha pälvinud töö
Pedantlik prelüüd
Sada aastat ühe kultuuri, rahva, maa mõõtkavas tundub inimeluga võrreldes olevat vaid üks hetk, hingetõmme. Teades küll päris täpselt, mida ma minuti pärast teen, saan endale selle kohta, mida kujutab endast Eesti ja selle kultuur sajandi möödudes, lubada üksnes väga hägusat ja kõhklevat kujutelma. Seda mitte ainult tolle…
Marko Pajevići kriitika on nii tuttav, isegi klišeelik: ei liigtarbimisele, ilutööstusele, pornograafiale, kitšile kunstis, teistsuguste kultuuride alavääristamisele.
Kui Immanuel Kant taipas, et haritud publik ei suuda tema suurteosest „Puhta mõistuse kriitika“ piisavalt hästi aru saada, kirjutas ta selle selgitamiseks „Prolegomena“, mis on ammuilma eesti keeleski loetav.1 Marko Pajevići pisike raamat on täpselt samasugune ettevõtmine, koondkokkuvõte 2012. aastal ilmunud pikemast poetoloogilist antropoloogiat rajavast monograafiast.2 See paralleel…
Eripalgelistes tekstides teadusartiklist poleemilise kommentaarini ajab Sova rangelt ühte asja – propageerib pragmatismi ja nuhtleb metafüüsilist realismi.
Jüri Lipping ja Jaan Kangilaski: „Raske on see, et valikut ei ole, et valik on alati juba enne langenud teatud inimeste puhul ja raske on ka valik maailma hüvelise elu ja filosoofilise elu vahel.“
(Humanitaar)teaduste näljutamise taga on proletariaadi alateadlik solidaarsus: töö on piin ja vaev ning on lubamatu, kui see on kellelegi puhas rõõm ja eneseteostus.
Kalambuurikogumikus „Poeetiliselt korrektne“ on head nalja küll, aga liiga vähe. Enamasti lendab end rahvuslinnuks kuulutanud säutsupääsuke kaunis madalalt.
Nõuta inimesed võiksid oma probleemidele lahendust otsida filosoofiast, selmet viia rahanatuke nõidadele ja kaardimooridele. Weeksi raamat viimaste kliente siiski üle ei meelita.
On mõnevõrra üllatav, et taas on ilmunud meie raamatuturule üks filosoofiast pajatav üldhuvi-pildiraamat. Sääraste üllitiste väike buum oli siinmail sajandi esimesel kümnendil ning ma arvasin, et üha kahanevate tiraažide tingimustes filosoofiaga enam katsetada ei julgeta. Kui aga järele mõtelda, siis on toonased vanniraamatud ju müügilettidelt…
Vägi on Margus Oti süsteemis muundumise võime, loomisjõud, eristuste ja lõimimise masin.
Ilma suurema kärata on lõpule jõudnud eesti filosoofias enneolematu protsess: napi nelja aasta vältel on Margus Ott ilmutanud 6 köidet väekirju, mahult 2267 lk. Kvantitatiivselt on Ott selle vägitükiga minu teadmiste põhjal tõusnud kõigi aegade produktiivsemaks eesti keeles kirjutavaks filosoofiks.* Tasub rõhutada, et tegemist ei ole pika aja vältel kirja pandud elutöö publitseerimisega,…
On rõõm tõdeda, et vaimuvara maakeelde tõlkimise buumi käigus on tõsisemalt käsile võetud ka Nietzsche kirjutatu. Nüüdseks on ilmunud juba kuus pikemat teost, kusjuures kolm viimase kaheksa aasta sees. Kui nii mõndagi mõtlejat on usinalt tõlgitud mõne tõlkija erihuvi tõttu, siis Nietzsche on siinset kultuurivälja mõjutanud juba üle sajandi, vähemalt Noor-Eestist saati. Just selle mõju poolest käis Eesti provintslik mõtteruum XX sajandi keskpaigani Euroopaga ühte jalga, Nietzsche kohta avaldati muide…
Jüri Lippingu tekstidest õhkub säärast massiivset ja suveräänset veenvust, mida tuntakse tavaliselt jäämäega silmitsi sattudes.
Jüri Lippingu vastse raamatu kaante vahele on koondatud 20 aasta mõttetöö vili. Kuigi alapealkiri viitab valikule, leiab raamatust enamiku Lippingu esseedest: teos sisaldab 25 teksti, kusjuures vaid üks on varem ilmumata. Vormiline pilt on kirju: esindatud on tõlgete saatesõnad, raamatuarvustused, pikemad ülevaateartiklid, intervjuud, konverentsiettekanded ning vabaesseed. Sisuline fookus on seevastu…
Strugatskite „Väljasõit rohelisse“ on süžee põhijoonte poolest tundmatu maa koloniseerimise lugu. Kuigi Tsoonis viibitakse raamatu vältel napilt, keerleb kogu tegevus selle ümber.
Arkadi ja Boriss Strugatski kultusliku jutustuse kordustrüki ilmumine on sündmus, mis ei tohiks jääda ulmehuviliste siseasjaks. Kuigi raamat on iseenesest väga tugev ja mitmekihiline, on sellest kujunenud Strugatskite loomingu kuulsaim verstapost1 arvatavasti tänu intertekstuaalsetele seostele Andrei Tarkovski filmiga „Stalker“ (1979). Nii eestikeelne uustrükk…
2. detsembril oli Tartu ülikooli filosoofiaosakonnas Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev „On ju olemine“, millega tähistati küllap salamisi mõtleja kevadist 75. sünnipäeva. Huvi ürituse vastu oli suur, filosoofide suurim auditoorium täitus pilgeni. Paraku kõnealune ise pärale ei jõudnud, austusavaldusi esitati seega avalikult, kuid selja taga.
Meenutavates ettekannetes taaselustati legend Luigest kui lummavast karismaatilisest loengupidajast. Nii mõnigi kõneleja meenutas ja paljud noogutasid kaasa, et kuigi paljustki…
Inimkond ei ole ratsionaalsete isikute foorum, kes käitub arutult üksnes seetõttu, et ei ole lugenud Kanti artiklit igavesest rahust või Rosentau monograafiat.
Ülo Matjus pälvis rahvusteaduste professuuri Eesti mõtteloo õppetooli ettevalmistamiseks 2012. aastal („Tagasi mõeldes“, lk 53), vaatlusaluseid trükiseid tuleks käsitleda nelja-aastase uurimistöö viljana. Siiski ei saa neid pidada hõlmavaks ülevaateks EESTI1 filosoofia ajaloost, vaid pigem nopeteks mõtteloost või hüpeteks mõtteloo poole. Seda tunnistatakse ka eestikeelse raamatu saatesõnas. „Tagasi mõeldes“ (TM) algab kahe metafilosoofilise artikliga EESTI filosoofia mõistest (Matjus, Sutrop, lk 11–83), kusjuures Sutropi tekst sisaldab ka kohati lünklikku ajaloolist lühiülevaadet akadeemilisest…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.