Maavälised tõed. Tristan Priimägi vestles Lembit Petersoniga
13. veebruaril linastub tänavuse Berliini filmifestivali alaprogrammi „Berlinale Classics“ avafilmina Eesti ulmeklassika „Hukkunud Alpinisti hotell“. Värskelt digiteeritud ja restaureeritud filmile on lisaks oodata Ameerika DVD-väljalaset, Berliinis on aga linastust tutvustamas ja kommenteerimas ka üks peaosatäitjatest, füüsik Simonet’d kehastanud Lembit Peterson.
Loomulikult oleks nii värvika teatri- ja filmikarjääriga näitleja ja lavastajaga rääkida väga paljustki, aga otsustasin seekord püsida selle erakordse filmi saamisloo ja seoste juures.
„Pärijad“ Eesti moodi. Kaspar Viilup vestles Triin Trambergiga
Pimedate Ööde filmifestival läheb 30. sünnipäevale vastu suuremate muudatustega: aastaid Justfilmi vedanud Mikk Granström keskendub edaspidi rohkem põhifestivalile ning laste- ja noortefilmide festivali võtab enda kanda 21aastane, varem festivali programmitiimi kuulunud Jan Joonas Pevkur. Veel märgilisem on aga see, et kui PÖFFi asutaja Tiina Lokk tegeles varem festivali direktori rolli kõrvalt ka kunstilise juhi tööga, siis nüüd on ta selle teatepulga edasi andnud oma tütrele Triin Trambergile.
KRISTIINA KUPPER: Kvaliteetne avalik ruum digikaksikust
Linnaruumi kavandamisel on enamasti ülesanded, eelarved, tähtajad ja vastutus jagatud paljude osaliste vahel ning teave on killustunud. Kuidas siis sellises olukorras häid, pika perspektiiviga otsuseid teha? Üks võimalus on kasutada digikaksikut. Digikaksik on füüsilise ruumi digimudel, mis toetab ruumi seisundi jälgimist, analüüsimist ja andmepõhist juhtimist. Kuidas andmepõhised meetodid ja digikaksiku tehnoloogia toetavad avaliku ruumi kestlikku ja kaasavat planeerimist ning haldamist?
RAHUL SHARMA: Viis kontrastset Indiat
Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi õppereis viies India linnas: Delhis, Chandigarhis, Shimlas, Bangalore’is ja Mumbais.
Kurvameelne vitalist. Juhan Raud vestles kunstihoone kuraatori Tamara Luugiga
Kunstihoone roosas paviljonis on vaadata näitus „Kasva, kasva, küll on, kuhu!“, mille on kureerinud Tamara Luuk. Nagu tema näitustel ikka, on seegi kord leitud üles vastandite ühtsus: vastuokslikud mõtted ja meeleolud harmoneerivad omavahel ootamatult. Luugi intuitsioon on hämmastav. Kõige rohkem hakkab aga näitusel silma selle tugev ajaline mõõde. Ometi pole sellegi puhul kõik nii lihtne, kui esmapilgul paistab. Vastused segunevad siin näitusel küsimustega ning igalt poolt tungib läbi mingi nukker elujõud. Tamara Luuk räägib alati hästi tasakesti – siiralt, heatahtlikult ja salapäraselt.
Juudi huumoriga eluraskuste vastu. Margus Alver vestles Noa Lazar-Keinaniga
VAT-teatris esietendus 22. jaanuaril Iisraeli näitekirjaniku, stsenaristi ja näitleja Noa Lazar-Keinani „Lühis“ (lav Margo Teder), mille puhul külastas autor Tallinna. Eestis tuntakse Lazar-Keinani kui 2023. aastal Eesti Draamateatris lavale jõudnud „Bertodi ja Agnese“ (lav Priit Pedajas) autorit. Lazar-Keinaniga vestles mõlema tema Eestis lavastatud näidendi tõlkija Margus Alver, kes „Lühise“ („kétser“) ka Eesti oludele kohandas.
Innovatsioon on elustiil, mille lahutamatu osa on riskijulgus ja õppimine. Margus Maidla vestles Kadri Ukrainskiga
Maailmas tavatsetakse Eestit kirjeldada kui väikest, krapsakat, innovaatilist digiriiki – kohta, kus uued lahendused sünnivad loomuliku kergusega. Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski vaatab olukorda teise nurga alt – seestpoolt paistab, et meie innovatsioonisüsteem liigub tasapisi hoopis jäikuse poole.
KALMER LAUK: Teadus edeneb siis, kui kõik saavad särada
Euroopa Teadusnõukogu taotlusvoorudes on Eesti naisteadlaste aktiivsuse tõus kaasa toonud suurema osaluse, valdkondliku mitmekesisuse ja üldise edukuse kasvu.
11. veebruaril tähistati Eestis kuuendat korda rahvusvahelist päeva „Naised ja tüdrukud teaduses“, et juhtida tähelepanu naiste tähtsale kohale teaduse arengus ning julgustada tüdrukuid ja naisi valima teadlaskarjääri.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid 2025
JÜRI SAAR: Vene-Ukraina sõja tegelikest juurpõhjustest
Hiinal piisab paarist nupuvajutusest, et seiskuks Venemaa pangandus, katkeks liikluse reguleerimine suurlinnades ja riigi energiaga varustamine.
Putin ja tema kambamehed on väsimatult osutanud Ukrainale kallaletungimise juurpõhjustele, mis peaksid olema sõja lõpetamiseks kõrvaldatud. Eelkõige on nad nimetanud NATO idasuunalist laienemist, mida on käsitletud eksistentsiaalse ohuna Venemaa julgeolekule. Just seda rõhutati ka enne sõja alustamist läänemaailmale esitatud ultimaatumis.
URMAS HÕBEPAPPEL: Turbulents Hiina relvajõududes ja selle mõju Taiwanile
Hiinat on tabanud üle aastakümnete suurim poliitiline maavärin. Hiina Rahvavabastusarmee (RVA) kõige kõrgemat kindralit, sõjalise keskkomisjoni asejuhti Zhang Youxiad süüdistatakse tuumasaladuste lekitamises USA-le. Ametlikult ei ole Zhangi veel tagandatud, kuid tavaliselt viib nii ränga süüdistuse esitamine ametikaotuse ja parteist väljaheitmiseni. Talle heidetakse ette „ränka distsipliini ja seaduse rikkumist“
ANDREI HVOSTOV: Karu ja sipelga kooselu
Vene kirjanik, poeet, kriitik, õppejõud, dissident, pagulane ja lihtsalt väga andekas inimene Dmitri Bõkov esines kunagi ammu, enne kui Venemaa Krimmi annekteeris, raadiojaamas Ehho Moskvõ hämmastava avaldusega. Jutt oli sotsialistliku idee usutavusest hilisel Brežnevi ajal. Bõkov karjatas talle omase impulsiivsusega mikrofoni, et tema mäletamist mööda keegi ei uskunud nõukogude jama.
Arvustamisel
Kiwa „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli“
Airis Erme „Võta mu sõnad“
Peedu Saare „Kastimees“
Heneliis Nottoni „Tähed Agnesele“
Mika Hentuneni ja Kristiina Heleniuse „Hiina maailm“
Margo Kõlari ja Ivar Põllu ooper „Libahunt“
„Mustonenfest“
galakontsert „Eesti Kontsert 85“
galakontsert „Aasta interpreet 2025“
2 × näitus „Suur-Vanalinn. 12 ulma“
Kellerteatri „Verejälg“
VAT-teatri „Lühis“
