„Parasvöö“ kui teistmoodi teatritegemine. Konstantin Kuningas vestles Christopher Rajaveerega
Christopher Rajaveer asus Eesti Draamateatris tööle kohe pärast EMTA lavakunstikooli lõpetamist 2016. aastal. Tema seni värskeim näitlejatöö on 10. mail esietendunud lavastuses „Parasvöö“, lavastajaks Renate Keerd. „Parasvöös“ küsitakse, kus asub inimese sisemine parasvöö. Keerd ütleb teatri ajalehes, et tema peas hakkas võrsuma idee üleküllastumisest ja tasakaalust.
Ruumikultuur ja mitmikkriis. Veronika Valk-Siska vestles Kristiina Reidolviga
Alates 1. maist 2025 asus Eesti Arhitektuurikeskust juhtima Kristiina Reidolv, kes on võtnud kaheks aastaks teatepulga üle Hannes Praksilt.
Krulli kasvuhoones kasvatatakse innovatsiooni. Villem Saar vestles Nina Mathieseniga
Mais esines Tallinnas Taani tuntud arhitektuuribüroo Cobe arhitekt ja tegevjuht Nina Mathiesen. Ta tuli siia selleks, et tutvustada Krulli kvartali ettevõtlus- ja innovatsioonikeskust ehk kasvuhoonet, mida kavandatakse 1899. aastast pärit masinatööstuse hoonesse, kus toodeti omal ajal metallaparaate ja rasketehnikat.
KAAREL VANAMÖLDER, MADLI VANAMÖLDER: Kolonialism ja kogukond
Määratlus „“huvigrupp“ on ausam ja läbipaistvam, sest sellega ei kaasne vaikimisi taotlust kõnelda justkui kõigi nimel, mida „kogukond“ nii hõlpsasti võimaldab.
Sõnaveebi järgi tähendab kolonialism muu hulgas teiste riikide või piirkondade hõivamist riikide poolt ning nende sihipärast oma huvides ümberkujundamist. Ehkki kolonialistlik mõtte- ja tegutsemisviis näib esmapilgul kuuluvat kuhugi XIX sajandisse, elab see kõigele vaatamata siiski edasi ja mitte üksnes riigi tasandil. Esmapilgul ootamatu kolonialismi avaldusvorm näib olevat ka igapäevaelu see osa, mis haakub ühel või teisel viisil moesõnaga „kogukond“.
Inimene ja masinad. Tristan Priimägi vestles Alex Gaponiga
Cannes’is oli Eestil tänavu taas tähelepanuväärne aasta. Lisaks kahele märkimisväärsele saavutusele, milleks olid Natalja Mirzojani kolmanda koha võit alaprogrammis „La Cinef“ lühianimatsiooniga „Lumi saadab meid“ (2025) ja Sander Joone uue animaprojekti „Jänesjuus“ valimine parima filmiesitluse ehk pitch’i auhinnale programmis „Cinéma de demain Focus WiP [Work in Progress]“, oli Cannes’is eesti filmiasja ajamas mitmeid veel avalikkusele seni tundmatuid tegijaid, nende hulgas ka end Eestiga sidunud Ukraina päritolu eriefektide spetsialist ja produtsent Alex Gapon.
LISETE VELT: Õnnelik mai
Maikuu kontserdielu inspekteerimise tulemusel võib väita, et kaks muusikut, kelle lojaalne kuulajaskond on kõigele vaatamata alati kohal, on maestro Neeme Järvi ning muusik ja luuletaja EiK.
ANDRUS LAANSALU: Mis siis, kui kõik teised on võõrad?
Looduseteemalistel näitustel märkan ma tihti, et minu positsioonid erinevad kunstnike omast ühes kindlas aspektis väga tugevalt. Ja üsna samamoodi tunnen ma ennast ka loodusteemalistel konverentsidel, kus otsitakse väljapääsu sellest umbkotist, kuhu me sattunud oleme – et looduse olukord üleüldse läheb kogu aeg halvemaks, hoolimata sellest, et me saame looduse probleemidest aru üha paremini. See positsioonierinevus on kõige lihtsamini kokku võetav järgnevasse skeemi: mulle tundub, et inimesed, kes tunnevad looduse pärast tõsist muret, tahavad loodusele lähemale pääseda.
Eesti tulevik sõltub võimetest ja oskusest luua õigeid asju. Margus Maidla vestles Tauno Ottoga
Professor Tauno Otto on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) tootmistehnika professor tenuuris ja inseneriteaduskonna arendusjuht. Ta töötab mehaanika ja tööstustehnika instituudis ning juhib integreeritud tehnoloogiate programmi. Lisaks juhib ta Eesti teaduse teekaardi objekti „Nutika tootmise tuumiktaristu“. Tauno Otto peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad tööstuse digitaliseerimist, sealhulgas tarka tootmist, tööstus 4.0/5.0 lahendusi ja digitaalseid kaksikuid.
TIINA RANDMA-LIIV, ANU REALO: Sotsiaalteadused kui innovatsiooni nähtamatu katalüsaator
Teaduse ja tehnoloogia nähtavate piiride taga peitub „nähtamatu“ taustsüsteem, mida sotsiaalteadused aitavad mõista ja kujundada.
Tahaks üht teist mängu mängida. Kadri Taperson vestles Riste Sofie Kääriga
5. juunil algas Hiiumaal taas kirjandusfestival. Üks esimesi esinejaid on Riste Sofie Käär, siitsamast saarelt pärit noor multitalent.
RISTE SOFIE KÄÄR: Luulesalv. „*ma tegin maailma“ ja teisi luuletusi
AURORA RUUS: Vaikiv lehekülg aegade (laulu)raamatus?
Kuna raamatuaastal pööratakse muu hulgas rohkem tähelepanu just paberraamatutele ja nende omamoodi vastas- (või kõrval?)seisule e-raamatutega, jäin raamatuaastale muusikakultuuri perspektiivist mõeldes pidama samalaadsele vastasseisule.
Arvustamisel
Stephen R. C. Hicksi „Modernismijärgsust selgitamas“
Fernando Pessoa „Anarhistist pankur“
kogumik „Poeet ja idioot. 100 aastat hiljem“
Johann Straussi „Nahkhiir“ rahvusooperis Estonia
Tõnu Kõrvitsa „Aastaaegade“ esiettekanne TKO kontserdil
„Lil fest“
Paavli kultuurivabriku sünnipäevafestival
näitus „Piirideta aineväljadel“
Eesti Draamateatri „Parasvöö“
Vaba Lava „Unistuste saar“
mängufilmid „Foiniiklaste skeem“ ja „Inetu kasuõde“
Esiküljel Eesti Draamateatri näitleja Christopher Rajaveer. Foto Piia Ruber.
