Teadus
-
Raphael Sadeleri gravüüril „Töö“ (Maerten de Vosi järgi, 1591) töötab matemaatik Minerva valvsa pilgu all.Wellcome CollectionMatemaatika dekoloniseerimine ehk Kes tohib mõelda ja kes mitte?
Kooliajast sai ilmselt igaühele selgeks, kas matemaatika meeldib või mitte. Osale oli kõik lihtne ja selge, ülesanded olid konkreetsed ja neile sai leida vastused, mis olid kas õiged või valed. Neile oli matemaatika üks kergemaid aineid üleüldse. Teistes tekitas matemaatikatund aga…10 minutit -
Teadusringkonnad sulgevad end kajakambritesse ja seal olevad teadlased on need, kes teisitimõtlejaid diskrediteerivad.Markus KasemaaInterdistsiplinaarsel ja mittelineaarse teekonnaga teadlasel ei ole Eestis kohta
Näide grandi hindamissüsteemist
5 minutit -
Tartu ülikooli raamatukogu direktor Jaanika Anderson, Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist ja rahvusraamatukogu üleriigiliste teenuste ja digilahenduste valdkonnajuht Kristel Veimann teadusraamatukogude aastakonverentsil LIBER 2026 Trondheimis.ErakoguKas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi?
Maailm, kus teadust tehakse ja teadmisi kasutatakse, on muutunud ning koos sellega peab muutuma ka raamatukogu.
4 minutit -
Kanadas Burgess Shale’i leiukohast avastatud kummalise kivistunud eluka Hallucigenia sparsa rekonstruktsioon, taksonoomia pimetähn.Prehistorica CM / CC BY 4.0 / Wikimedia CommonsÄäremärkusi teaduse vahelt. Lohed austreid järamas
Loomad kahvlis
Viimasel ajal on omajagu juttu olnud taimepimedusest, kuid mina arvan, et valdavat osa loomariigist katab samasugune tumeduse rüü. Kui mitte veelgi hullem. Taimepimedus on justkui strukturaalselt võrdsem, seal pole erilist diskrimineerimist, et millist taime ei nähta. Eriti kui neil õisi…14 minutit -
Väike instituut, suur füüsika – KBFI hoiab Eesti füüsikat maailmakaardil
Füüsika, keemia, materjaliteaduse, nano- ja keskkonnatoksikoloogia, tuumaenergeetika ning CERNiga seotud osakestefüüsika kaudu on KBFI rahvusvahelise teaduse osa.
14 minutit -
Kohalikku taimestikku ja pärimust saab tundma õppida mängu kaudu, et äratada noortes huvi taimede vastu kohapealsete ökoloogiateadmiste toel.ErakoguKuidas äratada eluks vajalikud teadmised varjusurmast?
Kohaliku taimestiku tundmine on vahend kultuurilise identiteedi säilitamiseks ja ajaloolise konteksti mõistmiseks.
10 minutit -
Huno Rätsep 28. XII 1927 – 26. VI 2026
Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja.
Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samal ajal moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika juurutaja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päritolu. Kirjandusteadlane Peeter Olesk on…2 minutit -
Lai tn 29a, Eesti Loodusmuuseumi hoovis kasvab hariliku luuderohu haruldane sort ’Pedata’.Tiiu KupperLoodusharuldane luuderohi kliima muutustes
Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav külmaõrn harilik luuderohi võib soojemas kliimas õitseda ja viljuda sagedamini ja anda looduslikku järelkasvu.
5 minutit -
Loovkirjutamise töötoas mõtiskleti inimese ja taimede suhete üle Eestis invasiivse ja tõrjutava taimeliigi kanada kuldvitsa kaasabil.Maarja PärtnaMiks kirjutada ja jutustada loodusest linnas?
Lood annavad uusi teadmisi, toovad nähtavale kaaselanikke ja omailmu, mis muidu otsustusprotsessides nähtamatuks kipuvad jääma.
8 minutit -
Alajõe kogukonnamaja, autorid Tiit Sild ja Kristjan Langebraun (Projektbüroo Sport OÜ). Kas siia pildile ilmuvad kogukonnamaja kui sotsiaalse taristu toimimiseks vältimatult vajalikud inimesed, näitab aeg.Projektbüroo Sport OÜÕiglane üleminek vajab ka õiglast suhete taristut
Areng ei sõltu ainult rahast ja ehitustest, jälgida tuleb ka, millised suhted ja suhtlustavad arenevad ning millised võimalused on sõbralikeks kohtumisteks ja nõrkade sidemete kujunemiseks.
9 minutit
