Ingrid Ruudi, „Molumbad ja sõltuvuslik arhitektuuripraktika“
Riin Alatalu, „Raha vedeleb“
Martin Aidnik, „Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid“
Märt Väljataga, „Kas kaanon saab valmis?“
Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhid
Intervjuu TÜ molekulaarse taimebioloogia professori Hannes Kollistiga
Kadri Taperson, „Imelihtne intersektsionaalsus“
Margit Mutso, „Kodukontorilugu seitsmes pildis“
Esiküljel Karli Luik ja Johan Tali Molumba arhitektuuribüroost. Foto Piia Ruber
Hiljutine Veneetsia biennaali külastus äratas minus suurtel kunstifestivalidel ikka ja jälle tekkiva küsimuse. Miks on nii, et kuigi võimalust minna tualetti ja kohvikusse pakutakse iga mõnesaja meetri tagant, jääb enamasti tagaplaanile inimlik soov veidi pikutada?
Vaimsete väljakutsete kõrval on suurnäitused ka füüsiliselt üsna nõudlikud. Nii pole imestada, et vaatamata köitvale kunstile rändab eriti õhtu poole päeva mõte üha sagedamini hoopis võrkkiigele või kott-toolile. Avalikelt puhkealadelt leiab aga enamasti vaid harilikke toole…
„Et säiliks julgus minna tundmatusse“, Madli Pesti vestleb Juhan Ulfsakiga
Kadi-Ell Tähiste, „Kärpekäärid kunstisaalis“
Mario Pulver, „Pintslitõmme täiuslikus sinitaevas“
Põhk, mustersüsteem ja „1 + x“
Mattias Malk vestles arhitekt Elina Alataloga
Kadri Aavik, Kairit Kall, Birgit Poopuu, „Teadus ja aktivism: sobimatu või vajalik kooslus?“
Tõnis Saarts, „Eesti poliitika globaliseerumise ja uue külma sõja ajastul“
Äli-Ann Klooren, „Sisukas september“
Aurelia Aasa vestles filmifestivali „Beast“ korraldaja Teresa Vieiraga
LGBT+filmifestival „Festheart“
Pille-Riin Larm vestles kulka kirjanduse sihtkapitali esimehe Piret Viiresega
Mirjam Parve, „Tõlkija ja tekst ehk…
Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas on aastatuhandeid elatud pidevate raputuste keskel ja kuidas uued muutused vähendavad iidsetest oskustest õppimist, kirjutab Kariibi mere saarte arheoloog, pärandi ja katastroofi seoste ekspert Andrea Richards.
***
Kariibi mere saared ja rannikualad Bahamast põhjas kuni Kesk- ja Lõuna-Ameerika mandri rannikualadeni lõunas on…
Tihti võpatan ennast helikandjalt rääkimas kuuldes. On’s minu hääl tõesti selline: nõrgavõitu, pehme, koguni lapselik?! Olen pikk hallipäine naine, värske vanaema. Mu hääl ja keha otsekui ei kuuluks kokku. Metsa kokkuostjad või Postimehe tellimuse pakkujad lähevad mind kuuldes kohe sina peale üle. Ei, mul pole sinatamise võrdsustava funktsiooni vastu midagi. Küll aga hoiduksin mäkdonaldiseerumise tekitatud kunstlikust lähedusest, aga hääleke ei paku mulle distantseerivat kaitset.
Füüsika, anatoomia ja pragmaatika kõrval on hääle…
Saale Kareda, „Elis Halliku muusika sügav ühendus maailmaga“
Eesti Teaduste Akadeemia presidendikandidaadid
Margus Maidla, „Tööstusliku majandusmudeli kiituseks“
Marten Esko, „Kas keskkonnateemaliste näituste üleküllus?“
Andrea Richards, „Kariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel“
Kerttu Rozenvalde, Kadri Koreinik, „No English, no life?“
Anto Veldre, „Kas kellelgi peaks väga häbi olema?“
Jüvä Sullõv, „Võrokõsõ mõttit eesti keele kaitsõst“
Grete Tiigiste, „Oh, koolimaja“
Aurora Ruus, „Kuidas rääkida muusikast, mida pole kuulnud“
Intervjuu
luuleprõmmu 2022. aasta maailmameistri Xabiso Viliga
disainer Triinu Triibmanniga
Esiküljel helilooja Elis Hallik. Foto Mark Raidpere
Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.
Septembri alguses tekitas palju pahameelt Kanal 2 uudistemagasinis „Reporter“ esitatud ülevaade kooliaasta avaaktustest üleminekukoolides, s.t venekeelsetes koolides, kus sellest õppeaastast õpitakse eesti keeles. Seal näidati lapsi, kes ei saanud reporteri küsimustest aru ega osanud anda pikemaid kui ühesõnalisi vastuseid.
Niisiis mitmes mõttes hea näide teemast, mille kohta peaks silmaringi avardama.
Ajakirjanduseetika. Alustame mõistagi ajakirjanduseetikast. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi punktis 3.6 seisab, et „Lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse…
Minu vasakul õlavarrel on lohk. Nüüdseks on see peaaegu märkamatuks muutunud, pidin õnaruse leidmiseks tükk aega sõrmedega nahka kompama. Kui viimaks leidsin, mõistsin kohe, et see ongi see! Lohu põhi asub sügaval, see on sitke ja kange nagu kõvaks tallatud maapind. On selge, et läbistus on olnud mu õlavarres kaua, on koos kehaga kasvanud ja sellega kohanenud. Kui naba välja arvata, on see minu kõige esimene sissekanne: „Kallis päevik, ma…
„Monumentaalsuse mõtestaja“, Anu Soojärv vestleb Gregor Tauliga
Raul Järg, „Esimene Rakvere pilwelõhkuja – wiiekümne wersta peale ümberringi näha!“
Kadi Jaanisoo, „Me ei ole laisad lohed“
Peep Ehasalu, „Kultuuriajakirjandus on ühislooming“
„Kirjastamises ei ole miski garanteeritud“, Pille-Riin Larm vestleb Tauno Vahteriga
Elle-Mari Talivee, „Vapper imeilus südantmurdev Lviv“
Ülo Mattheus, „Venemaad võib / ei või tulistada?“
Art Leete, „Aga äkki soomeugrilased ei hääbugi“
Kristel Vilbaste, „Looduse kaitse. Lootuse kaitse“
Margus Lattik, „Pühadusest ei saa olla ükstapuha“
Gunda Tire, „PISA-uuringu näitel, kuidas mõjutab…
Puhkusest on sügise hakul ikka tore mõelda. Kurbmagus mälestus: selleks korraks siis jälle tehtud ja kes teab, millal jälle saab. Vaim peaks kõiksugu ees ootavateks vintsutusteks virge olema ja keha lõputust rassimisest uuesti turgutatud. Aga kas see on ikka kõik nii lihtne?
Üks õige puhkus tähendab lõpuks ikka pidevat keha ja vaimu võitlust. Algab see muidugi juba puhkusehommikul ärgates. Päike on kõrgel taevas, temperatuur julgelt ühe kahekümne, lausa patt on toas…
„Vabastav nutt“, Liina Triškina-Vanhataloga vestles Kaspar Viilup
Kata Anna Váró, „Veneetsia filmifestivalil kohtub kunst meelelahutusega“
Vestlusring „Disaini disainides“
Mattias Malk vestles arhitekt Jonas Jankega
Kaisa Maasik, „Elu tahab Kunstihoones edasi minna“
Uno Veismann, „Kosmoses uuele ringile. Kasutusele võetakse Kuu!“
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisaru ja laste näokuvade suuräri“
Joosep Susi, Agnes Neier, „Suitsu nurk XXVI. Jüri Talveti „11. septembril 2001 Salzburgi hotellitoas““
Jüri Kolk, „Millest mõtled? Võib-olla hiljem“
Esiküljel režissöör Liina Triškina-Vanhatalo. Foto Piia Ruber
„Siin sees on inimene / mõmises Starkopf / toksides saapaninaga kivi,“ kirjutab luuletaja ja kunstnik Suumani Sass. Umbes samasuguse mõttega tuli sajandeid varem välja ka Michelangelo, öeldes, et marmoriplokis on juba valmis skulptuur – tuleb vaid eemaldada üleliigne materjal. See mõte tõenäoliselt Suumani värsirea allikaks ongi. Mõlemal juhul põrkab üks keha vastu teist ja teeb sellega midagi, muudab selle vormi, sünnitades ka midagi uut. Kunstis ja muusikas on vormid küll…
Eneli Kindsiko, Sandra Haugas, „PISA-pimedus“
Ene Grauberg, „Milline ülikool millise ühiskonna jaoks?“
Martin Aidnik, „Kõrgharidus vajab senisest suuremaid lisainvesteeringuid“
Pille-Riin Larm vestles Maarja Kangroga
Tiia Kõnnussaar, „Kas sugu loeb?“
Kätlin Kaldmaa, „Milleks meile naiskirjanike seminar?“
Suvine teatribuum ei ilmuta vaibumise märke
Tristan Priimägi „Navigaator Pirxi“ uuest tulemisest
Johannes Lõhmus, „Kuidas filmi kätte mitte ära surra“
Merle Karro-Kalberg vestles Valentin Klausiga
Karl Erik Miller, „Linnatänav eeldab teistmoodi lähenemist“
Reet Hiiemäe, „Usundiuurijana meelte videvikus“
Margus Ott, „Argidialektika XXVIII. Õigus ja süü“
Esiküljel Eesti inimarengu…
Maailma kõrgemad mäed vallutas inimene üsna hiljuti. Varem usuti, et mägedetipud on pühad, sest nad on jumalate elupaigad. Jumalaid ei tohtinud ärritada, nendest sõltus inimese heaolu, käekäik ja saatus. Aga usk jumalatesse murenes. Mida enam jumalad taandusid, seda kõrgemale mägedesse inimene tõusis. Viimaste, kõige kõrgemate tippude vallutamise ajaks oli tee jumalatest vaba, ainsaks takistuseks füüsilised raskused – mägede vallutamine on olnud üks võimalus saada ise millekski enamaks. Kui mitte jumalaks,…
„Tähed läbi kaamera“, Tristan Priimägi vestles Kadri Koobiga
Annika Urbas, „Võru renoveerimise õpilaborid“
„Geenivaramu veerandsajand“, Margus Maidla vestles Lili Milaniga
Lauri Põld, „Haridus vajab paradigma muutust!“
Andra Kütt-Leedis, „Laps hiiglase õlgadel – keele omandamine“
Margus Ott, „25. filosoofia maailmakongress“
Geir Sigurðsson, „Mõtte jätkamine. Hiina filosoofia õpetamisest“
Intervjuu moraalifilosoofia professori Jeff McMahaniga
Mati Rahu, „Kohvikõrvane tagasisideküsimustik“
Aurora Ruus, „Ütle, millist muusikat sa kuulad, ja ütlen, kes sa oled“
Esiküljel filmioperaator Kadri Koop. Foto Piia Ruber
Inimkeha on väliselt piiritletud, sisemuses aga segane ja põhjatu, imelik ja imeline. Bioloogilise ja füsioloogilise kehaga kaasneb alati isiklik ja elulooline, aga ka kultuuriline, poliitiline, ajalooline, religioosne, ühiskondlik taust.
Meie kujunemist mõjutab keha suhe teda ümbritseva ruumiga. Kehal on välisruum, aga ka siseruum, siseilm, keharuum. Keha ennast võib tajuda kui ruumi, mille esimesena asustame, kus paikneme, pesitseme, oleme. Kuni inimteadvust veel tehisarru ei pakita, on see me kõigi inimeseks olemise subjektiivne…
„Kümme aastat Music Estoniat“, Maria Mölder vestleb Ave Sophia Tölptiga
Tanel Vallimäe, „Maksud ja kärped“
Andra Kütt-Leedis, „Meie kiisul kriimud silmad, kutsus lapsi lugema“
Katja Novak, „Harald Rajametsa ukraina kirjandus“
Üllar Peterson, „Udam, sufism ja islam“
Krister Kruusmaa, Andres Karjus, Oliver Laas, „Tehisintellekt ja humanitaarteadused – kes vajab keda?“
Helena Vaht, Maaja Vadi, Priit Vahter, „Koostöö tehisaruga“
Tristan Priimägi, „Värvilised unenäod. 50 aastat hiljem“
Tõnu Karjatse Balti filmipäevadest
Tatjana Štšurikova, „Keelekümblust toetav ruum“
Jan Kaus, „Kehakontor ja selle kese“
Esiküljel Music…
Ühismeedia ja ajakirjandus pakuvad sõna- ja mõttevabadusel tuginevat eneseväljenduse kohta. Seega ühisosa on suur. Ometi käib nende institutsioonide vahel juba kümnenditesse veniv sõda tähelepanu, aja ning eriti raha pärast. Lahingute tähtsuse mõistmiseks vaatame pisut nende põhjusi päevakajalise näite varal.
Tänavu 6. augustil avaldas ühismeediaplatvormi X (endine Twitter) tegevjuht Linda Yaccarino video,1 milles teatab, et platvorm kaebas kohtusse teatud reklaamiostjad, kes X-i boikoteerisid. Ajendiks oli USA esindajatekoja õiguskomitee ettekandest ilmsiks tulnud info,…
Kõige viisakam mõeldav keha oleks selline, mida pole olemas. See ei võtaks bussis istekohta ära, ei jääks tänaval jalgu, ei köhiks teatris, ei tiksuks autoga ummikus, ei tekitaks tualetis saba. Teatris on istekohad küll määratud, sest kuhugi tuleb see keha paigutada. Konverentsil pakutakse juua. Kuid keha olemasolu tuleb siiski maksimaalselt minimeerida: mitte trügida ridade vahelt välja, mitte teha häält, mitte lõhnata halvasti ega tugevalt, mitte jääda tagumistele ette, mitte laiutada…
„Ülemiste korruste info nõrgub alumistele“, Juhan Raud vestleb Karolin Tamperega
Kalevi Kull, Toomas Tiivel ja Doris Kareva vestlevad Jakob von Uexküllist
Birgit Poopuu, Benjamin Klasche, „Kelle teadmised julgeolekust on väärtuslikud?“
Kurmo Konsa, „Alkeemiline sürrealism“
Kadri Taperson, „Enam-kui-inimloom“
Intervjuu Pärnu kirjandusfestivali korraldaja Merle Jantsoniga
Laura Liis Vilbiks, „Miljööd kujundav akupunktuur“
Merle Karro-Kalberg, „Linn hallis“
Marju Himma, „Ühismeediaplatvormide ja ajakirjanduse lahing – kes jääb sõjas peale?“
Esiküljel näituse „Sügaval soos – eoste teke“ kuraator Karolin Tampere. Foto Piia Ruber
Üks korduv mõttepilt, mis hakkas mind möödunud talvel lumistel-jäistel tänavatel kõndides painama, oli see, kuidas hakkan aegluubis näoli kukkuma. Hetk enne tänavale prantsatamist pööran suust alates oma keha voodri välja, nii et maad ei puutu muu kui üks ümar pehme pallike. Võimalik reaktsioon libedale tänavale, järjekordsele kiirustamisele. Juhul kui all olid veidigi kõrgemad kontsad, käivitus ajus tulevikustsenaariumide loomise mehhanism, et inimest tundmatusest säästa, üllatusi vähendada.
Selle mõttemängu saaks teostada joonisfilmi või…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.