Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Esiküljel teatrikunstnik ja lavastaja Joel VäliSander RebaneSel reedel Sirbis
„Martin Parri liivarannad kapitalismikriitikute tallata“, Konstantin Kuningas vestleb Joel Väliga
Kristi Viiding, „Käsu Hans kirjandustraditsioonide murdepunktis“
Elo Viidingu tänukõne
Kaie Holm, „Et ei oleks lõppu lugejatel“
Jaan Pelt, „Taevane arheoloogia“
Priit Suve, „Üleilmastumisest lähtuvate turvalisusprobleemidega tegelemine“
Olev Remsu, „Kaljo Kiisa paradoksid“
Kristel Algvere, „Laulupidu – see on huulepulk“
Kristina Kuznetsova-Bogdanovitš, „Kas ma olen meie pärimuskultuuri õiguslik pärija?
Triinu Amboja, „Ajutine arhitektuur“
Annemai Raabe, „Tervistav arhitektuur“
Sirel Heinloo, „Marie Underi jäljed Nobeli auhinna arhiivis“
Esiküljel teatrikunstnik ja lavastaja Joel Väli. Foto Sander…4 minutit -
Koduõu, kus on madalaks niidetud ja niitmata alasid.Meelis PärtelÖkoloogiline kirjaoskus
Kui ühiskond mõistaks elurikkuse ja ökosüsteemide toimimise põhimõtteid, kaoks suur osa looduskaitse ja argielu vahelisi vastuolusid.
5 minutit -
Roosmarii KukkErakoguRiigikord ja keha
Sel suvel käisin Lõuna-Koreas ja ühtlasi demilitariseeritud tsoonis, mis eraldab seda Põhja-Koreast. Rahvas on üks, kuid 250 kilomeetrit pikk ja neli kilomeetrit lai vöönd toimib piirina kahe riigikorra vahel, lõikab Korea poolsaare pooleks. Ohutult distantsilt sain üle piiri piiluda ja nägin, mis toimub riigis, mille elust olen kuulnud ja lugenud. Seda küll oma nahal kogeda ei sooviks.
Tsooni all avastati neli tunnelit, mille Põhja-Korea oli rajanud rünnakuks Soulile. Oma silmaga nägin…1 minut -
Esiküljel Janika LäänemetsPiia RuberSel reedel Sirbis
Lauri Sommer Janika Läänemetsa luulest
Roosmarii Kukk, „Väike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest“
Meelis Pärtel, „Ökoloogiline kirjaoskus“
Eesti töötajate hoiakud vihjeandmise suhtes
Eva Toulouze, „Arvo Valtoni eesti asi“
Aurora Ruus, „Sellesama kaanoni igavene taastulek“
Esiküljel Janika Läänemets. Foto Piia Ruber3 minutit -
Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.Eesti MaaülikoolUued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“
13 minutit -
Maria MuukErakoguKehaks olemise paratamatus
Olen sel suvel olnud metsas. Mul on selleks ka igasuguseid praktilisi õigustusi, aga ennekõike kustutan janu loodusele lähemal olemise järele. Tunnetan end ühena looduse kehadest, samastun nendega.
Jõe kohal üksteise ümber spiraalitavad ja lahkarvamust lahendavad kajakad. Päikesesse sirutuv kanada kuldvits, kellel oma uuel kodumaal vaba voli mesiselt võimutseda. Väike tigu kuldvitsal, kelle teelehele poetan. (Mida tunnevad selliselt päästetud mutukad? On nad pahased? Üle noatera kergendust saanud? Segaduses?) Kuklane, kes puutüvel minu…1 minut -
Hagi Šein 13. IX 1945 – 19. VI 2024
19. juunil suri 78 aasta vanuselt teleajakirjanik, endine ETV peadirektor ja teleteadlane Hagi Šein.
Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleajakirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris teleajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon on võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal,…2 minutit -
Esiküljel Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo KikasEesti maaülikoolSel reedel Sirbis
„Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad“, Margus Maidla vestles Timo Kikasega
Ülo Mattheus, „Kuidas Trump Putini paika paneb“
Marina Richter vestles Ukraina filmilavastaja Oleh Sentsoviga
Maria Muuk, „Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Küberturvalisuse küberneetiline karussell“
Katrin Koov, „Kvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas“
Mattias Malk vestles urbanist Nina Stener Jørgenseniga
Keiu Virro teatrimuljeid Kuubast
Viimane intervjuu Jaak Lõhmusega
Margus Ott, „Argidialektika XXVII. Kosmopoliit ja kolklane“
Esiküljel Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas. Foto: Eesti maaülikool4 minutit -
Tristan PriimägiIDA raadioAktiivne puhkus
TRISTAN PRIIMÄGI, Sirbi filmitoimetaja
2 minutit -
Esiküljel muusikateatri lavastuse „Vankumatu“ lavastaja-helilooja Astra Irene SusiPiia RuberSel reedel Sirbis
Sirbis nr 4000/4001:
„Mis on vabadus?“, Gregor Kulla muusikateatri lavastusest „Vankumatu“
Märt Väljataga, „Ei ole lõppu raamatute riiul“
Pille-Riin Larm, „Laenutustasu – nii ja naa“
Tarmo Soomere, „Tarkuse kurnamisest ja kasutamisest“
Priit Vahter, Maaja Vadi, „Tehisaru majandustegevuses“
Merle Karro-Kalberg, “Tartu kõige romantilisem park“
Pritzkeri arhitektuuripreemia
Maroš Krivý, „Arhitektuuri viib edasi teadlik unustamine“
Vestlusring Eesti XX sajandi esimese poole kunstiajaloost
Dārta Ceriņa vestles Luksemburgi näitlejanna Vicky Kriepsiga
Intervjuu „Valga Hot Shorts“ korraldajate Gert Põrgi ja Johannes Lõhmusega
Triin Kröönström, „Kuidas me saime Jakob…4 minutit -
Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal.Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix BalticsKuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.
9 minutit -
Tallinna elektrijaam. Vaade mere poole. Ligikaudu 1890–1920. J. & P. Parikas.AM N 5631:190, Eesti Ajaloomuuseum SAUued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Pilguheit minevikku, et tutvuda, mis oli seoses tehnoloogiatega päevakorral sadakond aastat ehk mitu inimpõlve tagasi.
4 minutit -
Andrus TinsErakoguDialoog kehatuga
Olen paaril viimasel aastal kogunud rahva seas ringlevaid lugusid ja arvamusi tehisintellekti (TI) kohta. Suur osa põnevusest, miks neid jutte räägitakse, on tingitud ilmselt sellest, et tegu on justkui inimeselaadset funktsiooni täitva seadeldisega. Tehisarus nähakse revolutsiooniliselt uut lehekülge inimkonna ajaloos, kuid sealjuures tajutakse ka piiratust ja ühekülgsust.
Kui muusikute kõnepruugis kasutatakse mõistet „keha“ või „keha tegema“ teise muusiku asendamise mõttes, siis tehisaru ja inimese suhetes on sageli esile tõusnud küsimus, kas…1 minut -
Esiküljel kunstnik Jevgeni Zolotko.Piia RuberSel reedel Sirbis
„Mitte miski ei kao, kõik tähendab kõike“, Juhan Raud vestles Jevgeni Zolotkoga
Ülo Mattheus, „Dr Solovei fantaasiamaailm või Vene reaalsus?“
Lona Päll, Aet Annist, „Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?“
Andrus Tins, „Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?“
Yannick võtab seisukoha. Tristan Priimägi vestles Raphaël Quenardiga
Kristjan Kikerpill ja Andra Siibak armastusest tehisaru ajastul
Elin Toona, „Ernst Enno – millenniumi luuletaja“
Kristi Veeber, „Raamat tuleb panna sinna, kust lugeja selle leiab“
Krista Erg-Scacchetti, „Kuidas motiveerida rajama varjendeid ja varjumiskohti?“
Johann…4 minutit -
Üheksa Maa süsteemi, mida peab tasakaalus hoidma. Üheksast piirist kuus on ületatud.Katherine Richardson, Will Steffen, et al.Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Graham Parkes: „Arenenud maailm peab drastiliselt vähendama energia ja kaupade tarbimist. Seejuures tuleb piirata üüratut priiskamist energia, toiduainete, joogivee ja tarbekaupadega.“
7 minutit -
Kaisa LingAlana ProosaSaba lahti, nokk kinni
Hääle tekitamine ei pruugi loomade puhul olla muud kui kopsude tekke kohastumuse kõrvalprodukt.
Kujutlegem iidseid kalu, kes sadu miljoneid aastaid tagasi mudastes järvedes põuaperioodil kuivale jäid – ja kus neil alles tekkis siis kole vajadus hingata! Õnneliku kokkusattumusena leidus nende kehades õrna membraaniga kaetud paunjas ujupõis, mis täitsa hästi ka kopsuks sobis. Vihmaperioodi alguses selgus muidugi, et vette naasmiseks on tarvis vastselt omandatud kohastumust kaitsta: amfiibi kõrri tekkis lihaseline klapp, millega…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“
Äli-Ann Klooren, „Eesti nüüdismuusika kuu“
Pille-Riin Larm, „Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?“
Margus Ott vestles filosoof Graham Parkesiga
Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“
Intervjuu Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi direktori Pirjo Spuuliga
Hannah Segerkrantz, „Taidur-disainer loomeväljal“
Oliver Issak, „Kuidas tehakse sotsiaalset disaini?“
Liina Jänes muinsuskaitse aastaraamatust
Martti Preem Estonia juurdeehitisest
Juhan Raud vestles kuraator Annika Haasiga
Tristan Priimägi, „Palmioks ilma viigileheta“
Riho Paramonov, „Karatefilmid Nõukogude Liidus“
Ülar Mark, „Töötan kuskil“
Esiküljel Paavli kultuurivabriku juht Roman Demtšenko.…4 minutit -
Margaret TilkErakoguPosthumanistlik kehatunnetus
Posthumanistlik kehatunnetus on midagi, mille poole olen püüelnud viimased paar aastat. Põhjus on lihtne: teooria ja praktika, käsi ja aju või isegi käsi ja süda võiksid koos käia. Mis mõttega loen ma kogu aeg sellest, kuidas inimene ei peaks olema mõtlemise ja olemise keskmes, kui iga päev istun arvuti või raamatu taga, tundmata, et ruum, kus ma olen, ja bakterid, kes mu sees tegutsevad, võimaldavad selle teksti loomise või isegi…1 minut -
Esiküljel Ahto LobjakasPiia RuberSel reedel Sirbis
„Me kõik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed“, Valle-Sten Maiste vestleb Ahto Lobjakaga
Farištamo Eller, „Muudatustega lõpliku muutuse – väljasuremise – vastu“
Intervjuu kogukonnateadlase Cormac Russelliga
Vestlus Hundipea visioonist Indrek Allmanni ja Maarja Matteusega
Intervjuu muusikanõustaja Thomas Golubićiga
Mart Toots ja Mikk Vahtrus rahvusvahelisest teaduskoostööst
Art Leete, „Handi nõia Sergei Ketšimovi pärand“
Elle-Mari Talivee, „Väike linnujämmi välimääraja“
Triin Ojari, „Uus vana kodukontor“
Esiküljel Ahto Lobjakas. Foto Piia Ruber3 minutit -
Peeter LauritsRain AvarmaaMinu keha
Täna hommikul proovisin filmida üht videot sellest, kui palju on looduses signaale, mida me üldse ei adu. Loomade haistmis-, kuulmis- ja nägemisteravuse kõrval oleme meie peaaegu kurttummad. Lisaks suhtlevad kõige erisugusemad eluvormid ka ultraheli ja infraheli abil, infrapunasel ja ultravioleti lainepikkustel, mikrolainekiirguses ja sellistes inforuumides, mille kohta meil veel sõnagi ei ole. Lõhnade tihedus niidul või metsas viib isegi meie taandarenenud haistmismeele eufooriasse.
Ma sain koroona käest üsna raskesti pihta. Korjasin…2 minutit -
Esiküljel Ave Taavet.Piia RuberSel reedel Sirbis
„Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“, Pille-Riin Larm vestleb Ave Taavetiga
Silvia Säinast vaeb Tallinna linna rohealgatusi
Merle Karro-Kalberg vestles Kalamaja muuseumi direktori Kristi Paatsi ja Tartu Linnaajaloo Muuseumide direktori Risto Lehistega
Karin Paulus arutelust „Monumendi uued raamid – Tehumardi“
Aija Sakova, „Võtta sõna ja rääkida teadusest – miks ja kuidas?“
Margus Maidla, „Käes on füüsika (erialavaliku) aeg“
Tuhat lehekülge eesti grammatikat
Eneken Laanes vestles holokausti ja genotsiidi uuriva ajaloolase Omer Bartoviga
Marju Himma, „Kas tehisaru asendab…3 minutit -
Joonis. Kahjurputukas sööb taime peale pritsitud preparaadi sisse, see jõuab putuka seedetrakti. Sealt liigub kaheahelaline RNA (dsRNA) raku tsütoplasmasse, kus see tuntakse ära ja lõigatakse väikesteks fragmentideks (siRNA). Need väikesed fragmendid harutatakse lahti üksikahelateks, mis integreeruvad geenivaigistuse kompleksi ja paaruvad sihtmärgiks oleva RNA ahelaga, millele tekitatakse lõige ja sellega takistatakse sihtmärgiks oleva valgu sünteesi. Modifitseeritud Mallikarjuna R. Joga et al., 2016.Roheline kaitse!
Samm lähemale põllumajanduse rohelistele eesmärkidele, kasutades uudset täppistaimekaitse strateegiat ja kahjuritõrjes elurikkuse rakendamist.
8 minutit
