Viiruse pakutud ootamatused tõestasid kliimapoliitikas mõnegi võimatuse võimalikkust.
Kui otsida Sirbi eelmise aasta rubriigist „Kliimale tuleb kasuks“ läbivat sõnumit, siis tuleb tõdeda, et kõik pole sugugi kadunud ning inimtekkelise kliimamuutuse pidurdamiseks saab kiiresti ja palju head teha nii globaalselt kui ka lokaalselt. Veerul moodustunud kliimamosaiik sai sedavõrd kirju, et mis tahes kokkuvõttev üldistus võib teha mõnele autorile liiga. Püüdsin siiski ühisnimetajaid leida (ja viitan ka autoritele), aga…
Kliimaga on häda igast vaatenurgast: inimtekkeline globaalne soojenemine, ülekuumenenud ühiskondlik kliima ja inimeste keev sisekliima. Ehk õnnestub lüüa kolm kärbest ühe hoobiga ja neid kõiki samaaegselt veidi jahutada?
Globaalse soojenemise peapõhjus on igakülgne liigne tarbimine, sh ülemäärane energiakulu. Isegi Twitterit, Instagrami ja Facebooki sirvides tarbime energiat. Loodus on ökosüsteem: kõik on kõigega seotud. Näiteks, Greta Thunbergi ökoloogilise jalajälje hulka võib tinglikult arvestada ka elektri, mida kulutavad miljonite arvutite ja nutiseadmete kaudu…
Mulle tundub, et mõtlen kliimast, keskkonnast ja loodusest, nagu usklik mõtleb jumalast. See on samal ajal intiimne ja hõlmamatu, isiklik ja üldine, imetlusväärne ja hirmuäratav. Seepärast põhjustavad sagenevad ja aina süngemad jutud inimkonna mõtlematust tegevusest õõva ja unetust. Koroonasuvel võtsin ette hulga kliimakriisi teemal kirjutatud raamatuid ja sattusin neid lugedes aina suuremasse ahastusse: mida teha, kuidas aidata, milliseks tulevikuks peaksin valmistuma? Isegi töises sügises ja uute piirangute keskel pole mu…
Nagu kõike muud, nii saab kliimatki vaadata nii konna- kui kotkaperspektiivist. Konnana ütleksin, et kliimale tuleb kasuks, kui ennast vähem pestaks. Ennast ja oma riideid. Pole absoluutselt mingit tarvidust käia iga päev põhjalikult duši all ja panna selle järel selga puhas pesu. Sama särki võib vabalt kanda mitu päeva ja pidada teda oma garderoobis mitu aastat. Pole ka mingit tarvidust loopida ära hulgaliselt toitu, mis kõlbab veel süüa, ja võtta vastuvõtul iga salatilusikatäie jaoks uut taldrikut, mis ära visatakse,…
Neetud, jälle on puud otsas. Alles paari päeva eest tõin kuurist mitu sületäit. Lootsin nendega toa soojana hoida vähemalt nädala. Väike lootus oli, et laiselda saab veidi kauem, sest prognoos oli soodne – sooja lubati peaaegu kümme pügalat. Kuid soe tõi kaasa tuule, mis valjult vastu aknaid paiskudes tuba jahutas. Isegi majasoomukas, kes tavaliselt mind rõõmsalt hommikuti vannitoa põrandal sibades oli tervitanud, konutas lõdisedes ämblikuvõrgu all nurgas; ilmselt ootas, et…
Loomulikult on keskkonna hoidmine vajalik, kuid vahel jõuab kliimaaktivistide tegutsemine tagasi raiskamiseni. Kliimaaktivistid on nagu tänapäeva hipid või punkarid, aga nad ei kujuta ettegi, milliseid kliimadändisid maailmas ringi liigub.
Näiteks tellis üks mu tuttav hiljuti Saksamaalt 25 kilo biodünaamilisi kartuleid. Kohale toodi need ilmselt lennukiga. Biodünaamilise põllumajanduse idee põhineb sellel, et kogu maailm on üks terviklik looduse rütmidele alluv elusorganism. Piltlikult öeldes kitsendatakse see idee ühele farmile või talule – biodünaamiline talu…
Kliima soojeneb ja liustikud sulavad. Suured muutused seisavad ees. See on kindel. Kas need muutused on üksnes inimtekkelised, selle üle ma ei vaidle, sest ühelgi asjal ei ole ainult ühte põhjust. Oleme korda saatnud palju hirmsamaid asju kui süsihappegaasi emiteerimine: hävitame elukeskkondi, tekitame monokultuure, mürgitame põhjavett, jõgesid ja ookeane, paljuneme nagu viirus ja põhjustame tohutu väljasuremislaine. Oma kaevu ei või lõputult roojata, see saab täis. Kuidagi peame oma sodi kokku…
Nooruses sai 1984. aasta vinüülplaadi pealt naerdes kuulatud Eino Baskini suurepärases esitluses sketši „Kahtlused“, kus virtuoos arutleb selle üle, mida nad küll sinna plangu taha ehitavad: tal pole kõhklusi, kuid teda vaevavad kahtlused …
Jätkates sellel motiivil tõsisemalt, siis mul ei ole kõhklusi teadlaste suhtes, kes esitavad tõendeid viimase 150 aasta kasvuhoonegaaside atmosfääri heite inimtekkelisuse kohta. Kui ma aga loen meie põhikooli 7. klassi ajalooõpikust lõiku: „11.–13. sajandil oli Euroopa kliima…
Olen džässmuusik ning üle kõige meeldib mulle töötada ja musitseerida koos mõttekaaslastega – vahet pole, millises riigis nad elavad. Koos Berliinis elava Austria päritolu pianisti Eliasega oleme 2020. aastal korduvalt planeerinud anda Eestis kontserte, kuid keeruliseks teeb olukorra asjaolu, et Elias ei suhtu lennukiga reisimisse sugugi hästi. Esialgu oletasin, et teda tabab lennuärevus, kuid põhjus on milleski muus. Kui viimati liikumisvõimalusi arutasime, ütles ta, et juhul kui 26tunnised bussisõidud Berliinist Tallinna mingil põhjusel katkestatakse, tuleb…
Mõnikord juhtub nii, et ma ei kirjuta kliimast ja kliimapoliitikast mitu nädalat või koguni paar-kolm kuud järjest. Kliimast endast peaks kirjutama teadusartikleid (seda ma ei oska), mingit sihitud ja terviklikku kliimapoliitikat aga Eesti valitsusel ei ole ning millegi puudumisest ei saa lõputult lauseid voolida.
Sama lugu on metsaga. Kui on näha, et vaidlejad on omadega ummikus, siis milleks selles osaleda ja oma aega tühja kulutada kirjatöödes poole valimisele faktide põhjal, mida…
„Eiei, pole vaja eraldi kilekotikesi, te võite juustu ja kaneelisaiakese ühte panna,“ püüan meie külapoe müüjale selgitada, et üks on parem kui kaks. Vähemalt kilekottide arvestuses. Muidugi olen ma keskkonnateadlik tarbija ning seetõttu ka asjade ülepakendamise vastu.
Suured toidukaubandusketid eesotsas Rimiga pasundavad, kuidas nemad rohepööravad planeeti, kui kutsuvad üles loobuma kilekottidest. Jah, mina ja paljud teised võtame seda üleskutset iga päev kuulda. Me oleme tublid tarbijad. Ma ei võta kassajärjekorras sealt lindi alt riiulist mitte kunagi kilekotti, vaid ikka paberkoti. Sest esiteks saan ma sellega viia…
Kliimaküsimusest on saanud üks kesksemaid teemasid, millest ei saa mööda poliitikas, erasektoris ega ka majapidamises. Olukord on frustreeriv, sest kuigi rõhutakse iga inimese võimalusele keskkonda säästa, on suukorporatsioonid need, kelle teistsugusest suhtumisest oleks otsekohe suur kasu.
Tarbija ja suurtootja on aga otseses seoses. Seega tuleks kliimale märksa rohkem kasuks, kui kokakoola pudeli taaraautomaati viimise asemel boikoteeriksime kogu seda laadi tööstust. Võiksime osta kohapeal kasvatatud ja toodetud toitu ja rõivaid, sõita jalgrattaga…
Ehitamine ei tule kuskilt otsast kliimale kasuks, majade majandamine samuti mitte, aga ilma selleta paraku ei saa. Ehitada tuleb hooneid, mis on võimalikult väikese süsiniku jalajäljega ja mis tagavad võimalikult väikse ökoloogilise jalajälje.
Mis on selle saavutamiseks aga kõige õigem materjal? „Puit!“ hüüavad loodusesõbrad, nendega ühinevad paljud arhitektid ja insenerid. 30 ruutmeetri puidu valmistamisel emiteeritakse tonn süsihappegaasi, sama süsiniku jalajäljega saab vaid kolm kuupmeetrit betooni. Puit on kohalik materjal ja puitehitise lammutamisel…
Oma loomingus kujutan tihtilugu ette maailma, kus elu mõiste on palju avaram. Kus inimene ei seisa mitte elupuu tipus, vaid keset juurestikku puntras loomade, taimede, putukate, bakterite ja mineraalidega. Mineraalid kuuluvad inimese loodud hierarhias eluta loodusesse. See on aga aegunud arusaam. Kui vaadelda Maad tervikliku organismina, erinevus puudub. Ka kivimitel on evolutsioon, nad kasvavad ja arenevad. Pähe tuleb omailma (Umwelt) illustreeriv näide koolibrist ja sinivaalast. Kas pole mitte sama inimese…
Ehitusarheoloogial on kliimaga ootamatult palju seoseid. Isegi kui piirduda vaid viimase tuhande aastaga, siis on Eestis kogemus nii kliima soojenemise kui ka järsu jahenemisega. Ei ole teada, kuidas tajuti Eestis u 950. aasta paiku nn keskaegse soojaperioodi saabumist, kuid märksa selgem mõju oli kliima järsul jahenemisel kolm ja pool sajandit hiljem.
Veel XIII sajandi keskpaiku kavandasid Eesti uued isandad sooja ilma ehitisi. Selle tõenduseks on lahtiste kaaravade fragmendid: paest tahutud kaksiksammaste…
Kliima päästab armastus looduse vastu
Koroonakevadel hämmastas mind, kui kiiresti kogu Euroopa, sealhulgas Eesti, lukku läks. Kuidas oldi vabatahtlikult nõus end eraldama? Ilmselt oli oma osa nähtud katastrooffilmidel. Meie mõtteis kummitab aina ja aina, et maailm peabki iga natukese aja tagant kokku kukkuma, ja mida kiiremini rahvastiku arv taas kontrolli alla saadakse, seda kindlamalt õnnestub ära hoida maailma hävimine. Juba piiblis kirjutatakse katkust, üleujutusest ja sõdadest, kus vikatimees halastamatult niidab ja…
Kõigepealt halvad uudised. Ma ei tea küll Sirbi paberi täpset marki, aga mahtu ja tiraaži arvestades tuli selle numbri tegemiseks maha saagida umbes kümme puud. Eesti raamatute viimaste kümnendite rekordtiraažid on olnud umbes 30 000 – 40 000 eksemplari, sellise koguse jaoks on vaja juba umbes 100–150 täiskasvanud puud. Peale puude on aga vaja ka näiteks sadu kuupmeetreid vett ja muid aineid, näiteks savi.
Koroonapandeemia on andnud uue hoobi paberitööstusele. Kõige rohkem…
Kliimamuutused uurimisobjekti ja ühiskonnaprobleemina pole humantitaar- ja sotsiaalteadustele võõrad. Antropoloogid ja etnoloogid uurivad aina enam, kuidas on keskkonna ja kliimaga seotud muutused mõjutanud inimeste käitumist, hoiakuid ja kohanemist. Ka museoloogias on esile kerkinud püüd mõtestada inimese, keskkonna ja kliima seoseid ning võtta sotsiaalne ja kultuuriline roll selle temaatika käsitlemisel.
Kust algab kliima ja lõpeb inimene? Kliimast saab etnoloogi ja antropoloogi pilgu läbi mõelda kui kultuuri ja looduse ehk inimese ja mitteinimese…
Kas hirm kliimaapokalüpsise ees tuleb kasuks või on takistus, mis tuleb ületada? Hirm kaotada oma elukeskkond, nagu seda tunneme, on üks keskkonnakaitse ajendeid. Seepärast ongi igasugune kliimapoliitika paratamatult hirmupoliitika. Ikka ja jälle kerkib esile mõni valgustatud vabamõtleja, kes viimasele asjaolule näpuga näitab. Vaba inimene ei saa ju ometi hirmus elada, või kuidas?
Vabamõtleja tähelepanek on muidugi õigustatud. Ent kas ei peitu vastus duaalsuses, mis kristlikus traditsioonis juba 2000 aastat tagasi hirmu…
Kliimamuutused toovad meie elukorraldusse paratamatuid ümberkorraldusi, aga aina tähtsamaks saab küsimus, kuidas muutuvad inimesed ja nende hoiakud. Ühtlasi nõuab see ühiskonnas suurte mõttemustrite ümberkujundamist. Pingeline koroonakriis on ometigi näidanud, kui imekspandavalt kiiresti ja suure ulatusega võib ühiskonna korraldus ja sellest lähtuvalt inimese käitumine muutuda. Tugev mõjur on kindlasti olnud see, kuidas tunnetatakse ohtu, selle tagajärgi ning indiviidi võimalust midagi ise teha, et olukorda parandada.
Kliimamuutustest tingituna tuleks ümber kujundada ka ühiskonna…
Metsavahe maanteeserv: õllepurk, džinnipurk, kiirtoidupakend, sigaretikarp. Mitte lausa üksteises kinni; mitte nii tihkelt kui mullu rannafestivali järel, aga ometi, taas kord. Autoaknast visatud. Ossid? Ent edasi mahlapakk, limpsipudel, jäätisepaber … Uus põlvkond vanemate reipal kaasaelamisel või minnalaskmisel.
Mujal olevat märksa hullem. Arengumaades, aga ka heaoluriikides. Meil on vähe rahvast, hõre asustus, sodi on ka vähem. On see vabandus?
Teeveere haakrik on ju vaid pinnariibe sodikuhjadest, mida sügavamalt metsast leitakse. Rehmates, et mõni…
Üks moodsa maailma vähem arutatud hädasid on asjaolu, et me ei hinnasta õigesti. Kliimamuutus on tõenäoliselt suurim kulu, mida inimkond lähitulevikus kandma peab. Ääri-veeri on ühiskonnad ja riigid seda hakanud mõistma ja keskkonnakaitse kergitab üha rohkem pead. Siiski mõtleme vähe sellest kui kulust, mida peaksime hakkama juba praegusele majandustegevusele lisama.
Laias laastus on valida kahe stsenaariumi vahel: kas Pariisi kliimakokkuleppe ja sellega seotud Euroopa Liidu kliimamuutuste leevendamise meetmeid täidetakse või ei…
Juulikuu. Vanaema istutatud vaarikad, mis aias omasoodu vohavad, on valmis ja maitsevad nagu alati – kõigist teistest paremini. Vanaema oli kunagi taimed saanud oma naabrinaise käest, too omakorda Polli katsebaasist ja minu mäletamise järgi kasvasid need juba 1980. aastate algul nagu džungel. Korjan nagu igal suvel ja imestan, sest mitte ühelgi varasemal aastal pole olnud nii vähe vaarikausse. Viiendik tavalisest, kui sedagi. Hakkab kõhe, kuna ma ei saa enne järgmist…
Teatrite (ja laiemalt kunstide) ökoloogilisest jalajäljest kõneldakse üha enam. On ju arusaadav, et ühe lavastuse väljatoomisele ja etendamisele kulub üksjagu ressurssi, alustades lavakujunduse ehitamisel ja kostüümide valmistamisel kasutatavatest materjalidest ja lõpetades iga etenduse tehnilise teenindamisega (valgus- ja helipargi ning muu tehnika kasutamine). Sellele lisandub teatrimaja valgustamiseks ja soojustamiseks ning publiku ja teatritöötajate kohalejõudmiseks kulutatu. Mul pole küll õnnestunud leida täpseid andmeid kunstivaldkonna süsinikuheite kohta (Eestis pole seda eraldi vist mõõdetudki),…
1 minut
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Siim Pauklin
Marko MägiErakogu
Peeter LauritsMihkel Maripuu/Postimees /Scanpix
Margus MaidlaErakogu
Kirke KarjaRenee Altrov
Mart Niineste
Margit MutsoSirbi arhiiv
JUSS HEINSALUAnn Mirjam Vaikla
Villu KadakasAlbert Truuväärt / Õhtuleht / Scanpix
Kristel VilbasteErakogu
Tauno Vahter
Tenno Teidearu
Stella Saarts
Allan AksiimAndres Tennus
Mari LaanisteErakogu
Ott KarulinPiia Ruber