$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Maria-Kristiina Soomre

  • Kas võõraid õgida on väär?
    MAHKU kollektiivi seinamaal Giardini näitusepaviljoni fassaadil põhineb kapewë pukeni legendil.     
     Maria-Kristiina Soomre

    Kas võõraid õgida on väär?

    Veneetsia seekordse kunstibiennaali peanäituse pärliks on postamendid ja juhtmotiiviks antropofaagia. Parim viis seda näitust kogeda on ehk selle kataloog.

    Maria-Kristiina Soomre
    7 minutit

  • Kõik pildid peaksid olema võrdsed

    Jevgeni Zolotko: „Raske on valida tähtsat, aga veel raskem on valida seda, mis ei ole tähtis.“

    Tartu kunstimuuseumis on 27. septembrini avatud näitus „Vaikiv“ – vaade vaikimise eksistentsiaalsele ja poliitilisele mõõtmele. Jevgeni Zolotko ja Eero Epner on projekti kuraatorid, Zolotko ka näituse keskse video- ja ruumiinstallatsiooni autor. 13. augustil näituse raames peetud vestlusringis avasid kuraatorid-kunstnik väljapaneku tagamaid, neid küsitles kunstiteadlane Maria-Kristiina Soomre..
    Teie koostöös sündinud näitust Tartu kunstimuuseumis võib…
    Maria-Kristiina Soomre
    10 minutit

  • Toetus vabakutselistele loovisikutele

    Seoses eriolukorraga on valitsusel kultuuriministeeriumi eelarves kavas loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstava loovisiku toetuse vahendid neljakordistada.

    Loovisikute ja loomeliitude seadus kehtib 2005. aastast, sama kaua jagatakse toetusi vabakutselistele loovisikutele, kes on kaotanud oma loometöö eest saadava sissetuleku. Toetus seisneb kuue kuu jooksul makstavas miinimumpalgas, millega kaasnevad ka sotsiaalsed tagatised, sealhulgas loovisikule ilmselt kõige olulisemana ravikindlustus. See on abiraha töötule loovisikule, kelle tegutsemisvorm ei võimalda mahtuda riigi tavapärastesse sotsiaalsete tagatiste…
    Maria-Kristiina Soomre
    3 minutit

  • Lahkusest

    Reisikiri kunstiaastast 2016

    Marge Monko kuraatorinäitus „Kõik kirjad on armastuskirjad“ Tallinna Kunstihoones 23. I – 6. III; IX Berliini biennaal „The Present in Drag“ ehk „Ülemängitud olevik“ 4. VI – 8. IX ja XI „Manifesta“ ( „What People do for Money“ ehk „Mida raha eest tehakse“) 11. VI – 18. IX.
    Hea Andreas, *
    palun vabandust, lubasin kirjutada juba ammu. Aga ei osanud, ja siis ei vastanud enam e-kirjadele ka – mänguri kolmekordselt tühi bluff. Loodan, et nägid selle kohe läbi, sest vaikiv postkast…
    Maria-Kristiina Soomre
    6 minutit

  • Enne São Paulot tasub käia ARCO-l

    Praegustest valikutest sõltub, kus oleme kahekümne aasta pärast.
    Madridis tänavu veebruaris 33. korda korraldatud rahvusvahelisel kunstimessil ARCO on Eesti nüüdiskunsti ajaloos sümboolne, kuigi esmapilgul pigem episoodiline tähendus.
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Kokkuvõtte asemel

    Käesolev Sirbi eri tõukub möödunud detsembris toimunud Eesti Kunstiteadlaste Ühingu teemapäevast „Mis on hea näitus?”. Andres Kure ja Rael Arteli siin avaldatud seisukohad öeldi välja juba Kumus, teised kaks teksti on otseselt või kaudsemalt kantud ürituse teemapüstitusest ja Eesti kunstielu üle talve vähemalt leigena hoidnud diskussioonidest institutsioonides ja nende ümber. Kuigi nii kutselisi kui ka vabakutselisi näitusetegijaid tuleb meil aastaaastalt juurde ja kunstielu (mitte ainult pealinnas) on peadpööritavalt tihe, ei…
    Maria-Kristiina Soomre
    2 minutit

  • Kunstikriitika diagnoosid ja p(rogn)oosid

    21. oktoobril korraldasid Eesti AI CA sektsioon ja võrguplatvorm Artishok Maarin Ektermanni eestvedamisel Märzi projektiruumis esimese kunstikriitika päeva „Diagnostika”. Kogunes esinduslik hulk Eesti (endiste ja tänaste) kunstikriitikute, peavoolu- ja erialameedia ning omaalgatuslike väljaannete esindajaid. Arutleti nii kitsalt kunstikriitika praeguse seisu kui kultuurimeedia toimimispõhimõtete üle, rünnati, süüdistati, kiideti ja kahetseti vastastikku ja omaette, rõhutati meediaväljaannete avatust, aga ka lugeja eelistuste pühadust, vahetati kontakte. Kohatisest kõrgepingest hoolimata domineeris kergelt uimane, et mitte…
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Kultuuripoliitikast ja kellust

    Kärpekultuuri tingimustes on meedia taas püüdnud vastandada kultuuritegija ja betooni, indiviidi ja institutsiooni.       
    Uue valitsusega seoses on avalikkusele meenunud mitmeid vanu asju, sealhulgas uue kultuuriministri kunagine kurikuulsa natsi-ideoloogi parafraseering eestlasest, kultuurist ja kellust. Kuivõrd betooni teema kerkis valimiste eel kultuuripoliitika  kontekstis kriitilises toonis üles niikuinii, tundub vajalik üht võib-olla ilmselget aspekti täpsustada.         
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Kunstnik oligi kohal

    Marina Abramovići retrospektiivi „Kunstnik on kohal” („The Artist is Present”) New Yorgi moodsa kunsti muuseumis 14. III – 31. V.       
    Äsja lõppes New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) performance’i-kunsti klassiku ja pioneeri Marina Abramovići suur ülevaatenäitus. New Yorgi kunstimaastikul tähistas see näitus performance’i-kunsti suurte muuseumiprojektide kulminatsiooni: juba sügisel avati MoMA ülejõe-filiaalis PS1 dokumentatsioonide ja videote näitus „100 aastat” („100 years”, 1. XI 2009 – 3. V 2010, kuraatorid Klaus Biesenbach…
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Käestlastud võimaluste kultuur

    Vastavatud Solarise keskuse ümber on arhitektuuriteadlastest kolleegide, arhitektide ja avaliku elu tegelaste kriitikalained juba kokku löönud, konfliktse JOKK-projektina läheb ajalukku kogu kompleksi saamislugu, nagu juba mitmel pool rõhutatud: ühena paljude omasuguste seas. Tänaseks on keskus üle elanud juba ka suure ehmatuse, õnneks kannatajateta õnnetuse, mille tõsidust arvestades ükski kultuurikorraldaja ega lihtsalt kaaskodanik kindlasti  parastama ei rutta. Nii tundub pea kohatu kriitilise diskussiooni jätkaminegi, kui ei oleks olulisi üldistusi, millele Solarise…
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Lünkadest. Tunnustavalt

    Tänavuse Veneetsia biennaali muljetest kerkib esile – lisaks palju kiidetud ja pärjatud Taani (ja Põhjamaade) ning vähem kiidetud, aga siiski laiemat tähelepanu köitnud Saksamaa paviljonidele – kaks huvitavamat, ka tagantjärele värskelt mõjuvat rahvuspaviljoni Arsenalest: Araabia Ühendemiraatide ja Türgi väljapanek. Kaks väga täpset, intelligentset ja intrigeerivat „lünka” põhinäituse ja üldiselt valitsenud ülekuhjatud ideede ja ülelihtsustatud  kontseptsioonide kirjus jadas.
    Maria-Kristiina Soomre
    3 minutit

  • Impeeriumikollane* madu

    jaan f port
    2008. aasta 12. septembril kell 16.30 avati kõuekärgatuste saatel Veneetsia XI rahvusvahelise arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon ajaloolises Giardini pargis (ja videosillana Arsenale Artiglieries). See lihtne fakt läheb – ilma suuri sõnu tegemata – kahtluseta meie väikesesse ajalukku. Mitte et eestlased varem jalga Giardini värava vahele ei oleks saanud, mitte et meilt varem Veneetsiasse tähelepanuväärseid projekte poleks saadetud. Seekord lihtsalt oli kõik natuke teisiti, natuke „süüdimatum”, natuke teravam, natuke…
    Maria-Kristiina Soomre
    3 minutit

  • (Juhuslik) kohtumine mittemiskiga eikellegimaal

    Tänavune biennaal on introvertne kunstinähtus.
    Maria-Kristiina Soomre
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Avalikud ettevalmistused… iseseisvaks eluks?

    Täiesti isiklik ülevaade
    Public Preparation (Publication). Tekstikogumik, koostanud Rael Artel ja Airi Triisberg, kujundanud Jaan Evart. Tallinn 2007. Inglise keeles. 97 lk.Rahvusvaheline seminar „TRANSLOCAL EXPRESS. JUBILEE EDITION”. Korraldajad Rael Artel ja Airi Triisberg. Tallinn, Okupatsioonide muuseum, 21.–23. II. Esinejad: Sezgin Boynik (İstanbul), Charles Esche (Eindhoven), Annie Fletcher (Amsterdam/Eindhoven), Minna Henriksson (Helsingi/İstanbul), Flo Kasearu (Tallinn), Karolis Klimka (Vilnius), Oliver Kochta-Kalleinen (Helsinki), Eleonore de Montesquiou (Berliin/Tallinn), Joanna Rajkowska (Varssavi), Maria- Kristiina Soomre (Tallinn),…
    Maria-Kristiina Soomre
    6 minutit

  • Halb nali. Oma viga?

    Zlatko Kopljar. K 9 kaastunne+. Fotoseeria. 2005.
    See arvustus on välja kasvanud minu isiklikest kohanemisraskustest kohaliku kunstimaailmaga. Kipun minagi neis raskustes süüdistama ebasoodsaid olusid – pimedaid sombuseid sügisöid, kurnavaid kuluaariintriige, rutiinset toodangut –, süüdi olen aga ikka lõpuks ise. Oma viga,  et läksin Johannes Saare kureeritud näituse „Halb nali #1” avamisele,  et kohusetundlikult vastasin kunstitoimetaja meilile tungiva nõudmisega sellest näitusest kirjutada. Oma viga, et…
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Dissidentlus

    Veneetsia Castello linnaosa vasakdemokraatide ja kommunistide kontorid. 2007. Alessandro volpin
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Iga hea kunstnik on natuke dissident

    Kuraator Enrico Crispolti Ida-Euroopa kunstist, dissidentlusest ja 1977. aasta biennaalist.
    Maria-Kristiina Soomre
    3 minutit

  • Positsioonisõja aeg

    Marco Laimre. Majanduskõver. Videoinstallatsioon, 2007. 
    Inimesed, aeg on valida pool! Positsioneeruda, viskuda kaevikusse, panna silmad kinni ja tulistada. Või vähemalt olla ideoloogiliselt korrektne ja institutsionaalselt arg. Käes on kreeni, kriisi ja marsi aeg. Uus, must-valge-hall sajand, uus poliitiline ja majanduslik situatsioon, põnnide paraad*.
    Maria-Kristiina Soomre
    5 minutit

  • XXI sajandi muuseum:

    kas rahvusluse tempel või kaasaegne institutsioon?
    17. V peeti Kumus selle kevade viimane avalik püsiekspositsiooni diskussioon “Milline peab olema XXI sajandi muuseumi ekspositsioon?”. Arutelu teemad “Millist ajalugu me vajaksime?”, “Kas Kumus on kohta kaasaegsele kunstile?”, sõnastas Kumu kuraator Eha Komissarov, üritust modereeris Sirje Helme ning paneelis osalesid Rael Artel, Marco Laimre, Ly Lestberg ja Leonhard Lapin.
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Repliik:Kas muuseumid on süüdi Pariisi immigrantide märatsemises?

    Paljude väga oluliste ja tänuväärt teemapüstitustega artiklis “Muuseumidest anti-intellektuaalsuse pealetungi ajastul” (Sirp 18. XI) viskab Karin Hallas-Murula kinda Pariisi rahutuste näitel nii muuseumiteemadel mitte liiga kodus lugejaskonnale (“Mida need muuseumid nüüd endast õige arvavad?”) kui “uue museoloogia” koolkonnale (UM) erialasiseselt. Ühiskond näib tõepoolest (ja mitte ainul meil) muuseumidesse jätkuvalt suhtuvat XIX sajandi mudeli kohaselt: heal juhul kui kõigest kõrgemal ja kaugemal seisvatesse prestiižiasutustesse või siis lihtsalt kui tolmulappi ihkavatesse harulduste…
    Maria-Kristiina Soomre
    2 minutit

  • Kõik on võimalik!

     
    Con patetico, crescendo
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit

  • Vabadus võtta vabalt

    Marko Mäetamme ja Kaido Ole videodokumentatsioon on sotsiaalne kunstiakt rula, tossude ja kunsti teemadel. Tanel Tepper
    Tänavakunstinäitus ?Paraad? Okupatsioonide muuseumis oktoobri lõpuni. Osalevad Aadam Kaarma, Anu Samarüütel, Tuukka & Kätlin Kaila (London), Tarrvi Laamann, Marko Mäetamm & Kaido Ole, Jani Tolin ? alfonshelsinki.com, Freeman (Helsingi), Lazer, Väike J, Veronika Valk, Vaughan Baker (London), DJ Critikal, JON, MADU, 53, TAIK, KUISE, SBOY, MAIK et W, Karel Kulbin, Tanel Tepper jt.
    Maria-Kristiina Soomre
    4 minutit
Sirp