Teos on kõige elusam siis, kui kõik on veel võimalik. Juhan Raud vestles Merike Estnaga

„Lekkiva taeva maja“ jätkab Merike Estna mänge vaatepunktide paljususe, maali kui meediumi performatiivse destabiliseerimise ning maailma protsessuaalsuse rõhutamisega. 6. mail avatavast LXI Veneetsia biennaali Eesti paviljonist saab kogu ürituse vältel kunstniku ateljee või lava, kus Estna kostümeeritult töötama hakkab. Paviljoni ajaloolise laemaaliga ruumi pannakse seisma eelnevalt ette valmistatud plaatidest koosnev mosaiikpõrand ja 22 suurt tühja lõuendit, mis moodustavad edaspidi kokku ühe monumentaalse teose. Kõigi nende elementide koosmõjul hakkab ajas lahti rulluma abstraktne poolmüütiline jutustus emadusest, naiskunstnikest ja maalikunstist.

TÕNIS SAARTS: Tehisaru ohustab kõiki demokraatia aluskomponente

Kodanike vabadus ja autonoomia ähvardab kaduda, avalik sfäär laguneda, usaldus mureneda ning demokraatlik poliitikakujundus asenduda autoritaarsusega.

Demokraatia püsimise seisukohast seisame silmitsi eksistentsiaalse küsimusega: kas me suudame lähikümnenditel tehisaru rakendada ühishuve edendamise teenistusse, nõnda et see ei teeniks ainult käputäie tehnoloogiahiidude ärilist erahuvi, või lepime harjumuspärase demokraatiamudeli järkjärgulise kadumisega.

ÜLO MATTHEUS: Avage see kuradi väin!

Trumpi ähvardust USA NATOst välja viia ei maksa võtta väga tõsiselt: USA vajab NATO sõjaväebaase Euroopas, siia paigutatud radarisüsteeme ja tuumarelvastust.

Arvestades saabuvaid vahevalimisi USAs selle aasta novembris, on Hormuzi väina avamine kujunenud Trumpile ja vabariiklastele kõige pakilisemaks küsimuseks, kuna sellest sõltuvad kütuse hind ja valijate hääled. Kütuse hind turul hüpleb üles-alla vastavalt Trumpi sõnumitele, kas väin on nüüd jälle avatud või ei ole või kui edukalt kulgevad läbirääkimised Iraaniga.

REIN RUUSALU: Üleskutse majanduslikule õiglusele

Kas inimkond tõesti ei ole õppinud varanduslikust ebavõrdsusest tulenevaid probleeme targemalt lahendama, vaatamata tuhandete aastate taha ulatuvale kogemusele?

Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty näitas 2013. aastal kiiresti bestselleriks saanud raamatus „Kapital 21. sajandil“, et kapital kipub ajas kasvama kiiremini kui kogu majandus, see viib aga rikkuse koondumiseni ning tulemuseks on kasvav ebavõrdsus.

JAANUS TERASMAA: Väike temperatuuritõus ei muuda midagi?

2025. aastal purustati juba üheksandat aastat järjest maailmamerre salvestunud energia rekord, mis väljendub kerkivas pinnatemperatuuris ning tormide suuremas sageduses ja purustusjõus.

Hirmu, rõõmu, viha ja kurbuse maraton. Marje Ingel vestles Bianca Rantalaga

Helilooja, dirigent ja laulja Bianca Rantala valiti hiljuti UMO Helsinki Jazz Orchestra ehk UMO Helsingi Džässiorkestri 2026/2027. hooaja residentheliloojaks. Peagi algaval festivalil „Jazzkaar“ esitab UMO Rantala teose „Gigil Marathon“, kus soleerib harpejji-solistina Valter Soosalu. Märtsi lõpul antud intervjuus avab helilooja Bianca Rantala oma teose ja UMOga alanud koostöö tagamaid ning mõtiskleb Soome ja Saksamaa kultuurierinevuste üle.

MARJE INGEL: Kuidas loodida lugusid

Loodist välja nihkunu paikapanemist ei saa kunstidelt või muusikalt nõuda, kuid muusika võib vähemalt osutada ebakõladele ühiskonnas või ka enese hinges.

Eesti muusika päevad (EMP) 11. – 19. IV Tallinnas ja Tartus.

ÜLAR MARK: Märkmed konverentsilt „Kuidas luua ligipääsetavat arhitektuuri?“

Inimene peab pääsema ruumidesse ja ohu korral ka ruumist välja. Kõlab banaalselt, aga suuresti algas alles 1970. aastatel Euroopas diskussioon, kas ligipääsetavus on iga inimese enda mure või heategevus. Hakati lähemale jõudma ühiskondlikule kokkuleppele.

Suhtlus on oluline. Maarja Tüür vestles Ursula Wieser Benedettiga

Ursula Wieser Benedetti on Brüsselis tegutsev maastikuarhitekt ja teadlane. Tema uurimistöö keskendub maastikuarhitektuuri ajaloole, maastikuurbanismile, Jaapani aedadele ja piiride otsimisele.

VIVIAN SIIRMAN: Gea Troska sajas sünniaastapäev

Veebruari algul möödus sada aastat eesti etnograafi ja asustusajaloo uurija Gea Troska (10. II 1926–17. I 2015) sünnist. Sel puhul tasub teha tagasivaade tema teadlaselule ja tööle, mis pole ehk laialt tuntud, kuid väärib teadvustamist. Viljaka, ent mõneti varju jäänud naisteadlase panuse väljavalgustamise kõrval annab teadlase biograafia aimu ajastu eripärast, aga ka konteksti mõnele praegusele kultuuri- ja teaduselu aspektile.

JAAK PROZES: On selline klubi – hõimuklubi 25

Ühel külmal 2000. aasta detsembrikuu päeval tulid minu juurde mõttega kutsuda ellu Fenno-Ugria hõimuklubi asutuse töötajad Andres Heinapuu ja Kirsti Ruul. Mõte polnud iseenesest uus, sest 1997. aastal olin püüdnud aidata kaasa Tartus 1923. aastal tegevust alustanud Akadeemilise Hõimuklubi taastamisele. Paraku see siiski tegutsema ei hakanud.

ART LEETE: Sölkupi jälg võitluses põhja põlisrahvaste õiguste eest

Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid.

AVO TRUMM: Piiriloome ja sidusus: miks Ida‑Virumaa vajab eritähelepanu?

Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida‑Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus.

Teadus, kapital ja ettevõtlus tuleb siduda üheks strateegiaks Margus Maidla vestles Mart Saarmaga

Akadeemik Mart Saarma valimine Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks ei tähendanud lihtsalt ühe nimevahetuse vormistamist Eesti teaduse esindusinstitutsiooni tipus. See tähendas sisulist suunamuutust. Teaduste akadeemia presidendiks on inimene, kes räägib järjekindlalt mitte ainult teaduse väärikusest, vaid ka selle mõjust majandusele, ühiskonnale ja riigi tulevikule. Mart Saarma jaoks ei ole teadus intellektuaalne klaaspärlimäng, mille ülesanne on iseendas täiuslikkust otsida. Teadus peab sünnitama uut teadmist, aga ka uusi ravimeid, uusi ettevõtteid, uusi tehnoloogiaid ja lõpuks ka uut jõukust.

Julia Kuznetski, Aigi Heero: Mälu, keskkond ja vägivaldne ajalugu

Nii nagu vägivald talletub inimese kehasse, kannab selle jälgi ka keskkond. Mälu on protsess, mis sünnib nende vastasmõjus.

8. kuni 10. aprillini peeti Tartus Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte konverentsi teravalt aktuaalsetest mälu- ja keskkonnateemalistest aruteludest.

RIHO PARAMONOV: Mida loeb eesti mees, kes ei loe?

Lugemisuuring „Eestlane loeb“ toob selgelt esile selle, mis on neile, kes raamatutega iga päev tegelevad, juba ammu teada: keskealine mees üldiselt raamatuid ei loe. Seepärast pole kirjastustel suuremat mõtet anda välja meestele suunatud lektüüri. Ja see omakorda annab meestele põhjuse veel vähem lugeda.

Kellegi teise kehastus. Tristan Priimägi vestles Cate Blanchettiga

Jim Jarmuschi uues mängufilmis „Isa ema õde vend“ lahatakse peresuhteid laste ja vanemate vahel, aga jarmuschlikult ilma liigse draama ja emotsioneerimiseta, vaid pigem vaatlevas, kuivalt koomilises laadis. Film koosneb kolmest vinjetist, millest keskmises näeme ka kaasaja üht tipp-naisnäitlejat Cate Blanchetti temale pisut tavatus kohmakas-kohmetus rollis, mis avab ta vastuvaidlematu talendi uue tahu.

Sellest, kuidas näha märkimisväärselt tavalisi hetki suurte sündmuste vahel. Tristan Priimägi vestles Jim Jarmuschiga

Jim Jarmusch on üks tuntumaid ja mõjukamaid, loominguliselt aktiivseid Ameerika indie-režissööre, kes on oma tuleristsed saanud kaheksakümnendatel – kassafilmide kümnendil, kui ekraanil mänglesid musklid ja relvad ning Ameerika maksimaalselt maskuliinses filmikeskkonnas oli topeltkeeruline välja tulla teostega, mis ei karju kõrva ja kõnetavad  vaikuse, katkestuse, vääriti mõistmise ja kuiva, delikaatse koomika kaudu.  

Mustade mõtete vastu musta huumoriga. Tristan Priimägi vestles Mõkõta Lõskoviga

Ukraina animaator Mõkõta Lõskov sai Eesti Joonisfilmi abiga eelmisel aastal valmis animeeritud lühifilmi „Kyivi tort“ⁱ, mis räägib sõjas olemisest läbi julge musta huumori prisma. Aeg Mõkõtaga juttu teha on igati sobiv, sest sel nädalal tuli uudis, et film on valitud Euroopa filmiauhindade lühinimekirja, 16 filmi hulka, lühifilmide kategoorias, ning täna, reedel, 24. aprillil, kandideerib „Kyivi tort“ ka Eesti Filmi- ja Teleauhinnale samas kategoorias.

ANDREI HVOSTOV: Narva triloogia

Uitmõtteid Vaba Lava missioonist piirilinna sündmuste eestindamisel.

Arvustamisel

Szilárd Borbély „Puruvaesed“

Martin Alguse „Elektro“

Eesti muusika päevad

Paul Kuimet & Magnhild Øen Nordahli näitus „Lahtivõetud vaade“

rahvusteatri Vanemuine „Akadeemiline lühis“

Eesti Draamateatri „500 aastat sõprust“

Endla teatri „Rõdul“

Zuga ühendatud tantsijate „Mis sul viga on?“

Temufi „Mr Greeni külaline“

Järgmine Sirp ilmub 8. mail.