Kaumann ja Kivirähk suunduvad allilma. Annika Lõhmus vestles Tõnis Kaumanniga

29. mail esietendub rahvusooperis Estonia Tõnis Kaumanni uus ooper „Charon“, mille libreto autor on Andrus Kivirähk. Vana-Kreeka allilmas aset leidva loo keskmes on antiikmütoloogiast tuntud paadimees Charon – tegelane, kes on sajandeid vaikselt surnute hingi üle Styxi jõe sõidutanud, ent jäänud ise suurte müütide äärealale. Kaumanni ja Kiviräha ooperis tõuseb see kõrvaltegelane aga esiplaanile: Charon armub surnute hulgas olevasse Niobesse ning otsustab teha midagi, mis allilma rangete seaduste järgi on täiesti mõeldamatu.

Ülo Mattheus: Ameerika MAGAb ehk Kes istub kõrgemal?

Elu maailmas koosneb väikestest kõnekatest kildudest. Mõni aeg tagasi kirjutas USA veebiväljaanne Daily Beast, et USA presidendil Donald Trumpil pole und ja ta täidab oma öötunde sotsiaalmeedia postitustega. Väljaande poolt tehtud analüüs osutab, et ainuüksi selle aasta aprillis tegi Trump oma Truth Sociali platvormil kokku 565 postitust, mis on keskmiselt 18 postitust päevas, neist kolmandik öösel.

MIHKEL KANGUR: Miks meid ei aita see, et enamasti suudavad ökosüsteemid kliimamuutustega kohaneda?

Väide, et kliima on alati muutunud ja loodus on alati kohanenud, on üks fatalistlikumaid kliimamüüte. See on ohtlik just sel põhjusel, et sisaldab tõtt. Maa keskkond ongi pidevalt muutunud ning elustik on olnud korraga nii selle keskkonna kujundaja kui ka kujundatav. Maal on olnud katastroofe, mille käigus suurem osa liikidest kadus. Ometi ei ole evolutsioon katkenud.

KURMO KONSA: Sünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu

Sünteetilise peegelelu loomise korral võib kaalul olla kogu senine eluslooduse korraldus ja tehtud vigu ei pruugi enam üldse olla võimalik tagantjärele heastada.

FARIŠTAMO ELLER: Kuidas hoida hoidjat?

Keskkonnaaktivismist räägitakse sageli kui võitlusest, vahel lausa sõjast. Võitluse asemel näen aga looduskaitsjate tegevuses rohkem soovi hoida. Tihti on algaja looduskaitsja esimeseks sammuks kodukoha raba, jõe või metsatuka eest seismine. Elukeskkonna ja loomade kaitsmisele pühendutakse sageli õhinapõhiselt, vabast ajast. Selle tuumaks näib olevat lakkamatu, sageli nähtamatu ja tihti kurnav hooletöö, mida iseloomustab ressursinappus, mis tähendab, et pidevalt jõutakse tegeleda palju vähemaga, kui vaja oleks.

CARMEN KILVITS: Harrastusteadus kui keskkonnakorralduse lootustandev pusletükk

Eesti keskkonnakorraldus toetub suuresti riiklikele seiresüsteemidele, mis peaksid andma otsustajatele usaldusväärse ja suundumusi näitava pildi keskkonnaseisundist. Tulenevalt spetsialistide ja ressursside piiratud hulgast ei ole võimalik kõike igal pool ja pidevalt jälgida, mistõttu jääb keskkonnaseire paratamatult lünklikuks nii ruumiliselt kui ka ajaliselt. Teisalt keskkonnaprobleemid komplitseeruvad ja põimuvad ning kasvab vajadus asja- ja ajakohaste andmete järele. Samal ajal tegutseb Eestis tuhandeid loodusvaatlejaid ja ühendusi, kes tunnevad oma elukeskkonda hästi, jälgivad seda ning neil on kohapealset väärtuslikku keskkonnateavet.

TRISTAN PRIIMÄGI: Keskelt pehme, äärest kõva

Cannes’i filmifestivali tänavuse nõrga võistlusprogrammi keskmes olid moraalseid valikuid käsitlevad lood, kõrvalprogrammidest oli valida rohkelt head saaki.

 Cannes’i filmifestival 12. – 23. V Prantsusmaal.

SILVIA LORENZI: Trauma, kultuur ja valearusaamad

Lääne-Euroopas käsitletakse Baltimaid ilma siinset unikaalset traumakogemust arvesse võtmata.

1. aprillil sain Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalselt sihtkapitalilt vastuse oma rahastustaotlusele. Mind jahmatas üks lause: „Selles taotlusvoorus taotleti sihtkapitalilt 3 384 386 eurot, jagada oli 661 142 eurot“. See tähendab, et saadi umbes 19% taotletud summast.

PENNY BOXALL, DAVID HARTLEY: Tartu lummuses

Viibimine Tartus, vestlused siinsete inimestega ja väljasõidud ümberkaudsetesse rabadesse ei ole olnud mitte ainult inspireeriv, vaid ka elumuutev kogemus, tõdevad kaks Ühendkuningriigi kirjanikku.

VERONIKA VALK-SISKA: Bauhaus elab

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näituse „Kogu maailm on Bauhaus“ taustal on paslik vaadata ka olevikku ning kõrvutada ajalugu praeguse Euroopa Uue Bauhausi liikumisega.

IGOR KOTJUH: Kulgemise vägi

Viimasel ajal olen üha sagedamini kohanud mõtet, et kuigi maailm on teinud tohutu tehnoloogilise hüppe, ei ole inimene muutunud rahulikumaks. Digitaalsed lahendused peaksid elu lihtsustama ja andma rohkem hingamisruumi, ent mida rohkem me oma elu optimeerime, seda vähem jääb aega iseendale.

/// Arvustamisel ///

Alexander Stubbi „Võimukolmnurk“

2 × Kristina Sabaliauskaitė „Silva rerum“ 

Eia Uusi „Eluisu“

ansambel U: sarja „Residentuu:r“ kohtumised „Ülekanne. Kommunikatsioon. Meedia“

näitus „Sulle on pärandus!“

näitus „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“,

Viktoria Martjanova näitus „Biomaterjal“

Mara Kirchbergi näitus „Mu raskus ripub su kätel“

Eesti Rahvusballeti „Asjatu ettevaatus“

Tallinna Linnateatri „Orvud“

Ugala teatri „Mio, mu Mio“

Sõltumatu Tantsu Lava „tähelepanuvõrk“

mängufilm „Vermiglio“