
Õitseb teater rannaliival, aga ka küünis ja köstrimajas. Tambet Kaugema vestles Kaili Viidasega
Pärnu Endla teatri lavastaja Kaili Viidas pälvis tänavu kevadel Eesti Teatri auhindade jagamisel eri vanuses vaatajaid tundlikult kõnetavate lavastustega „Tükk maad“ (Must Kast ja Eesti Rahva Muuseum) ning „Semud ja sellid“ (Endla teater) Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna. Ent selle asemel, et jääda igati väljateenitud puhkuse korras võrkkiike lesima, hõlmab Viidase teatrisuvi koguni kolme lavastust, mis ta eri paigus esietenduseni juhatab.
TIINA SAAR-VEELMAA: Minu uus Helsingi – Jan Kausi salapaikadega tajukaardil
Kirjanduslikul jalutuskäigul tulevad esile paiga nähtamatud lood ja seosed, põimuvad omaenda kogemustega ja muudavad seeläbi kohataju.
Kirjanduslik jalutuskäik Helsingis Jan Kausiga 10. V.
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada. Pille-Riin Larm vestles Ilvi Liive-Roosipuuga
Eesti Kirjanduse Teabekeskus tähistab tänavu oma 25. tegevusaastat. Uurisin keskuse juhilt Ilvi Liive-Roosipuult, mis keskuses teoksil ja mis tulemas ning kuidas läheb eesti kirjandusel laias ilmas.
HENELIIS NOTTON: Noorus kui uudishimulikkuse praktika
Siuru stipendiumi tänavuse laureaadi kõne 3. juunil Tallinna Kirjanike Majas
Kuldse kaadri taga. Kertu Köösel ja Tristan Priimägi vestlesid Ingrid Cristea Vendeliniga
Tänavu võitis väärtfilmimaailma aasta ehk kõige olulisema autasu, Cannes’i festivali Kuldse Palmioksa rumeenlase Cristian Mungiu mängufilm „Fjord“, kus on vaatluse all uskliku ja ilmaliku maailma kokkupõrge tänapäeva Norras. Filmi juures töötas režissööri assistendina Ingrid Cristea Vendelin, üle 30 aasta Rumeenias elanud eestlasest filmiprofessionaal, kelle kontol filme ja töökogemust juba omajagu.
Bukaresti fantasmagooriad. Ingrid Ruudi vestles Iulia Stăticăga
Bukarest on linn, millega seostub ilmselt ennekõike Rumeenia autoritaarse valitseja Nicolae Ceaușescu Rahva Palee (Casa Poporului). Veidi vähem on teada, et palee oli osa terve linna ümberkujundamise programmist, mille põhiosana kerkisid ajalooliste elamukvartalite asemele 12korruseliste tüüpkortermajadega uued rajoonid. Arhitektuuriajaloolane Iulia Stătică on uurinud, mida sellises mahus ette võetud ruumilised muutused ühiskonnale tähendasid.
HANA GEARA, LILL SARV, KAIDI PÕLDOJA: Metsik mäng linnas
Tallinn asub koostama uut avalike mänguväljakute arendamise tegevuskava, seega on õige aeg arutada, milline peaks olema lapsi ja mängu toetav linnaruum.
RAIVO KALLE: Elulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd
Meie kultuur on aastasadade jooksul karjapidamisest läbi põimunud küll kommete, tavade, kõnekäändude, vanasõnade ja muidu rahvatarkusega. Võib oletada, et suurem osa arhiividesse kogutust on praeguseks ilma praktikata teadmised, sest karjapidajate osakaal on ühiskonnas kaduvväikeseks kahanenud. Kui enam ei peeta kariloomi, kaotab ka see rikkalik kultuur oma tähenduse, kaotab sügavuse, miks just nii öeldakse ja mis selle põhjustanud on.
HELI VALTNA, RAILI LILO: Majandus, miks sa ei õitse?
Ajakirja Edasi kevadnumbris analüüsib sotsiaalteadlane Anu Toots Euroopa uute tiigermajanduste sündi ja hääbumist. Tema tõdemus on kainestav. Eesti kui kunagise Balti tiigri hüpe on raugenud, sest alahinnati rahvastiku vananemise, hariduse sisu ja sotsiaalse tasakaalu mõju. See sunnib küsima: mis saab edasi, kui see, mis meid siia tõi, enam edasi ei vii?
Sõda ei ole õigluse vältimatu eeltingimus. Alari Purju vestles Thomas Pikettyga
Maikuu viimastel päevadel viibis Eestis festivalil HeadRead prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty, kes oli siin koos abikaasa Julia Cagéga. Piketty sai kuulsaks 2013. aastal ilmunud raamatuga „Kapital XXI sajandil“ („Le Capital au XXIe siècle“). Eestis viibis ta muu hulgas seoses eesti keelde tõlgitud ja Tallinna ülikooli kirjastuses avaldatud raamatu „Võrdsuse lühiajalugu“ ilmumisega. Pariisis juhib professor Piketty sotsiaalteaduste instituudis maailma ebaõigluse laboratooriumi ning selle raames „Globaalse õigluse“ projekti. Ta on nõustanud Prantsusmaa Sotsialistliku Partei juhtivaid poliitikuid ning samuti Suurbritannia Tööparteid.
Tudengitel on tagasi tulnud mingi enesekindlus. Juhan Raud vestles Kaisa Maasik-Koplimetsaga
Mai lõpus avanes Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase“ ning seekord toimub hiiglaslik väljapanek üle aastate EKA oma ruumides. Näituse ühe korraldaja ja selle kujundaja, EKA galeristi Kaisa Maasik-Koplimetsa hinnangul on seekordne väljapanek tohutule mahule vaatamata tavapärasest hillitsetum. Nii mõnigi asi leidis seekord aset teisti kui tavaliselt.
LIIS RULL : Teravate lainetippude tulvavesi
Esmapilgul sageli hooaja lõpetuseks, viimaste sabade sõlmimiseks ja kümneteks kevadkontsertideks kuubis mõeldud mai pakkus uudishimulikule omajagu teravaid elamusi. Neid jagus kogu akadeemiliste võimaluste spektri tarvis (pungist pidulikkuseni!), sekka eredaid pintslitõmbeid sümfoonilistelt ja kammerlikelt palettidelt.
MART NIINESTE: Underground ei püsi ligipääsuõiguse müügil
Kui alternatiivklubid minimeerivad riski pay to play rendimudeliga, siis nad hävitavad just selle järelkasvu ja algatusvõime, mille najal tekib nende enda tulevane programm ja publik.
Viimastel aastatel on palju räägitud alternatiivmuusikaklubide-kontserdipaikade ellujäämisest. Kasvavad kulud, killustuv publik, kukkuv baarikäive, käibemaks ja neli aastaaega teevad kahtlemata klubipidajatel-promootoritel meeled mustaks ning juuksed halliks.
ANDREI HVOSTOV: Soomusrongiga Lennart Mere konverentsile
Iga-aastane Lennart Mere konverents on väärt üritus mitmel moel. Näiteks osalejatele ning korraldajatele vanade tuttavate taaskohtumise paigana, kus värskendatakse suhteid või luuakse uusi sidemeid, sest keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes on mõnes valdkonnas kõva käsi. Vahetatakse aadresse, lubatakse kohtuda mõnel järgmisel konverentsil. See pole lihtsurelikele mõeldud tasand.
Arvustamisel
Bööma „Tumeruuge tuisukuu“ ja Kaarel B. Väljamäe „Surm ja saudade“
René Girardi „Vägivald ja püha“
Andrus Kiviräha ja Tõnis Kaumanni ooper „Charon“
+koori kontsert „Koorime lahti! 2“
Eve Kiileri näitus „Kasvuruumi geomeetriad“
Tartu Kunstnike Liidu kevadnäitus
Endla teatri „Väikeses häärberis“
Rūta Ronja Pakalne ja Kanuti gildi saali „Softpower“
mängufilmid „Tagatoad“, „Sundmõte“ ja „Reisija“