„Kas kunsti ja dialoogiga maalima päästmise poole?“, Juhan Raud vestles Bianka Soega

Bianka Soe: „Mul on alati väga hea meel, kui kellelegi meeldib miski, mis mulle üldse peale ei lähe.“ 

Korraldaja ja kuraator Bianka Soe näib tegutsevat siira maailmaparandusliku entusiasmiga. Teda huvitab, mismoodi on inimese kunstikogemus seotud ühiskondlike protsessidega, kuid samal ajal üritab ta vältida liiga suuri üldistusi, eelistades oma tegemisi mõtestada aktiivse üksikisiku vaatest. Lisaks sel aastal viiendat korda toimunud kunstifestivalile „Ma ei saa aru“ on Soe tänavu kureerinud ka mitmeid näitusi, neist ühe Bolognas, teised Tallinnas. Tema kõige hiljutisemal näitusel ühendasid jõud Toomas Volkmann ja Kiwa. 

TRISTAN PRIIMÄGI: Liberté, lumière, électricité!

Cannes’i filmifestival kulges prantslaste kohta märkimisväärselt rahulikus ja organiseeritud rütmis. Kahjuks iseloomustas tsiviliseeritus aga ka suurt osa programmist.

Cannes’i filmifestival, 13.-24 V 2025.

Lootus paremale tulevikule, Tristan Priimägi vestles Jafar Panahiga

Cannes’i filmifestivali tänavune peaauhind Kuldne Palmioks läks poliitilisele iraani filmitegijale Jafar Panahile tema uue filmi „Lihtsalt üks õnnetus“eest, kus mees arvab kriuksuva kunstjala heli järgi ära tundvat oma kunagise piinaja vanglas, otsustab ta kinni võtta ning ka teisi kaaskannatajaid teavitada, et jõuda üheskoos otsusele, mida võimaliku piinajaga edasi teha. Panahi on terve oma režissöörikarjääri vältel olnud Iraani võimudele pinnuks silmas. Teda on tsenseeritud, ta on istunud nii koduarestis kui ka päris vanglas, teinud filme edasi salaja tänavatel ja oma kodus ka siis, kui tal see selgesõnaliselt kohtuotsusega keelati.

MAARJA SIINER:  Kust tuleb küllus ja kuhu kaob vabadus, ehk mis on hoolivuse hind? 

Vabaturumajandusele aluse pannud filosoofide visioonis ei peagi riik hooldusteenust osutama, sest hoolivus on ju naiste kaasasündinud isikuomadus ja (tasuta) kohustus. 

FARIŠTAMO ELLER: Lõputu kasum ei peaks olema inimõigus 

„Piiratud ressurssidega planeedil on lõputu majanduskasv võimatu. Kes arvab teisiti, on kas idioot või majandusteadlane,“ ütles Sir David Attenborough 2013. aastal. Sel aastal 99. sünnipäeva tähistanud Sir Attenborough sõnades ei ole põhjust kahelda. Peame olema valmis kasvujärgseks maailmaks, kus majanduskasvule orienteeritud erahuvi asemel on kesksel kohal avalik huvi.

„Ma ei taha, et te pea kõrvale pööraks“. Heli Allik vestles Édouard Louis’ga

Édouard Louis: „Tihti sunnin lugeja talle midagi äärmiselt isiklikku jutustades palju tugevamini millelegi silma vaatama kui siis, kui toon kuuldavale poliitilise karje.“ 

31. mail astub festivalil „HeadRead“ üles prantsuse kirjanik ja sotsioloog Édouard Louis. Eesti keeles on ilmunud kaks tema teost: „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu) ja „Kes tappis mu isa“ (tlk Heli Allik). Sirbil on au avaldada kirjaniku ja tõlkija vestlus. Aitäh teile! – Toim. 

KARIN ALLIK, ANNELI SARO: Vahefiniš etenduskunsti mõistemaratonil 

Diskussioon sõna „etenduskunst“ ümber on nüüdseks kestnud 20 aastat. Alustades Erkki Luugi 2005. aasta artiklist Teater. Muusika. Kinos ja lõpetades seni hiljutisima teksti, Evelyn Raudsepa juhitud vestlusringi „Kaasaegse etenduskunsti küsimused“ üleskirjutusega, läbib seda saagat püüe sõnastada, mis on etenduskunstis teistmoodi kui ülejäänud teatris. Ometi pole selle sõna täpne tähendus eesti keeles kinnistunud. Ei kinnistu ta siinsegi artikli tulemusel, aga sellegipoolest teeme katse uurida suundi, kuhu liikuda etenduskunsti tähenduse sõnastamisel. 

Tulevikuarhitektuuri labor. Merle Karro-Kalberg vestles Marta H. Wiśniewskaga

Marta H. Wiśniewska juhatab Cornelli ülikoolis USAs regeneratiivse arhitektuuri laborit, kus uuritakse, kuidas säästlikumalt ehitada, millistest taastuvatest ressurssidest uusi ehitusmaterjale toota ning kuidas neid täiustada, nii et need massehitusse jõuaks. Labori eesmärk on edendada süsinikuneutraalseid, tervislikke, hõlpsalt ringlusse võetavaid, vastupidavaid ja taskukohaseid materjale, mis aitavad lahendada elamispinna puudust, säästavad ressursse ning on keskkonnahoidlikud.

SÄDE EINASTO:  Pontifex MacMillan  

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Filharmoonia esseekonkursi võidutöö 17. IV EMTA suures saalis antud kontserdi „James MacMillan. Stabat Mater“ põhjal.   

TIMO MARAN: Üleskutse keskkonnasolidaarsusele 

Jälgides viimastel kuudel meedias keskkonnateemasid tekib tunne, et kirjutatakse mingist teisest maailmast. Arvamusliidrid ja poliitikud väidavad, et keskkonnapiiranguid tuleb bürokraatia vähendamiseks tühistada, et rohepööre on läbi kukkunud, et metsatööstus, fosforiidi kaevandamine, põlevkivi kasutamine ja tuumaenergeetika arendamine viivad rahvusliku rikkuseni.Jääb mulje, et autorid on avastanud uue planeedi, kus keskkonnaressursse on piiramatult

LAURI LAANISTO:  Looduses sisaldumise eitamise lõppjärgu arut(l)usi 

Paar tüüpilist poliitikakujundajate ränka, eksistentsiaalsete tagajärgedega viga, mille abil püütakse leida mitteeksisteerivat kompromissi looduse ja majandushuvide vahel.  

TÕNIS ARNOVER: Artur Sirgu raamatukapp 

Kui ma olin jõngermann, seisis meie elutoas tammest raamatukapp, vääramatu oma salapäras nagu Moosese käsulauad – see polnud mõni lihtne talukapp, vaid Eesti Vabariigi algusaja advokaadi väärikas klaasuste ja puitnikerdustega iludus. Jõulude ajal, kui tuba oli hämar ja kuusel põlesid küünlad, peegeldus nende valgus tagasi kapiakendelt, mille taga seisid reas ühesugused mustad raamatud, ja kapi otsast vaatas vastu surimaski järgi tehtud mehepea.

Arvustamisel

Pavel Florenski „Ikonostaas. Töid esteetikast“

Elena Fisheri „Paradiisiaed“

näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“

kontsert „Armastada ja olla õnnelik. Eino Tamberg 95“

sarja „Heli ja keel“ kontsert „Vaikusele. Mõtisklusi taoismist“

kontsert „Ehapunas“

EMTA sarja „Musica aeterna“ kontsert „Neli pilku“

kunstifestivali „Ma ei saa aru“ peanäitus „Võileivad suve ja tuulega“

Ove Maidla näitus „Soovide täitumine enne rukki õitsemist“

Vene teatri „Ma jätsin Ukraina 2022“

Ugala teatri „Ja on kukutud“