Lõpmatuse aktiivne pool. Konstantin Kuningas vestles Daniil Zandbergiga
Daniil Zandberg tõi märtsis Südalinna teatris lavale Miguel de Cervantese „Don Quijote“, mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa romaaniks (esimene osa ilmus aastal 1605). Cervantese surma-aastapäeva 23. aprillil tähistatakse raamatupoodides raamatu ja roosi päevana. Eesti teatris on „Don Quijotet“ lavastatud küllaltki palju, kuid peamiselt Estonias, harvem mujal sõnateatrina. Südalinna teatrile (endine Vene teater) on see esimene kord.
BERIT PETOLAI: Maailm seisab naiste õlul ning naised hoiavad seda kandamit hella jõuga
Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi kõne 28. aprillil 2026
VEIKO BELIALS: Tehis on päris
Ulmekirjandus ei hoiata meid tuleviku, vaid oleviku eest – meie endi vastutustundetuse ja hoolimatuse eest. Võib-olla on see kõige tõelisem ülesanne, mida kunstlikult loodud lugu üldse täita saab.
ÄLI-ANN KLOOREN: Kontsertidest (üle)küllastatud aprill
Tänavust muusikalist aprilli iseloomustas kontsertide üleküllus. Ja sealjuures – millise tasemega kontsertide üleküllus!
MARGUS OTT: Tehislik ja looduslik
Osalesin teoreetilise bioloogia kevadkoolis, mis oli järjekorras juba 52., toimus seekord Viidumäel Saaremaal ning kandis teemapealkirja „Pool-looduslik“.Üles ma seal ei astunud, aga pärast kevadkooli sugenesid järgmised mõtted.
MIHKEL KANGUR: Metsa ei istutata
Eesti vajab metsapoliitikat, mis lähtub ökoloogilisest tegelikkusest, sotsiaalsest õiglusest ja pikast majandusvaatest.
Tallinnas aprilli lõpus toimunud uue metsaseaduse vastase protestimarsi järel täitus ühismeedia üleskutsetega protestimise asemel metsa istutada. Jätan siinkohal kõrvale nende kommentaaride patroneeriva tooni, millega püüti mure väljendamist taandada informeerimata emotsionaalsuseks. Meele avaldamine on demokraatia normaalne osa. Huvitavam on peatuda väljendil „metsa istutama“.
MIRJAM HINRIKUS: Dekadents – korraga feministlik ja antifeministlik
Dekadents on traditsiooniliselt olnud meeste ala, ent naised omastasid dekadentliku esteetika ja uuendasid seda – sageli iroonia ja paroodia kaudu.
Vestlusringis arutlevad Soome dekadentsiuurijad Viola Parente-Čapková ja Riikka Rossi ning Eesti kunstiteadlased Lola Annabel Kass ning Ragne Soosalu fin de siècle’i esteetika olemuse, Põhjamaade ja Eesti dekadentsi eripära üle ning räägivad naiste ja dekadentsi seostest.
PIRET KARRO-ARRAK: Meie laste tore ja turvaline elu
Kel on mure iibe pärast, peaks toetama naiste majanduslikku iseseisvust, palgalõhe kahandamist, töö-eraelu tasakaalu loomist ning emaduslõivu kaotamist.
MARGE MONKO, INGEL VAIKLA: Muutuv maailm, muutuv vorm
„Courtisane“ on Belgias Gentis toimuv filmifestival, mis tähistas sel aastal oma 25. tegevusaastat. Festivali huvitavalt koostatud programmi keskmes on eksperimentaalfilm. Sealne kollegiaalne atmosfäär on olnud nii sümpaatne, et oleme seda võimaluse korral ikka ja jälle külastanud. Festivali eelviimasel päeval tegime „Courtisane’i“ ühele asutajale Marie Logiele ja praegusele programmijuhile Stoffel Debuysere’le ettepaneku rääkida festivalist ja filmikunstist üldisemaltki.
JOOSEP EHASALU: Tühja võimla Ameerika mäed
Distantseeritus, spirituaalsus, arhitektuur, dokumentaalsus on vaid mõned märksõnad, mis Jaapani eksperimentaalse lühifilmitegija Takashi Ito loomingus pinnale kerkivad.
MERLE KARRO-KALBERG: Mida teha, et linnatänavast ei saaks jõgi?
Vestlusringis arutatakse selle üle, kas vett peab linnas käsitlema kui probleemi, millest tuleb alati kiiresti vabaneda või saab see olla tervikliku linnaruumi osa.
Ilu on väga oluline. Margaret Tilk vestles Katarina Bonnevieriga
Katarina Bonnevieri teosed ja loomingulise koosluse Mycket tegemised lähtuvad soolisuse ja ligipääsetavuse teemalistest arhitektuuriaruteludest. Ta rõhutab, et arhitektuuris on vaja rohkem mängida öö ja narratiividega ning arhitektuuri tuleb suhtuda kui elavasse organismi.
HÜÜP SEPP: Eesti praegune haldusjaotus on kahjulik meie rahvakultuurile
Pea iga eestlane teab, et meie isamaa on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks, mis on omakorda jaotatud paljudeks valdadeks. Vähesed mõtlevad sellele, kes need piirid paika pani ja kas neil on ka kahjulikke mõjusid.
Arvustamisel
Charlotte Weitze „Rosaarium“
Sam Wachmani „Päevalillepoisid“
festival „Jazzkaar“
esitlusfestival „jazzahead!“
minikontserdid „Only 21st Century“ ja „Only 20th Century“
Monika-Evelin Liivi ja VHK keelpilliorkestri kontsert
näitus „Köler Prize 2026“
kolmikväljapanek „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“
Südalinna teatri „Don Quijote“
Rakvere teatri „Kramer Krameri vastu“
mängufilm „Isa ema õde vend“
