ERET TALVISTE: (Mõtte)rännud ja imestamised ehk Mida kirjandusteadlased kirjandusest ka teavad?

Minu uue uurimistöö keskmes on kaks sõna, mis on inglise keeles omavahel tihedalt põimunud: wonder ja wander. Et säilitada kõlasarnasus, olen need eesti keelde tõlkinud kui unistamine ja uitamine, ehkki sisult on sõnale wonder lähemal kui unistamine hoopis imestamine.

JULIA KUZNETSKI: Tundeline vikerkaar

Eret Talviste pakub monograafias „Võõrastavad lähedused“ uue vaatenurga Virginia Woolfi ja Jean Rhysi loomingule, täiendab uusmodernismi teooriat ning esitab küsimusi tänapäevale.

Eret Talviste, Strange Intimacies. Affect, Embodiment and Materiality in Virginia Woolf and Jean Rhys. [Võõrastavad lähedused. Afekt, kehastumine ja materiaalsus Virginia Woolfi ja Jean Rhysi loomingus.] Edinburgh University Press, Edinburgh 2025. 240 lk.

Oleme oma hinnangutes altid eksima. Miikael-Aadam Lotman vestles Markus Gabrieliga

Saksa filosoof Markus Gabriel on Bonni ülikooli professor ning üks noorema põlvkonna tuntumaid Euroopa mõtlejaid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud oma panuse poolest uusrealismi välja arendamisel, mida ta on põhjalikult käsitlenud teostes „Miks maailma ei ole olemas“ („Warum es die Welt nicht gibt“, 2013) ja „Tähendusväljad: uusrealistlik ontoloogia“ („Fields of Sense: A New Realist Ontology“, 2015).

Kirjutamine – nüüd pigem vabadus kui kannatus. Meelis Oidsalu vestles E. L. Karhuga

Tantsuteatri Fine 5 ja Claresis Collective’i koostööna esietendus aprillis Tallinnas Eesti Tantsuagentuuri teatrisaalis Tamur Tohvri lavastus „Vennale“, mis põhineb soome näitekirjaniku ning lavastus- ja filmidramaturgi E. L. Karhu (kodanikunimega Emmy Karhu) samanimelisel näidendil.

ARDO RAN VARRES: Kolm pilku filmindusele. Tehisaruga ja ilma

Tehisintelligents loob uusi võimalusi, aga ka semantilist mäsu. Rohkem lugusid leiab endale vaataja, kuid kunstiline mitmekesisus väheneb ning filmide tootmise ja levitamise ahelad muutuvad märkimisväärselt. Audiovisuaalse valdkonna autorid kaotavad 2028. aastaks tõenäoliselt umbes 21% oma sissetulekust. Autorikaitse selle praegusel kujul on seatud kahtluse alla. Algoritmiline täiuseihalus ei mõista loovaid protsesse.

Oma arvamust AI mõjude teemal jagasid kolm inimest: visuaalefektide stuudio FrostFX tegevjuht Marko Post, audiovisuaalse meedia innovatsiooni- ja poliitikastrateeg, audiovisuaalprodutsent ning sisu- ja tehnoloogiaettevõtja Sten-Kristian Saluveer jaEesti Audiovisuaalautorite Liidu tegevjuht, stsenarist ja režissöör Liina Triškina-Vanhatalo.

ANNIKA PEETSALU: Kui sõnavabadusest saab rünnak

Eesti Advokatuuri tänavusel üldkogul arutlesid Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur, riigi peaprokurör Astrid Asi, Eesti Advokatuuri aukohtu liige, vandeadvokaat Mari Männiko ja vandeadvokaat Maarja Pild-Freiberg selle üle, kuidas kaitsta õigusriiki ja õiguselukutsete esindajaid üha jultunumate laimukampaaniate ja rünnakute eest. Arutelu juhtis Eesti Advokatuuri juhatuse liige, vandeadvokaat Annika Peetsalu.

ENELI KINDSIKO: Inimeseks olemise kunst

Need sõnad torkavad korraga läbi mitu Eesti minapilti. Inimarengu aruanne avas vastuolu, mida me ei taha väga tunnistada: Eesti on teadmistelt, soorituselt ja digiriigina edukas, aga inimese sisemine ja sotsiaalne kandevõime ei pruugi sellele järele tulla. Meil on rohkelt saavutusi, mille üle uhkust võime tunda. Ent peame olema ettevaatlikud, et meie hariduse eduloost ei saaks ühismeedia klantspilt õnnelikust perest: väljastpoolt imetletud, rohkelt laigitud ja eeskujuks seatud, aga seestpoolt väsinud, pinges ja hapram, kui pilt välja näitab. Minapilt ei tohi muutuda kõverpeegliks.

ANNI MARTIN: Tõlkes kaduma läinud kultuur. „Pärand“ ilma „kultuurita“ jääb hoidjata

Sõnadega on nagu vanade majadega: kui mõni tundub tülikas, ebamugav või ajale jalgu jäänud, on kiusatus seda mitte kasutada, see kustutada. Sõna ei ole siiski tühi kest, mida annab ühest dokumendist teise lohistada nagu rida Exceli tabelis. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Sõnadega on samamoodi.

Nähtamatu nähtavaks tegemine. Merle Karro-Kalberg vestles Kirke Leinatammega

Eesti disainikeskus sai mai alguses uue juhi. Kirke Leinatamm on digimoe spetsialist, juhtinud ettevõtet, mis pakub moetööstusele 3D visualiseerimise teenuseid alatest digimoest kuni virtuaalsete võimalusteni. Nüüd on ta võtnud hea seista disainivaldkonna arenduskeskuse eest.

JUHAN RAUD: Jumalannad, animism ja kehavedelikud Veneetsia biennaalil

Seekordne Veneetsia kunstibiennaali peanäitus „In Minor Keys“ ehk „Minooris“ tekitab paradoksaalseid mõtteid. Ühelt poolt on see esteetiline kokkupuude väga mitmesuguste ja huvitavate kunstnike teostega: näitus on kui rikkalik, värvikirev ja lopsakas polüfoonia. Kuid ühtlasi tahab see olla ka nukker ja hillitsetud, mõtisklev, ehk isegi endasse sulgunud.

JUHAN RAUD: Protestid Veneetsia biennaalil

Tänavust Veneetsia kunstibiennaali markeerivad poliitilised kohal- ja puuduolekud. Venemaa paviljoni lubamine biennaalile on raputanud rahvusvahelist kunstivälja ning tekitanud nii mõnelgi mõtteid, kas ei peaks äkki kogu Veneetsia biennaali institutsiooni kuidagi boikottima. Venemaa kohalolule vastuseks toimus 6. mail kolme Balti riigi paviljoni ühiselt korraldatud meeleavaldus.

Juhan Raud vestles Nadja Tolokonnikovaga

LXI Veneetsia biennaalil mitmeid Vene paviljoni vastaseid proteste korraldanud Pussy Rioti juht ja asutajaliige Nadja Tolokonnikova külastas Eesti paviljoni, kohtus kultuuriminister Heidy Purgaga ning andis ka kiirkommentaari Sirbile.

VALERI PUZIK: Nälg

Nälg rindel pole saama, mis nälg tavaelus. See ei ole äkiline tühja kõhu tunne, ei ole ka romantiseeritud millegi puudumine. See seisund täidab aeglaselt keha ning jääb sinna kauaks. See ei karju, ei nõua, ei provotseeri. See närib vaikselt ja metoodiliselt. 

KATJA NOVAK: Igal hommikul kell 9.00 seisatavad kõik

Kui mälestatakse langenud sõjaväelast, siis öeldakse nime järel „kohal“ („присутній“) või „igavesti rivis“ („назавжди в строю“).

Arvustamisel

Tõnu Õnnepalu „Tööpäev“

Richard Rorty „Filosoofia ja looduse peegel“

Pärnu Linnaorkestri XXXII hooaja lõppkontsert „Aavik & Dvořáki seitsmes“

ERSO kontsert „Pärt ja Glass“

HU? comeback live

John Grzinichi näitus „Püsituse väli“

Soome teatri ülevaatefestival „Dot·Dot Drama“

Helsingi Q-teatri „Uuele tõusule“

Tantsuteatri Fine 5 ja Claresis Collective’i „Vennale“

mängufilm „Jäätorn“

Esiküljel kirjandusteadlane Eret Talviste. Foto Piia Ruber.