MIHHAIL TRUNIN: Johanna Roos feminismi ja poeetika vahel
Luulekogus „Tsükkel“ on feministlik probleemipüstitus seotud põhjalikult läbi mõeldud poeetilise vormiga. Tulemus on meisterlik.
SVETA GRIGORJEVA: Kas sul on päevad vä?
Ehk on aeg see kurikuulus misogüünne küsimus tagasi kaaperdada ning teha menstruatsioonist normaalne jututeema mujalgi kui kodus ja naiste tualettruumis?
Johanna Roos, Tsükkel. Toimetanud Carolina Pihelgas. Kujundanud Anna-Liisa Sääsk. Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 60 lk.
LAURI LINASK: Kultuur ja Ise. Läbimurded kultuuripsühholoogias
Viimastel aastatel on Tallinna Ülikooli Kirjastuselt ilmunud rida kultuuripsühholoogia valdkonda kuuluvaid töid Aalborgi Ülikooli kultuuripsühholoogia professori Jaan Valsinerii sulest: 2017. aastal „Between Self and Societies: Creating Psychology In a NewKey“, 2021. aastal ka Eestis väga populaarseks saanud „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ ja aastal 2024 koos TLÜ kultuuriajaloo professori Marek Tammega toimetatud ingliskeelne kogumik „Breakthroughs in Cultural Psychology“. Viimane kätkeb endas üle maailma kultuuripsühholoogiasse enim panustanud uurijate teaduslike murrangumomentide käsitlusi ühtaegu kultuuripsühholoogia kui teaduse arengu seisukohalt ning samal ajal reflekteerides uurija enese rolli ja positsiooni üle. Siinkohal arutlevad kultuuri ja psüühika vahekorra teemadel Jaan Valsiner ja Marek Tamm.
HANNES AAVA: Eesti ruumiloomesse on vaja uut tasakaalu. Ja rohkem maastikuarhitekte
XXI sajand peaks kujunema koostöö sajandiks, et viimase sajandiga rikutud (linna)ruum ja maastikud oleksid taas atraktiivsed, meeldivad ja kliimamuutusekindlad.
MERLE KARRO-KALBERG: Vaba mõtte ja ruumi kants tühermaa
Tühermaade võlu ja võimaluste üle arutavad EKA urbanistid Maroš Krivý, Karina Vabson ja Andra Aaloe.
KALLE KOMISSAROV: Järelehüüe projekteerijate majale
Modernistlik arhitektuur on eelmiste põlvede lugu ja selle loo on võtnud meie põlvkond aktiivselt üle kirjutada. Milline ruum jääb järgmisele põlvele?
EERO EPNER: Empaatiast kunstiteaduse tööriistana
Subjektiivsuse olulisuse rõhutamine tähendab aga ühtlasi isikliku vastutuse rõhutamist, seda nii elus kui ka kunstis, ja tundub, et Villem Raamile oli see üks olulisemaid mõõdupuid.
29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne.
HEILI EINASTO: Helsingi ei ole täna haige
Aprillis käis rühm Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse liikmeid õppereisil Helsingis, kus kohatud tantsu- ja teatritegijatest, nähtud lavastustest ja teatrimajadest räägivad ühenduse liikmed Riina Oruaas, Madli Pesti, Enn Siimer ja Heili Einasto.
ANDREI LIIMETS: Pikk tee lühikeste filmide juurde
Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest.
MIRJAM RENNIT: Seireuuring: Eestis elavate põgenike lõimumist piirab sihipärane praktiline keeleõpe
Ukraina põgenikud Eestis
Eesti Pagulasabi programmidest võtab igal aastal osa tuhandeid pagulastaustaga inimesi, kelle kogemusi ja vajadusi seirab pagulasabi regulaarselt nõustamisliinil, kohanemist toetavatel koolitustel ja kogukonnaüritustel. Allolevas artiklis vaatlen, mis oli 2025. aasta esimeses kvartalis põgenikele tähtis.
EGLE KÜNGAS: Kellel on õigus väärikale elule?
„Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.
HELDUR SANDER: Audaku puude ja põõsaste kollektsioon Saaremaal
Audaku katseala täitis Kloostrimetsa arboreetumi kõrval introduktsioonikeskusena üsnagi märkimisväärset osa ja on aastakümnetega kujunenud teaduslikust seisukohast väärtuslikuks dendroloogiliseks kollektsiooniks.
OTT KAGOVERE: Raamat – kas kott tähti või savitahvel?
Kontseptualistid tahtsid, et raamat ise olekski kunstiteos, milles ei läheks raamatu, kunstiteose ja kunstiteose tarbija omavahelistes suhetes midagi kaduma.
Arvustamisel
Johanna Roosi „Tsükkel“
Anna Verschiku „Kas rabelen välja sellest tusast?“ ja Oksana Forostõna „Ukraine! Unmuted“
Jaan Valsineri „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“
Simon Sebag Montefiore „See maailm. Perekond ja ajalugu“
Alessandro Baricco „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad“
Mirtohid Radfari kontsert EMTAs ja Tallinna vanalinna päevadel
Kreegi päevade kontsert Haapsalu toomkirikus
Olev Soansi kultuurilooliste kaartide näitused Järvamaa muuseumides
näitus „Sirel“
Tero Saarinen Company „Laenatud valgus“
mängufilm „Lõunamaa kroonikad“
