Tavaline kirjamees. Pille-Riin Larm vestles Jüri Kolgiga
Jüri Kolk: „Inimeste supervõime on koostöö ja superhaigus on tähtsate vanameeste ülistamine.“
Käisin Jüri Kolgi köögis! Selle jutuajamise käigus on söödud, joodud, laua taga istutud, pliiatsit näpu vahel veeretatud ja kaunist vaadet imetletud. Kõlab nagu mõnus elu ja eks olegi, aga omad raskused on sellelgi teel. Kirjanik ja tõlkija Jüri Kolk räägib oma tegemistest ja uuest raamatust „Täiesti tavalised inimesed“.
Luulesalv. Jüri Kolk
Vilja Kiisler: Kangelaseta eepos. Langevas joones
Kolk tõmbab lugejale pähe nähtamatu mütsi, mis hakkab tasapisi pisemaks tõmbuma, siis pigistama.
Jüri Kolk, Täiesti tavalised inimesed. Toimetanud Kajar Pruul. Kujundanud Külli Tammes. EKSA, 2026. 182 lk.
DAURI KIVIPUUR: Mugavuse ja vabaduse vahetuskaup ehk Miks Eesti nähtamatu e-riik mind murelikuks teeb?
Me oleme harjunud oma e-riigi üle suurt uhkust tundma ja seda igal võimalusel ka maailmale eeskujuks tooma. Kellele ei meeldiks süsteem, kus sotsiaaltoetused laekuvad pangakontole iseenesest ja riik pakub meile vajalikke lahendusi juba ammu enne seda, kui me ise vajadust üldse märkamegi? Tunnistan ausalt, et ka mina olen seda digitaalset mugavust nautinud. Meie riigi arengukavad näevad ette, et 2030. aastaks peab riigiga suhtlemine muutuma täiesti „nähtamatuks“ ja kõik teenused võiksid taustal toimida automaatselt.i
MAARIS RAUDSEPP, ARNO BALTIN: Aeg annab arutust ja aru annab aega
Tehisaru on vallutanud meie meeled ja kõne. Siinse teksti oleks tehisaru abil saanud kirjutada koos viiba sõnastamisega minutiga. Kuid meid on juba hoiatatud ajuvammi tootmise eest.
Esitasime küsimuse tehisaru ajakulu kohta juhuslikule valimile sõpradest, tuttavatest ja kolleegidest.
SAARA MILDEBERG: Vene sõjaga kaasnevad kahjud Taga-Karpaatia maastikutajus
12. – 15. juulil korraldas Kesk-, Kagu-, Ida-Euroopa, Baltimaade, Kaukaasia, Kesk- ja Põhja-Aasia Uuringute Ühendus (RUTA Association) Ukrainas Karpaatide, Slovakkia ja Ungari piiride kolmnurka jäävas Užhorodi väikelinnas kolmandat korda oma iga-aastast konverentsi. Ühendus on välja kasvanud võrgustikest, mis tekkisid 2022. aastal vastusena Venemaa täiemahulisele sissetungile Ukrainasse ja pöörab oma tegevuses erilist tähelepanu keskkonnahumanitaariale. Tänavuse konverentsi pealkiri oli „Põlisteadmised ja -dialoogid muutustes“ ja mul oli hea meel intervjueerida kohapeal kaht teadlast, kes viivad oma uurimistööd läbi konverentsi toimumispaigas Taga-Karpaatias. Iwa Kołodziejska ja Viktoriia Verežak töötavad mõlemad Varssavi ülikoolis, kuid nende uurimisprojekti „Ukraina sõja taimemaastikud: vastupanuvõime, leidlikkuse, solastalgia ja riigiehitamise diskursused“ keskmes on Taga-Karpaatia maastikud.
ANTI LILLAK: Transkontinentaalne soome-ugri maailm
Alates 2014. aastast on pea igal aastal antud ühele tegusale asulale soome-ugri kultuuripealinna tiitel. Eestis on selles staatuses olnud Obinitsa Setomaal (2015), Abja-Paluoja Mulgimaal (2021) ning Narva linn (2025). Tänavu kannab kultuuripealinna tiitlit Hancocki linn Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis, kus elab arvestatav hulk Soomest väljarännanute järeltulijaid. Soome-ugri liikumise raskuskeskme nihkumine lääne poole võib küll näida ootamatu, kuid ei pruugi olla juhus.
ELISABET VÕRK: Kuidas teha tallinlased õnnelikuks?
Avalikud tualetid on linna infrastruktuuri osa, nende puudumine või kehv seisukord mõjutab nii liikumisviise kui ka avaliku ruumi kultuuri.
ROBERT KIISLER: Lõpetamata utoopia
Lasnamäe kortermajad on amortiseerunud ning hoonete planeeritud eluiga on lähenemas lõpule. Kortermajade energiatõhusus, ligipääsetavus ning ümbritsev linnaruum ei vasta tänapäevastele standarditele ega konkureeri äärelinnade uusarendustega. Lisaks füüsilisele keskkonnale vaevavad Lasnamäed mitmed sotsiaalprobleemid, sealhulgas rahvus-, haridus- ja klassipõhine segregatsioon. Kuidas renoveerida varsti poole sajandi vanust paneelmajarajooni viisil, et paraneks ka ümbritsev linnaruum, kuid säiliks Lasnamäe taskukohasus?
Filmikunsti mänguline nohik. Mariana Hristova vestles Mark Cousinsiga
Äärmiselt viljakas ja uskumatult asjatundlik iiri filmitegija Mark Cousins esitles tänavu Cannes’is oma ülevaatlikku dokumentaalfilmisarja „Dokumentaalfilmi lugu“i1. Meie kohtusime Jerevanis, „Kuldse aprikoosi“ filmifestivalil, kus Cousins oli rahvusvahelises žüriis ning andis ka meistriklassi.
EVA KÜBAR: Kas tahad rääkida siirast lugu või jõuda „Sundance’ile“?
Ei ole kahtlustki, et idee korraldada 14. dokumentalistika suvekool n-ö üksikul saarel, kust inimesed ei saa pidevalt edasi-tagasi sõeluda, õnnestus suurepäraselt.
Eesti Dokumentalistide Gildi suvekool Aegna saarel ohvitseride kasiinos 4. – 6. VIII.
DAGMAR LAMP: Mis vaevab naiskirjaniku südant a. D. (ATH) 2026 ehk Kus on fuuga?
Eesti Naiskirjanduse Selts toob kirjutavad naised kokku, et üheskoos killustumisele vastu astuda. Toetagem üksteist!
KATJA NOVAK: Märkmeid Ukrainast V. Hoolivuse hoidised
Ohule vaatamata ei kardeta siiski minna protestima ei Kõjivis ega Lvivis, Harkivis ega Odessas. Kõjivi protestimarsil inimesed laulsid, et vaigistada õhuhäiret.
Arvustamisel
Jüri Kolgi „Täiesti tavalised inimesed“
Hannah Arendti „Totalitarismi lätted“
Lauri Mälksoo „Russia, the Soviet Union, and Imperial Continuity in International Law“
Philip Glassi ja Robert Wilsoni ooper „Einstein on the Beach“
kontsert „Kvaliteetaeg Tallinna Kammerorkestriga“
festival „Kammermuusika Fotografiskas“
näitus „Fotograafia jõud. Nähtavale toodud maailmad“
Edith Karlsoni näitus „Koidikust koidikuni“
Ludmilla Siimu ja Marko Kasuri näitus „Antarese paralleelid“
Endla teatri „Omadega“
Thors Filmsi „Baskin“
R.A.A.A.Mi „Hõbe“
