Raba on rohkem kui maastik. Konstantin Kuningas vestles Ivan Pavljutškoviga

Eesti kinodesse jõuab 11. septembril Eesti-Leedu ühistöö, Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm „Morten“. Reeli Reinausi auhinnatud raamatul „Morten, Emilie ja kadunud maailmad“ (2020) põhinev film räägib koolis tõrjutud Mortenist (Tõru Kannimäe), kelle ellu ilmuvad salapärane rabatüdruk Emilie (Emili Rohumaa) ja tänavakunstiga tegelev Miia (Helena Maria Reisner). „Morteni“ maailmaesilinastus toimus juulis mainekal Karlovy Vary filmifestivalil ja seejärel võitis see Itaalias Giffoni laste- ja noortefilmide festivalil kolm auhinda.

HANNA AUNIN: Filmikunsti roll kollektiivse mälu kujundamisel

Filmid ei ole pelgalt viis mälestusi kujutada, vaid kujundavad aktiivselt seda, kuidas minevikku mäletatakse, nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

ANNELI OIDSALU: Millist eesti keelt ma õpetan?

Laiapindset arutelu, kuhu eesti keele korraldamisega liigume, millist eesti keelt koolis õpetama peaks ja mis üldse kvalifitseerub õigekeelsusveaks, pole ju olnud.

MAAJA VADI, PRIIT VAHTER, AMARESH TIWARI: Innovatsiooni pimenurgad

Küsimus, miks Eesti ettevõtete innovatsioon ei vii tootlikkuse märkimisväärse kasvuni, tuletab meelde majandusteaduses tuntud tootlikkuse paradoksi. Majandusteaduse Nobeli auhinna laureaat Robert Solow on ligi 40 aastat tagasi seda tabavalt väljendanud: „Me näeme arvuteid kõikjal, välja arvatud tootlikkuse statistikas.“ Hiljem on USA majandusteadlane Erik Brynjolfsson nimetanud nähtuse infotehnoloogia tootlikkuse paradoksiks, viidates sellele, et tehnoloogilised ja digitaalsed investeeringud ei paranda automaatselt organisatsioonide tulemuslikkust.

VELJO KIMMEL: Metaani eemaldamine atmosfäärist kui lastetoa korrastamine

Kui me muudame atmosfääri koostist teatud suunas, kas suudame osa sellest muutusest teadlikult tagasi pöörata?

Digikunstis on ring täis saanud. Juhan Raud vestles Raivo Kelomehega

Kunstiteadlane, kunstnik ja õppejõud Raivo Kelomees on viimaks kaante vahele pannud oma käsitluse kaasaegsest ja ennekõike just digitaalsest kunstist – nii selle ajaloost kui ka paljudest tolle valdkonnaga seotud teoreetilisest küsimusest. Autori sõnul ongi tegemist omamoodi kokkuvõttega. Hõbedase köite pealkirjaks on ootuspäraselt „Kaasaegne kunst digiajastul“, ehkki liigendatud on Kelomehe monograafia üsnagi üllatavate teemade kaudu.

INDREK IBRUS: ERRi seaduse uuendamise näpunäited järgmisele kultuuriministrile

Kolm ja pool aastat on möödas eelmistest riigikogu valimistest ning tollase uue valitsuskoalitsiooni sünnist. Koalitsioon oli täis indu ning kultuurivallas seati püsti mitmesuguseid eesmärke, muu hulgas uue Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seaduse loomine.

Kuidas sellega läks?

ÜLO MATTHEUS: Lähis-Ida sõjakatla all põleb igavene tuli

Vene-Ukraina sõja ja Lähis-Ida/Põhja-Aafrika konfliktid keevad käsikäes, hagu mõlema jaoks ei kipu aga korraga jaguma.

Mis vahe on eurol ja eurol? Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatoritega

Järjekorras juba VIII biennaal kannab seekord pealkirja „Palju maksab?“. Otsekohene küsimus viitab odavuse paradoksile. Kuraatorite sõnutsi ei püüdle arhitektuuri loomine otseselt odavuse poole, kuid ehitamisel on väike kulu alati aktuaalne. Väike hind on kujunenud peamiseks väärtuseks, mille ees kahvatuvad kõik muud aspektid. Kuidas sellistes oludes kvaliteetset ruumi luua? Sellele ja paljudele muudele küsimustele vastavad biennaali kuraatorid, arhitektid Siim Tanel Tõnisson, Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan ja Mark Aleksander Fischer.

TIIT OIDJÄRV: Uus ajastu planeerimises

Millist rolli peaks ruumiline planeerimine täitma ajal, mil muutused ühiskonnas ja tehnoloogia areng asetavad senised teadmised ja praktika uude valgusse? Vastust otsiti Soomes maailma planeerimisülikoolide kongressil.

ANDREI HVOSTOV: Lisandus Karl Ernst von Baeri patsientide haiguslukku

Meie julgeolekupoliitikud loevad ning mõistavad oma publikut liiga hästi, et hakata riskima ebameeldivate sõnumite ning meelerahu häirivate tõdede edastamisega.

 /// Arvustamisel ///

Lilli Luugi „Lühike sõjaajalugu“

elektroonilise muusika minifestival „Vaskjala sirakas“

XXII Tallinna kammermuusika festival

ERSO kontsert „Brian Eno. Lennujaamamuusika“

näitus „Tüdrukute saar“

Claus Rohlandi näitus „Ainult rändaja tunneb end võõrana“

Musta Kasti „Ruik!“

loomingulise ühenduse Varblane Katusel „Raim“ ja Haapsalu Suveteatri Seltsi „Viimane vaba suvi“

Ugala teatri „Lühem kui elu“