Katrin Kivimaa
-
Reisipilt kui žanr ei peegelda reeglina pingeid, mis võivad reisikaaslaste vahel esile kerkida ja enamasti kerkivadki. Inimestevahelistel ebakõladel pole kohta ka Lutsu piltides.Madis PalmÜhe rahutu kunstniku reisipildid
Suures osas koosneb Karin Lutsu loomingu seekordne väljapanek visandlikest teostest, mida näidatakse esmakordselt.
4 minutit -
Mitteinimliku maailma ja selle olendite, elu ja looduse ringkäiguga samastumine toob meelde loodushoiu ning uusvaimsusega haakuva feminismi.Madis PalmNaine, kes teab ussisõnu
Näitusel on esindatud vihjed kohalikule pärimusele ja nn eelmodernsele külakultuurile, vanakreeka müütidele, tuntud muinasjutule ja universaalsetele elukaare sümbolitele.
4 minutit -
Ado Vabbe (1892–1961). Kompositsioon nelja figuuriga. 1912. Tušš, akvarell. Eesti KunstimuuseumKuidas seletada seksitööd surnud moraalihoidjatele
Eesti kunstis hakati seksitöötajaid kujutama saksa ja prantsuse moodsa kunsti eeskujul, kuigi ka kohalik sotsiaalne tegelikkus toetas teema ülevõtmist.
5 minutit -
Objektidest ja kujutistest, mis iseseisvalt võttes võivad olla vaid katkendid, tekib näitusel „Dirty White“ ometigi terviklikuna tajutav ruumiinstallatsioon.Roman-Sten TõnissooEbapuhta sakraalsuse poole
Kärt Hammeri näitus paneb mõtlema abjektsiooni ja pühaduse suhtele. Sakraalsusel on alati olemas nii puhas kui ka ebapuhas, rüve aspekt.
4 minutit -
Flo Kasearu on just selle näituse jaoks loonud uue skulptuuriseeria „Monumentaalne hüljatus“, mis koosneb naistele pühendatud miniatuursetest ratsamonumentidest.Kristi SitsPeatükke Eesti naisliikumise ajaloost
Vabamu väljapanek on teostamata monograafilise uurimuse või suuremamahulise näituse kondikava. Jääb loota, et sellele järgnevad põhjalikumad käsitlused.
5 minutit -
Möödunud reedel avati Tallinnas Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi monument (skulptor Vergo Vernik, arhitekt Toivo Tammik). Loodetavasti ei tule kunagi tagasi aeg, mil see mälestussammas tuleb eemaldada ideoloogilistel põhjustel.Ken Mürk / ERR / ScanpixEmpaatia, väärtusruum ja punamonumendid
Vaade punamonumentidele on ka erialaringkonnas üsna heterogeenne ja näib, et ühel nõul ollakse ainult selles, et arutelu on vaja.
3 minutit -
Mare Tralla eri perioodide loomingu kasutamisel ei ole filmis ainult kunstilooline tähtsus, vaid mitmel juhul piiritlevad need filminarratiivi sees teemaplokke või alapeatükke – liikumist avaliku elu persooni esitlemise juurest elu tavalise kulgemise ja lõpuks ka väga isikliku ja traumaatilise minevikusündmuse juurde.Kaader filmistKatse avada Mare Tralla saladuselaegast
Uus portreefilm püüab jälgida ja nähtavale tuua Mare Tralla isiksuse eri külgede kõrval kogu tema olemust läbivat sisemist loomesundi. Mis teda käivitab? Kuidas? Miks?
5 minutit -
Kõige tugevamal kujul väljendub kunstiloome ja seksuaalenergia metsik ühendus Jaan Paavle (nüüdseks juba ajaloolistes) naivistlikes maalides ja low-tech videotes.Elada – teha kunsti
Eesti Energiate näitus sai pealkirja tõdemusest, et vanemas eas saab kunstitegemisest paratamatus ja harjumus. Harjumuse jõud pole aga vähem tähtis kui ambitsioonikas eneseteostus.
4 minutit -
Tekstiline teos Tallinna Kunstihoone aknal loob seose avaliku ruumiga.Paul Kuimet / Tallinna KunstihooneKoduvägivallast kaasaegse kunsti keeles
Flo Kasearu loometegevus paigutub professionaalse kunstivälja piiridesse, kuid on valmis neid piire ületama, selleks et anda oma oskused ja vahendid vägivallaohvrite käsutusse.
6 minutit -
Näituse „Nagu kivid voolavas vees“ esimeses ruumis mängivad kooskõlaliselt Naima Neidre pildid ja Ingrid Alliku kolmemõõtmelised objektid.Paul KuimetNagu kivid voolavas vees
Tallinna Linnagalerii näituse pealkiri on laenatud Naima Neidre teoselt, kuid loodus ja aja voolamine sobivad kõigi kolme autori teoste ja loomehoiakuga.
4 minutit -
Lihtsakoelise korrastamatuse ja lagunemise taustal omandasid tehaserajoonide sünged ja tumedad vaated teatud suurejoonelise külgetõmbe.Eha Talimaa / https://foto.kjlv.eeTuttava linna tuled – Ees ootas meri
See Kohtla-Järve, mis on minu mällu salvestunud, ei ole tänasest päevast. Pole seal juba aastaid käinudki. Ei tea, mis on lisandunud linnapilti või mis kadunud. Tean, et pole enam seda eesti kooli, mille lõpetasin ning millest mul on vägagi vastakad mälestused. See-eest on nüüd riigigümnaasium. Stalinistlik arhitektuur on oma koha peal ja äkki on alles isegi paplialleed. Tuhamäed ka. Hulgaliselt kohtab tühjaks või pooltühjaks jäänud maju. Minu lapse- ja nooruspõlve…4 minutit -
Eve Margus-Villemas. Fillius Ficta. Rinnanõel, 2004. Eesti Tarbekunsti- ja DisainimuuseumPressifotoAutoriehe on kandjale proovikivi
Autoriehe on ehtekunstniku ainulaadne meistriteos. Neid ehtekunstnikke, kes nende kõrval väikeseeriaid või ka tiražeeritud ehteid ei loo, on siiski vähe.
5 minutit -
Christian Ackermanni teose röntgenipilt. Hilkka Hiiop: „Oleme Christian Ackermanni töid nelja aasta jooksul uurinud ja dokumenteerinud kõikvõimalike tehnilis-teaduslike meetoditega, arhiivispetsialistid on vaadanud läbi ajaloolise dokumentaalinfo.“Kunstiteose ekspertiis kui tõlgendav teadmine
Hilkka Hiiop: „Lõppotsust ei rajata materjaliuuringutele, vaja on ka kunstiteadlase konossöörlikku pilku ja stiilianalüüsi, arhiiviandmeid ja (kunsti)ajaloolist üldpilti.“
9 minutit -
Mütoloogilist maailmatõlgendust esindab kõige ilmekamalt Lembit Sarapuu talle omases professionaalse naivismina kirjeldatud vormistuses.Hedi JaansooErootika viiskümmend varjundit
Ajaliselt ja temaatiliselt lõdvalt piiritletud väljapanekutel saab näidata töid, mis muidu avalikkuse ette ei jõua, kuid kuraator peab suutma oma ideed vaatajale selgelt esitada.
4 minutit -
Kui vaataja taju ja kujutlusvõime on piisava laengu saanud, hakkab Krista Möldri galeriiruum koos sinna paigutatud fotokujutiste ja objektidega toimima tervikliku teosena.Krista MölderVaadata kunstniku silmadega
Krista Möldri tajumisruum, mis on nii fotograafiline kui ka fotograafia võimalusi ületav, annab võimaluse peatuda, vaadata ja unistada ning vajaduse korral unustada.
Krista Möldri näitus „Jah, siit ma käisin tihtipeale mööda“ Arsi maja galeriis kuni 29. X.
Krista Möldri näitusest „Mittekohad“ 2014. aastal kirjutades sõnastasin kunstniku loomeprintsiibid järgmiselt: „Iga tema näitus kui esteetilis-temaatiline tervik on subjektiivselt kogetu visuaalne kokkuvõte, milleni kunstnik on jõudnud pikaajalise kogumis-, väljapuhastamis- ja mõtestamisprotsessi tulemusena. [—] olles ise…3 minutit -
Terje Ojaveri Vaala galerii näituse keskpunktis on installatsioon „Elajas“ (2019).VaalMüüdist omailma
Terje Ojaveri mütoloogilised olendid ei tekita õudustunnet, vaid osutavad fantaasiamaailmale. Kuid kunstnik on aus enda ja vaataja suhtes.
3 minutit -
Keiu Maasiku film „Kolm venda“ on üles ehitatud videointervjuudele isa ja relvaentusiastist onuga, mis annab lähenemisele eelkõige perekondliku ja isikliku mõõtme.Kaader filmistRelvaprojekti mitu palet
Tulevikus oleks huvitav näha, kuidas Keiu Maasik militaarsuse ja mehelikkuse diskursuse lahti mõtestab, kuid ühe dokumentaalse lühifilmi tarvis on õige keskenduda perekonna loole.
3 minutit -
Kirke Kangro: „Mesilase kujund tundus mulle lihtne, aga ka julge valik. Tegemist on elemendiga, mis ei vasta arusaamale paraadlikust monumentaalkompleksist.“Kirke Kangro„Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“
Kirke Kangro: „On väga oluline, et inimkaotuste mälestamiskohad saavad kuju kunstiteosena: looming ei korva kaotust, aga justkui suhtleb nendega, kellele see on osaks saanud.“
5 minutit -
Krista Kodres: „Suundumus on eelistada kas praeguse aja või lähimineviku uurimisteemasid. Nüüdisaega on kergem uurida, sest pole vaja osata saksa keelt ja tunda paleograafiat, pole vaja ka nii palju lugeda, et end kauge ja võõra minevikuga kurssi viia.“Arno MikkorKunstiteadus kui intellektuaalne kiusatus
Krista Kodres: „Kunsti ja kunstiteaduse kude on põimunud keeruliselt, ühiskondlikult ja erialaselt. Uurija võimalus sellega toime tulla on süveneda mõnda ilmingusse ja sedakaudu jõuda laiemate seosteni.“
8 minutit
