LILLI LUUK: Oota, vanaisa!
Indrek Koff on kirjanik ja tõlkija, kellelt on tunnustust pälvinud lasteraamatute kõrval ilmunud ka mitu teost täiskasvanutele. Nende hulgas leidub Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna saanud lõikavalt rahvuseirooniline, samal ajal igas eestlases kodust äratundmist tekitav „Eestluse elujõust. Hüsteeriline traktaat“ (2010). Koffi uusim teos, koostöös Saksamaal elava Ukraina kunstniku Olena Londoniga sündinud „Ära oota midagi“ sisaldab samuti endas universaalset eestlase lugu, kuid on siin esitatud ühe inimese elujoone lähiuurimusena.
PEETER SAUTER: Raske ja kerge raamat korraga
Indrek Koff ja Olena London manavad raamatus „Ära oota midagi“ esile Nõukogude argipäeva tähtsad pisiasjad ja lapse nõutuse toonase kahepalgelisuse ees.
PILLE-RIIN LARM: Kuidas läheb laenutustasul?
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest.
KADRI-ANN VÄÄRSI: Nõukogude naine filmikaameraga
Nõukogudeajal kehtis naise rollile vastuolulistel ootustel põhinev kuvand. Ühest küljest pidid naised olema aktiivsed ühiskondlikus ja tööalases elus, teisalt säilis tugev surve täita traditsioonilist ema ja perenaise rolli.
KASPAR VIILUP: Uhkelt väljaspool aega
Järva-Jaani kinomuuseum on kui lõputu filmisaladuste varasalv, mis lubab unistada, et alati on veel midagi sellist, millest sa kuulnud ei ole ning mis alles ootab avastamist.
„Vabakutseliste huvikaitse on lihtsalt üks väga suur auk, mis vajab siiani kinni nõelumist.“ Peeter Talvistu vestles Elin Kardiga
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat.
AIRI TRIISBERG: Langevari ei avane
Kultuuriministeerium korraldas aastatel 2021–2023 mitu uuringut ja mõttetalgut, et analüüsida vabakutseliste loovisikute toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust.Lahenduskäikude kaardistamisega käisid kaasas lennukad lubadused. Kultuuriminister Tiit Terik lubas luua Euroopa parima vabakutseliste loovisikute süsteemi ja minister Piret Hartman lubas teha vabakutseliste loovisikute toimetulekust ministeeriumi prioriteedi. Tõotuste elluviimiseks jäi nende ametiaeg liiga lühikeseks. 2023. aastal asus kultuuriministri ametisse Heidy Purga, kelle suust enam hoogsaid lubadusi ei kuule.
ÕNNE LAANSOO: Siuru sirgumine
Siuru sirgub. Sirgub vastuseisust hoolimata: kultuurikeskus rajatakse sinna, kus tuksub Tartu linna süda – kesklinna parki. Kas on veel võimalik leida kompromiss, mis ühendab kultuuri ja looduse, või jääb see juhtum meelde pigem selle poolest, et ühed tunnevad, et midagi peab kaduma, et teine saaks võita? Üks on kindel: tartlased ei ole ükskõiksed. Ja ehk on vaidlus avaliku ruumi ning selle kasutamisviisi üle ise juba omaette kultuurivorm?
Narva teisitimõtleja. Margit Mutso vestles Madis Tuuderiga
27. mail andis Perekond Kreisi Fond üheteistkümnendat korda välja arhitektuuripreemia, mis läks seekord muinsuskaitsjale Madis Tuuderile.
Arhitektuuri loovuurimine. Anna-Liisa Unt vestles Jan van Schaikiga
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on alates 2012. aastast korraldanud avatud loengute sarja. Kõnelema on kutsutud arhitekte ja teisi valdkonnaga seotud spetsialiste üle maailma. Üks sellekevadistest esinejatest oli Austraalias Melbourne’is töötav ja õpetav arhitekt Jan van Schaik,
ÜLO MATTHEUS: T(d)roonide mäng ehk Kuhu läheb maailm?
Arvestades soodsat suveperioodi pole lootuski, et Venemaa enne sügist oma sõjamasina peataks.
MAREK VOLT: Filosoof peab teadma midagi muud ka
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure.
MARIS PEDAJA: Konkurentsi mitu palet
Konkurentsivõime edendamisest on saanud Euroopa Liidu püha graal, mis on tunginud igasse sfääri.
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik. Joonas Hellerma vestles Toomas Siitaniga
Äsja ilmus pikisilmi oodatud teose „Eesti muusikalugu“ esimene köide, kus on antud ülevaade Eesti alade muusikaloost alates siia jõudnud kristlikust misjonist kuni Eesti vabariigi loomiseni. Uurimuse koostamist juhib peatoimetajana muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan, kellega koos on käsitluse esimesse köitesse panustanud meie muusikateadlaste paremik: Kristel Pappel, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova.
Avara maailmavaate ja sügava helitunnetusega dirigent. Kristiina Malm-Olesk vestles Lisanna Laansaluga
Lisanna Laansalu (22) on värske EMTA kooridirigeerimise bakalaureuseõppe lõpetaja, kes läheb sügisel Rootsi kuningliku muusikaakadeemia orkestridirigeerimise magistrantuuri. Lühikese ajaga on ta jõudnud väga palju: luua oma orkestri, tuua lavale mitmeid esiettekandeid, korraldada oma lõpueksami raames armastatud helilooja Raimo Kangro autorikontserdi Estonia kontserdisaalis ja raputada akadeemilist haridusmaastikku.
MARGIT LANGEMETS: ÕSi-tegu lõpusirgel
ÕSi tegijatele on keerulisim teha sõnavalik. Oleme nentinud, et pole olemas spetsiifilist ÕSi sõna, nüüd lähtume ühtlasemast, kesksemast, stiililt neutraalsemast sõnaloendist.
ÕSi ilmumist on alati suure huviga oodatud. Ühed on rõõmuga leidnud uusi põnevaid sõnu ja eluõiguse saanud rööpvõimalusi, teised on nördinud, kui mõned varem vaevaga omandatud reeglid „on vabaks lastud“. ÕSi roll on pikalt olnud kahetine: juhis, kuidas keelt kasutada, aga ka kirjeldus, kuidas kasutame keelt, „mida me praegu räägime ja kirjutame“. Nõnda on ÕSi saatesõnas kirjas juba veerandsada aastat.
SIRLI ZUPPING, TIINA PAET: ÕSi soovitused on töös
HILLE SALUÄÄR: ÕSi võimalikkusest
LAURI LAANISTO:Kott peas siisikesi jahtides aega igavikult tagasi võitmas
David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On malakoloog, kes pargipingil istudes möödaliikuvaid tigusid vaatleb ja nende tegemisi analüüsib. Muide, loodusteadlased istuvadki selles raamatus sageli pargipingil või uitavad puude vahel, veetes nii justkui sihitult logeledes oma päevi. (Tõsi, sedasama teevad selles raamatus ka paljude teiste ametite ja rollide esindajad.) Neist õhkub mingit pöörast rahu ja sõltumatust. Ajatust ja kohatust.
AIJA SAKOVA: Tähelepanekuid alustavale teadlasele
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata …
LONA PÄLL: Kohapärimus keskkonnaaruteludes ehk Kelle lugusid me kõneleme?
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides.
MARGUS OTT: Raamat kui maailm
Raamat on kokkupakitud maailm. Raamaturiiulit vaadates näete kokkuvolditud kujul tervet universumit suure hulga eri maailmadega. Raamatutega tuba on ses mõttes tohutult avaram kui tema füüsilised piirid: selles on suur hulk teisi aegu ja kohti, millesse me raamatut lugema hakates saame otsekohe hüpata. Teaduslikult räägitakse ussiurkest ja ulmes räägitakse teleporteerumisest, aga raamat teebki seda juba praegu ja täiesti käepäraste vahenditega – pruugib ta vaid kätte võtta ja lugema hakata.
Arvustamisel
Donna J. Haraway „Raskustes püsimine“
näitus-audiolavastus „Kaotusest laotusse“
Ly Lestbergi näitus „Mälumäed“
Kärt Hammeri ja Simon Sebastian Laumanni näitus „Kuhjaja“
Theatrumi „Soo“
Tartu Uue teatri „Tapty 1985. Laskumine orgu“
Von Krahli teatri ja elektron.arti „Monoliit Estonia“
Kesk-Eesti Teatritrupi, Pihlakse ja Pikavere kultuurikoja „Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu“
minifestival „Värske kraam Viljandist“
dokumentaalfilm „Üks ühele. John & Yoko“
dokumentaalfilm „Seabrook Farms’i paradoks“
Järgmine Sirp ilmub 25. juulil.
